[klemm]

sai soetatud kokkupandav garaaž. katus on punnlaudadest. sinna peale käib mingist bituumenist neljakandilised ruudud. on öeldud,et kinnitama peab mingi liimiga.kuid konkreetselt millise liimiga. müüjaga ei taha kontakti võtta,kuna ei taha ennast jälle välja vihastada. kui keegi oskab juhendad oleksin tänulik.

Liim on nende tükkide taga juba olemas. Pead ainult kile ära tõmbama.

[indrek1000]

Võid lasta ka fööniga/ leegiga kuumaks. Kile sulab yhtlaseks liimi massiks.

[v6sa]

Kui need "mingid neljakandilised ruudud" on bituumenkärjed (http://www.icopal.fi/, www.katepal.fi) , siis neil on tõesti vastav kiht olemas. Lähima edasimüüja leiad ilmselt isegi Paigaldusjuhend on näiteks siit allalaaditav: https://www.katepal.fi/fileadmin/user_up...et_EST.pdf. Kenasti kile all peidus. Soovitus on pruukida ka nelja papinaela esmaseks paigalpüsimiseks. Hiljem menetlevad päike ja lumi plaadid üsna monoliitseks katteks.

Kui see on mingi muu leidus, siis selle puhul võib olla mida iganes paigalduseks mõeldud. Müüja PEAB oskama ja tahtma vastata, muidu on tuleb Tarbijakaitse (või tige klient) kraesse.

[PlyVal64]

sai soetatud kokkupandav garaaž. katus on punnlaudadest. sinna peale käib mingist bituumenist neljakandilised ruudud. on öeldud,et kinnitama peab mingi liimiga.kuid konkreetselt millise liimiga. müüjaga ei taha kontakti võtta,kuna ei taha ennast jälle välja vihastada. kui keegi oskab juhendad oleksin tänulik.

Kõige tavalisem bituumensindel, kinnitub oma liimiga, mis on kile taga nagu ksf!Võsa juba kirjeldas. Ja üldiselt käib iga saki kohta ka üks tsingitud papinael, mille pikkus on laudise paksus. Kuigi ma seda väga ei mõista. Jah, ise olen kohe "päris mitu" sindelkatust pannud, enamus tavalisele tollisele 100sele laudisele, aga ka OSBle ja samasugusele kokkupandavale kuurile/mängumajale punnlaudisele. Peale viimast, kui oma kuurile sai jälle 30 ruutu pandud ja ennast "hulluks" taotud, mõtlesin sügavalt klambrihaamri ja ideaalis roostevabade klambrite peale. Üldse odavaim on Pakendikeskuse oma, sealt ka 5000 6-millist klambrit olematu 4.40eest, sest tegelikult ei ole klambril peale esimest kuuma ilma enam mingit suurt ülesannet. See jääb järgmise sindli otsa alla peitu ja vähegi tsingitud isend ära ei roosteta.

[MeelisV]

ja sindli eluiga on olenevalt tootest ehk kuni 10...15 aastat võimalik, et parimad kestavad rohkem
oma ridamaja katus nüüd 10 täis ja samas ka materjal tuksis (tootjat ei tea)
naabrimees katusemeister ütles, et jah 10a on piir kust tuleb kindlasti hakata vahetusele mõtlema.
meil on sindel jäik kui plastik, ei paindu vaid murdub, praod on sees ning käi ja lapi mastiksiga seni kuni saab uue katte peale
temperatuuriga asjad liiguvad/paisuvad/tõmbavad kokku aga kui enam ei veni siis nüüd rebeneb

[v6sa]

Bituumenkatuste puhul tuleb kõne alla ka lihtne ülekatmine, kui alusmaterjalid pole kahjustunud.

2011 laotud sindel igatahes veel ei leki. Märke pragudest ka ei ole. Aga ruum on külm ka.

Mulle bituumensindel meeldib. Kerge ja vaikne, saab üksi paigaldada, ka tuulega ja teadaolevaid kahjulikke ühendeid ei erita. Katuse koguhind tuleb küll kallim pelkist-plaadist, kuna vajab alla täislaudist või plaati.

[olli]

Sinna võib vast lasta lihtsalt uue kihi näiteks SBS rullmaterjali peale kleepida? Tundub selles mõttes hea variant, et pole mingit erilist eeltööd vaja teha. Vähemalt juhul kui asi ette võtta enne kui aluskonstruktsioonid niiskuskahjustusi on saanud.

[PlyVal64]

ja sindli eluiga on olenevalt tootest ehk kuni 10...15 aastat võimalik, et parimad kestavad rohkem
oma ridamaja katus nüüd 10 täis ja samas ka materjal tuksis (tootjat ei tea)
naabrimees katusemeister ütles, et jah 10a on piir kust tuleb kindlasti hakata vahetusele mõtlema.
meil on sindel jäik kui plastik, ei paindu vaid murdub, praod on sees ning käi ja lapi mastiksiga seni kuni saab uue katte peale
temperatuuriga asjad liiguvad/paisuvad/tõmbavad kokku aga kui enam ei veni siis nüüd rebeneb

Siis on Sul mingi saast! See kunagine Valgevene oma vms, korralik Lemminkäineni Piki-Poika kestab 50+ aastat reaalselt. Icopal peaks ka hea olema. Ma lõin vanima 2003 ja see külg sammaldub kergelt, sellega pean nüüd tegelema. Ehk hooldus on ka oluline. See on originaal-Lemminkäinen. Kodus garaaž-kuur said aga juba Icopali, kui kõnealust Soome kuulsust pole enam firmanagi olemas... Muus osas täiesti probleemitu materjal. 
Tegelikult oli mul kodus kunagi see EV alguse "valgevenelane" aga see sai tõesti kohe otsa kirjeldatud viisil ja seal ammu uus kalle ja kivikatus asemel. 
Sõbrale panime 2017 uue TechnoNicoli Leedust toodetava "venelase", see on hea odav. Paistab, kaua kestab. See on siis SIPS-paneelil ehk OSB peal ehk täiesti siledal ja liikumatud aluspinnal. Keskkond muidugi mere äär ja puude all ehk natuke keerulisem põlluarendusest. 

Vanimad Soomes on aga "ajast kui mammutid maapeal kõndisid"

[MeelisV]

jah tegu võib olla saastaga ehk tegelikult on tegu buumi aegse/lõpu majaga
vanust seega juba üle 10 natuke
aga eks seal mängib materjalile lisaks rolli ka paigaldus
meil on ta samuti lihtsalt sarikatele pandud osb peal mis on lume raskusel lainetama hakanud
see lainetus lisab tõmbepingeid samuti kuna tegu on ridamajaga siis on katus "pikk" ja seetõttu mõjuvad ehk temperatuurid rohkem kui lühemal katusel

ka tootjad annavad ju vaid 15a garantiid

väide, et vanemad pärinevad mammutite ajast ei ole määrav sest kõik uuem on loodud kestma oma kindla aja
vaadake kasvõi autosid või muud tehnikat kodumasinad jne.
vanasti oligi rohi rohelisem ja taevas sinisem

auruvedur sõidab siiani aga uus elektriveerem saab kiirelt otsa.
miks siis katusekattematerjal ei allu uutele "majandusreeglitele"

tõin lihtsalt teemasse selle vastupidavuse küsimus ehk oleks mõistlik enne sindlit panna veel alla sbs alusmaterjal ?

[olli]

Sammaldumisega seoses tuli meelde tuttav, kellel just pärast sambla eemaldust sindel lekkima hakkas. Ei tea küll mis võtteid ta kasutas. Aga pakuks et survevesi on enamvähem kõige äkilisem meene, millega läheneda tasub.

[PlyVal64]

meil on ta samuti lihtsalt sarikatele pandud osb peal mis on lume raskusel lainetama hakanud see lainetus lisab tõmbepingeid samuti kuna tegu on ridamajaga siis on katus "pikk" ja seetõttu mõjuvad ehk temperatuurid rohkem kui lühemal katusel
...
ka tootjad annavad ju vaid 15a garantiid
...
tõin lihtsalt teemasse selle vastupidavuse küsimus ehk oleks mõistlik enne sindlit panna veel alla sbs alusmaterjal ?

Kui katus lainetab, siis küll. Seega võib olla probleem ka ehituse kvaliteedis, mis ei tähenda, et sindel paha oleks!
Mul üldiselt ei ole ülepingutamise kommet, ja TPIs aga ka tavaelus olid/on tugevusarvutused "tugev pool", aga suvekodu katus koos toolvärgiga sai küll "liiga tummine"    5X15 sarikad iga 60sendi tagant on selge overkill + tolline laudis nii kergele katusele, kus ka lund on harva ja vähe peal.  Grillimaja katusega sama asi (6 meetri peale 5 fermi/10 sarikat) ja tegelikult ka kodus garage-kuur, kus teadlikult suht lamedale katusele sai topelt sarikaid pandud. 5X10/15 pruss lihtsalt ei maksa suurt midagi. Kui ma oma 100 kiloga seal peal keskel hüppan, siis kõmiseb ja vedrutab kaasa vast kuni 5milli. Omale tehes paar pulka toolvärki rohkem osta on mõnikümmend eurot aga lõpuks võib see olla tuhandetes kokkuhoid...

Aluskate on vajalik vast siis, kui paned laudisele ja allpool on umbne/köetav ruum aga katus pole soojustatud. OSB ise on juba niiskuskindel aluskate. Sindli mõte ongi, et see liimub ise kinni, Päikesega sulab pigi veel eraldi vahele ja saab veetihe. 

Garantii: see on selline imelik värk. Ma mäletaks, et Lemminkäineni brošüür rääkis 50-aastasest ajast   See pole otsene garantii EU-mõistes (2 aastat ja ei enam ei pea midagi tagama) vaid korralikul paigaldusel ja õigel hooldusel materjali garanteeritud eluiga. Võtame või rookatused: kui kiiresti roog tegelikult ära mädaneb? Paari aastaga on muld. Korralik rookatus, kui seda süstemaatiliselt harjata ja ka sammalt tõrjuda, kestab 70-100 aastat. Jne.

[sturmbannführer]

sai soetatud kokkupandav garaaž. katus on punnlaudadest. sinna peale käib mingist bituumenist neljakandilised ruudud. on öeldud,et kinnitama peab mingi liimiga.kuid konkreetselt millise liimiga. müüjaga ei taha kontakti võtta,kuna ei taha ennast jälle välja vihastada. kui keegi oskab juhendad oleksin tänulik.

avastasin,et  liim on ainult kolmandikul osast .leedukate värk.vaja kokku hoida ilmselt. haarasin poest papinaelu ja annan haamrile valu

[v6sa]

Kui see kolmandik on kogu laiuses vastu katuse alusmaterjali jäävas osas, siis nii peabki olema. Ma pole veel näinud sindlit, millel kogu aluspind oleks liimine.

Mis muidugi ei tähenda, et säärast olla ei võiks...

[klemm]

sai soetatud kokkupandav garaaž. katus on punnlaudadest. sinna peale käib mingist bituumenist neljakandilised ruudud. on öeldud,et kinnitama peab mingi liimiga.kuid konkreetselt millise liimiga. müüjaga ei taha kontakti võtta,kuna ei taha ennast jälle välja vihastada. kui keegi oskab juhendad oleksin tänulik.

avastasin,et  liim on ainult kolmandikul osast .leedukate värk.vaja kokku hoida ilmselt. haarasin poest papinaelu ja annan haamrile valu

Kui sa juba selliseid asju küsid ja avastad siis vaata youtubist õppe videot ka enne kui haamrile valu annad.  Liimi on seal täpselt niipalju kui vaja. Ei ole kokkuhoid.

[pen.skar]

Oleks vaja veel seitse 5 poldiaugulist Gaz tüüpi ratast. Sain väikse kaarhalli ja kõige lihtsam 140 mm H-talast jalg kinnitada lapiti mahapandud rattale, mille keskava u 120 mm. Rehviga ratas ei peaks maasse kaduma, raske see 10 m kaar ikka on.

[hulgus]

Veel nendest pigi-sinder katustest.
Kunagi sai veranda uue katuse, 5x3m vm sinnakanti. Kalle olematu, ümber ehitada keeruline, peale oli planeeritud rõdu/terrass ja majaseinaga oli vaja kokku liimida, et vältida vee sisseimbumist, nagu varasema plekiga. Katus ise puude varjus, kuigi kella 14.00 päikese suunas.

Kuskilt jäi silma mingi "maaletooja" pakkumine, ei mäleta enam tootjat, aga tundmatu nimi, võtsime ligi. Kaasa anti veel kotitäis laia peaga naelu- igale sindlile pihuga.
OSB alla, sindlid peale, servad üles ja alla, kõik tundus kena. Kuni esimese lume sulamiseni . Vesi imbus läbi ja mitte ainult ühest kohast. Läks vahetusse. Asemele kleebiti rullmaterjal, mitmes kihis. Kestab 10+ aastat.

Maha võtta sindleid oli lihtne, liim oli alles, kinni ei olnud kleepinud, sindel murdus, kuid ei paindunud. Müüja kinnitas, et harukordne juhus, oleks pidanud ilma kuumutamata ka 0 kraadi juures kinni kleepuma, ilma päikese või föönita.
Seega soovitan igat nimetut uudistoodet vältida. Icopal jms pädevad.

[sturmbannführer]

ostsin kogu komplekti koos katusematerjaliga. ei tahaks uskuda,et nad päris rämpsu müüvad. eks kevadel on näha.mingi garant peaks ju olema

[Tegelane5]

Veel nendest pigi-sinder katustest.
Kunagi sai veranda uue katuse, 5x3m vm sinnakanti. Kalle olematu, ümber ehitada keeruline, peale oli planeeritud rõdu/terrass ja majaseinaga oli vaja kokku liimida, et vältida vee sisseimbumist, nagu varasema plekiga. Katus ise puude varjus, kuigi kella 14.00 päikese suunas.

 No Icopal'i enda soovituse järgi on sindli miinimum kalle 11°. Mis peaks  kolme meetri peale üle poole meetri tõusu tegema, see ei tundu eriti olematu kaldena. Niiet ka firma kraamiga tõenäoliselt poleks asi pidama jäänud. 
https://interbauen.ee/bituumensindel-ico...ema-m.html

[hulgus]

Veel nendest pigi-sinder katustest.
Kunagi sai veranda uue katuse, 5x3m vm sinnakanti. Kalle olematu,
...

 No Icopal'i enda soovituse järgi on sindli miinimum kalle 11°. Mis peaks  kolme meetri peale üle poole meetri tõusu tegema, see ei tundu eriti olematu kaldena. Niiet ka firma kraamiga tõenäoliselt poleks asi pidama jäänud. 
https://interbauen.ee/bituumensindel-ico...ema-m.html

Küsimus ei olnud kaldes, vms. Lihtsalt liim kui selline ei toiminud. Ehk oleks igat sindrit kuumutades asja saanud?
Maha võtta oli lihtne, liim oli seal ja samas seisus kus ennegi.

[Jansa]

Ma jällegi arvan, et kui on nõutud miinimum kalle, siis see ikka on oluline miskipärast.
Samuti arvan ma, et liimiriba sindlite vahel ei ole mõeldud 'vett pidama' vaid konstruid monoliitsemaks muutma, tuule vastu nt.
Mul on daatša 45* katus ja terrassi 'pea olematu kaldega' varikatus samast sindlist- üks ei leki, teine teeb seda hästi. Ja muidugi mitte vihmaga, vaid sulava lumega. Mis on väga loogiline, kuna sulaveel pole kiiret pääsu räästasse, ta on lume all kinni ja hakkab pressima kuhu saab.