[MeelisV]

Ohutuse tagamiseks.

https://www.denios.co.uk/shop/battery-ch...ent-doors/

[Walter]

Ohutuse tagamiseks.

https://www.denios.co.uk/shop/battery-ch...ent-doors/

Kui plahvatuskindel se PE kast võiks olla?

[MeelisV]

Aga kindlustusele piisavalt.
Oled teinud midagi suuremat ohutuse tagamiseks kui 99% teisi.

[motamees]

See on äratõmbe kapp. Laadimisel eraldub palju gaase. Kui plahvatab, siis ostetakse vajadusel uus kapp. Vähemasti ei ole hapet kõik kohad täis. Ega plahvatusjõud väga suur ei ole.
Ja veel. Sinna kappi ei pääse kõrvaline säde, mis on ka väga ohtlik. Kodus on kaks akut tükkideks lendand kõrvalisest sädemest.
Tööjuures on palju rohkem läinud, sisemisest sädemest. Kapi uksed (vineerist) jäid terveks.

[mossepower]

Üks värske, aga väga õnneliku lõpuga näide Eestist, kus geniaalne kodanik laadis elektriratta akut eluruumis paberite ja raamatute kõrval:

https://kodustiil.postimees.ee/6732614/f...1547976528

Sealgi kindlustus toob välja jälle samad soovitused, et mitte laadida akut kergestisüttivate materjalide läheduses ning mitte jätta laadivat akut täielikult järelvalveta.

[al101]

Kahjuks liitiumakudega on jah teatud ohud, et plahvatavad, aga kui neid õigesti kohelda, siis üldjuhul on see risk õnneks väike.


Panin tähele, et siin foorumis mainiti, et akude laadimisega tõsisemalt tegelejaid võib siin ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Võin siis öelda, et mina olen üks neist, kes on akude laadimisega aastaid tegelenud, ma ei oma neist küll teaduslikult täpseid teadmisi, aga oman ridamisi kogemusi ja selle tulemusel ka teadmisi omajagu.

Mul on isetehtud laadija, mitte küll minu poolt, millega mina akusid laen.
Seal arvestan alati ise, kui kauaks järgi jätta ja samuti jälgin sealset ampermeetrit, kuidas akut laeb.
Selleks, et ampermeeter nullis oleks, ei pea üldse loll ega tark laadija olema, tuksis aku võibki selline olla, et ei võta voolu üles ja seier ongi nullis või väga madalal, samas, kui sedasi järgi jätta võib mingi aja pärast hakata vool tõusma ja lõpuks aku lühisesse hoopis lüüa.

Olen minagi akusid treeninud pirniga tühjaks ja siis jälle täis laadida, nii autoakusid, kui vanu mobiili omi.
Jah treenimine aitab küll, aga reeglina ikka õiget akut sellest enam ei saa ja ei ole seda vaeva väärt ning mõistlikum ikka uus osta.
Vahel võib mõnda akut natuke treenida, kui mõni uuem aku valekasutuse korral kehvaks muutub, aga kui temast ruttu asja ei saa, siis rohkem pole mõtet ja ka tulevikus ei pruugi see aku enam töökindel olla.


Kui rääkida järjestiku akudest, mida vahepeal tasakaalustada, siis jah, kui on kõvasti viitsimist ja oma akusid väga hoida tahta võib seda ju tõesti teha.
Kõige paremini ühtlustab neid muidugi see, kui nad näiteks mingiks ajaks paralleeli jätta, loomulikult auto juhtmetest täiesti lahtiühendatuna.

Kui asjaga edasi minna, nagu mõni pärkis, siis võiks tõesti ka kõik purgid omavahel ühtlustada ühel akul, aga see on tänapäeva akudel ikka väga keeruline ja kas on mõtet niipalju jamada?
Praktika on näidanud, et isegi odav õigesti koheldud aku, sõidab näiteks sõiduauto peal aastaid ja pole vaja seal jamada, lihtsalt uus osta, kui vana enam piisav ei ole, on lihtsam ja tulemuslikum.

Hoopis suurem probleem, mille paljud teevad on see, et sõidetakse palju lühikesi otsi ja ei mõelda aku laadimise peale, ehk siis lühikeste otstega ei jõua generaator akut ära laadida ja nii see alalaetud aku lõpuks ka tuksi läheb.


Tark laadija on iseneesest tore asi, ei pea peale passima, millal laadija järelt ära võtta, nagu mina pean jälgima.

Olen ka üritanud mitmeid tuksis autoakusid elustada, aga tulutult.
Jah oli tõesti üks skeem, kus akut laadis ja tühjendas pirniga impulsiti, mis pidi aitama, ei ole seda proovinud.
Pliiakule pidi tõesti hea olema, selline laadija, mis laeb seda kiirete impulssidega, nagu näiteks trafo sagedus seda on, millele on dioodsild vahele tehtud, täpsemini siis vooluvõrgust tulev 50hz sagedus või palju see oligi.

[korvimees]

Võin siis öelda, et mina olen üks neist, kes on akude laadimisega aastaid tegelenud, ma ei oma neist küll teaduslikult täpseid teadmisi, aga oman ridamisi kogemusi ja selle tulemusel ka teadmisi omajagu.

Küsimus siis targema(te)le. Kui tavaline autoaku on pidevalt päikesepaneeli järgi, siis milline pinge peaks olema kontrolleril seadistatud PV off? Ehk siis millise pinge juures peaks laadimise katkestama, et akut lihtsalt tühjaks ei keedaks? (seadistamise samm on seal 0,1V)

[v6sa]

...
Panin tähele, et siin foorumis mainiti, et akude laadimisega tõsisemalt tegelejaid võib siin ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Võin siis öelda, et mina olen üks neist, kes on akude laadimisega aastaid tegelenud, ma ei oma neist küll teaduslikult täpseid teadmisi, aga oman ridamisi kogemusi ja selle tulemusel ka teadmisi omajagu.
...
Olen minagi akusid treeninud pirniga tühjaks ja siis jälle täis laadida, nii autoakusid, kui vanu mobiili omi.
Jah treenimine aitab küll, aga reeglina ikka õiget akut sellest enam ei saa ja ei ole seda vaeva väärt ning mõistlikum ikka uus osta.
...
Tark laadija on iseneesest tore asi, ei pea peale passima, millal laadija järelt ära võtta, nagu mina pean jälgima.

Olen ka üritanud mitmeid tuksis autoakusid elustada, aga tulutult.
Jah oli tõesti üks skeem, kus akut laadis ja tühjendas pirniga impulsiti, mis pidi aitama, ei ole seda proovinud.
Pliiakule pidi tõesti hea olema, selline laadija, mis laeb seda kiirete impulssidega, nagu näiteks trafo sagedus seda on, millele on dioodsild vahele tehtud, täpsemini siis vooluvõrgust tulev 50hz sagedus või palju see oligi.

Puder ja kapsad.

Esiteks: vedela elektrolüüdiga akud ja keemilised taaslaetavad elemendid (on need siis NiCd või nüüdisaegsed Mh) on väga erinevat lähenemist vajavad asjad. Neid ei saa ega tohi samasse lõiku panna! Liitiumid on hoopis omaette maailm ja nendega kodus katsetamisel tuleb kogu autoakunduse teooria (ja suur osa praktikast) ära unustada!

Pulsslaadijad ei tööta pirniga, vaid ristkülikpinget toodab elektroonika. Nii palju võiks end kogemustega laadijaks nimetaja siiski teada. Niisamuti peaks ta teadma, et vahelduvvoolutrafost läbi dioodide saadav pinge on alalispinge vaid meiesuguste (ja pliiakude)  jaoks. Sel on põhjus, miks elektroonikalülituste toited on palju kõrgemal sagedusel - pingepulsatsioon läheb muidu liiga suureks.

Mis puudutab tavakasutaja poolt surnukskuulutatud akude elustamist, siis mul sõidab 5 ühikut tehnikat (sh. 3 diislit)  õuel ringi akudega, mis vahetati "kõlbmatutena" tavaautodelt välja. Piisas labase C-Teki taasterežiimist ja neisse tekkis sedapalju elu tagasi, et õuekaarikud liikvel hoida. Loomulikult on kuude (halvemal juhul ka aastate-)pikkune alalaetuna kasutamine nende mahutavust oluliselt vähendanud, aga see ei tee neist veel kasutuskõlbmatuid. Samas meelerahu tagamiseks on alati mõistlik kasutada uut ja värsket. Iseasi, palju keegi meelerahu jaoks on nõus ohverdama. Pereuniversaalile ostsin siiski uue

Mida ma tahan öelda: erinevad akud vajavad erinevat lähenemist ja pirniga "treenimine" tuleb kõne alla vaid ja ainult vedela elektrolüüdiga pliiakude korral vähekriitilise rakenduse jaoks. Ning ka siis on tulemus fifti-siksti  - võib saada elulooma, aga võib saada ka jäätmekoodi. Desulfaatorid on paremad asjad, aga keegi ju ei tea, millise astmeni on iga purk hapneda jõudnud. Kuskiltmaalt enam ei piisa pingeimpulsside andmisest klemmidele, vaid tuleks hakata restides aktiivainet vahetama. Aga tänase akuhinna juures pole säärasel asjal lihtsalt mõtet. Rääkimata sellest, et tegemist on Eriti Ohtliku Keskkonna Kuri Teguga, mille tõttu vihmametsad hävima hakkavad.

Omaette teema on akudest viimase võtmine veidi kangema akuhappega. Poest saab hapet, mille mahukaal on 1,27. Kontsentreetritud väävelhappe mahukaal on 1,86 (94%). Mida kangem on elektrolüüt, seda agressiivsem on plaatide keskkond ja tõhusam elektronide vahetus. Paraku tuleb see otseselt plaatide hävimiskiiruse tõusu arvelt. Seega ma ei kutsu üles kontsentreeritud väävelhappega mängima (võite end rängalt kahjsutada!!!), aga viimse võidmisena võib ka veidi kangemat lüüti lisada destvee asemel akusse. Siinkohal siis rõhk sõnadel "veidi kangemat" ja "elektrolüüti". Ärge mitte kunagi mitte mingil juhul valage akusse kontsentreeritud hapet!!! Halbade asjaolude kokkusattumisel võib tekkida pisemat sorti plahvatus ja happepõletus ei ole midagi ihaldusväärset.

[v6sa]

Küsimus siis targema(te)le. Kui tavaline autoaku on pidevalt päikesepaneeli järgi, siis milline pinge peaks olema kontrolleril seadistatud PV off? Ehk siis millise pinge juures peaks laadimise katkestama, et akut lihtsalt tühjaks ei keedaks? (seadistamise samm on seal 0,1V)

Kuniks targemad vastavad: pliiaku hakkab intensiivselt keema, kui laadimispinge on pidevalt üle 14,1-14,3 V ja elektrolüüt enam elektrone vastu ei võta. Mina oma akudel seadistaks 13,9 V peale, kui PV paneel päeval kindlasti suudab öise tarbimise jagu tagasi toppida.

Kui jääb piiri peale, siis pigem tõstaks 14,3 peale ja hoiaks veetasemel silma peal.

Seda Sa ilmselt tead, et "tavaline autoaku" on optimeeritud tsüklilise tarbimise jaoks suurtel voolutugevustel ja seetõttu ei ole selle eluiga pidevalt väikse voolutugevusega toimivas PV-süsteemis kuigi pikk. Sel on põhjus, miks turundustermini "vaba aja aku" taha peituvad kastid nii hinnalised on ja see põhjus ei ole ainult tootjate ahnus moodsa asja pealt kasumi teenimisel.

[al101]

Võin siis öelda, et mina olen üks neist, kes on akude laadimisega aastaid tegelenud, ma ei oma neist küll teaduslikult täpseid teadmisi, aga oman ridamisi kogemusi ja selle tulemusel ka teadmisi omajagu.

Küsimus siis targema(te)le. Kui tavaline autoaku on pidevalt päikesepaneeli järgi, siis milline pinge peaks olema kontrolleril seadistatud PV off? Ehk siis millise pinge juures peaks laadimise katkestama, et akut lihtsalt tühjaks ei keedaks? (seadistamise samm on seal 0,1V)

Ma oskan sulle öelda seda, et näiteks plii geelaku standby pinge on selle peale kirjutatud 13,5-13,8V, kui vaatasin praegu olemasolevaid akusid.
Iga aku kohta ei julge pead anda.

[al101]

...
Panin tähele, et siin foorumis mainiti, et akude laadimisega tõsisemalt tegelejaid võib siin ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Võin siis öelda, et mina olen üks neist, kes on akude laadimisega aastaid tegelenud, ma ei oma neist küll teaduslikult täpseid teadmisi, aga oman ridamisi kogemusi ja selle tulemusel ka teadmisi omajagu.
...
Olen minagi akusid treeninud pirniga tühjaks ja siis jälle täis laadida, nii autoakusid, kui vanu mobiili omi.
Jah treenimine aitab küll, aga reeglina ikka õiget akut sellest enam ei saa ja ei ole seda vaeva väärt ning mõistlikum ikka uus osta.
...
Tark laadija on iseneesest tore asi, ei pea peale passima, millal laadija järelt ära võtta, nagu mina pean jälgima.

Olen ka üritanud mitmeid tuksis autoakusid elustada, aga tulutult.
Jah oli tõesti üks skeem, kus akut laadis ja tühjendas pirniga impulsiti, mis pidi aitama, ei ole seda proovinud.
Pliiakule pidi tõesti hea olema, selline laadija, mis laeb seda kiirete impulssidega, nagu näiteks trafo sagedus seda on, millele on dioodsild vahele tehtud, täpsemini siis vooluvõrgust tulev 50hz sagedus või palju see oligi.

Puder ja kapsad.

Esiteks: vedela elektrolüüdiga akud ja keemilised taaslaetavad elemendid (on need siis NiCd või nüüdisaegsed Mh) on väga erinevat lähenemist vajavad asjad. Neid ei saa ega tohi samasse lõiku panna! Liitiumid on hoopis omaette maailm ja nendega kodus katsetamisel tuleb kogu autoakunduse teooria (ja suur osa praktikast) ära unustada!

Pulsslaadijad ei tööta pirniga, vaid ristkülikpinget toodab elektroonika. Nii palju võiks end kogemustega laadijaks nimetaja siiski teada. Niisamuti peaks ta teadma, et vahelduvvoolutrafost läbi dioodide saadav pinge on alalispinge vaid meiesuguste (ja pliiakude)  jaoks. Sel on põhjus, miks elektroonikalülituste toited on palju kõrgemal sagedusel - pingepulsatsioon läheb muidu liiga suureks.

Mis puudutab tavakasutaja poolt surnukskuulutatud akude elustamist, siis mul sõidab 5 ühikut tehnikat (sh. 3 diislit)  õuel ringi akudega, mis vahetati "kõlbmatutena" tavaautodelt välja. Piisas labase C-Teki taasterežiimist ja neisse tekkis sedapalju elu tagasi, et õuekaarikud liikvel hoida. Loomulikult on kuude (halvemal juhul ka aastate-)pikkune alalaetuna kasutamine nende mahutavust oluliselt vähendanud, aga see ei tee neist veel kasutuskõlbmatuid. Samas meelerahu tagamiseks on alati mõistlik kasutada uut ja värsket. Iseasi, palju keegi meelerahu jaoks on nõus ohverdama. Pereuniversaalile ostsin siiski uue

Mida ma tahan öelda: erinevad akud vajavad erinevat lähenemist ja pirniga "treenimine" tuleb kõne alla vaid ja ainult vedela elektrolüüdiga pliiakude korral vähekriitilise rakenduse jaoks. Ning ka siis on tulemus fifti-siksti  - võib saada elulooma, aga võib saada ka jäätmekoodi. Desulfaatorid on paremad asjad, aga keegi ju ei tea, millise astmeni on iga purk hapneda jõudnud. Kuskiltmaalt enam ei piisa pingeimpulsside andmisest klemmidele, vaid tuleks hakata restides aktiivainet vahetama. Aga tänase akuhinna juures pole säärasel asjal lihtsalt mõtet. Rääkimata sellest, et tegemist on Eriti Ohtliku Keskkonna Kuri Teguga, mille tõttu vihmametsad hävima hakkavad.

Omaette teema on akudest viimase võtmine veidi kangema akuhappega. Poest saab hapet, mille mahukaal on 1,27. Kontsentreetritud väävelhappe mahukaal on 1,86 (94%). Mida kangem on elektrolüüt, seda agressiivsem on plaatide keskkond ja tõhusam elektronide vahetus. Paraku tuleb see otseselt plaatide hävimiskiiruse tõusu arvelt. Seega ma ei kutsu üles kontsentreeritud väävelhappega mängima (võite end rängalt kahjsutada!!!), aga viimse võidmisena võib ka veidi kangemat lüüti lisada destvee asemel akusse. Siinkohal siis rõhk sõnadel "veidi kangemat" ja "elektrolüüti". Ärge mitte kunagi mitte mingil juhul valage akusse kontsentreeritud hapet!!! Halbade asjaolude kokkusattumisel võib tekkida pisemat sorti plahvatus ja happepõletus ei ole midagi ihaldusväärset.

Ma ei ole mitte kuskil erinevaid akusid ühte patta pannud, tean väga hästi, et need on erinevad ja vajavad erinevat lähenemist, mul kogemused olemas plii geel, kui ka happeakudega, liitum, Ni-Mh ja Ni-Cd.

Antud skeem, millest ma rääkisin, mis oli mõeldud autoakude treenimiseks, selle pirni mõte oli auto akut vahepeal tühjendada ja siis teine hetk jälle laadija laadis, ise seda proovinud ei ole, kuid sellist skeemi soovitati.
Pirn ise ei tekitanud mingit pulseerivat laadimist, midagi sellist ma ei öelnud.
See laadija toimis hästi kiiresti, kord laadis, kord tühjendas.

Trafoga iseehitatud laadija, millel on dioodsild vahel, sobib suurepäraselt autoaku laadimiseks ja selle pulseerivus mõjub akule hästi, siin ei ole mitte midagi vaielda.
Milline oleks päris 100% ideaalne pulseering, seda ma tõesti ei oska nii täpselt öelda.

Loomulikult kehv aku võib õnnestuda taastada, aga võib ka mitte, kõik sõltub, mis seisus ta täpselt on, aga seda ei tea enne katsetamist.
Eks ma isegi, teen akuga mõned treeningud ära ja kui see ei aita, siis viskan minema, palju ei viitsi enam vaeva näha, nagu ma vanasti hullult vaeva nägin.
Mingi suva auto peale võib sellise suvalise aku panna jah, aga kui on ikkagi tähtis igapäeva auto, siis mina soovitaks sinna kindlasti uus aku panna, nagu sa paistad, et ka paned.

Kui veel pirnist rääkida, siis pirni saab kasutada akude treenimisel selleks, et neid ühtlaselt tühjaks tõmmata ja pärast jälle täis laadida, põhimõtteliselt võid kasutada, misiganes sobivat tühjendamise viisi.
See treenimine, et tühjaks ja jälle täis väikese vooluga, kehtib iga levinud aku kohta ja mõikab kõigile, ka liitiumile.
Olen palju teinud aeglast laadimist 10-25 tundi, väga väikese vooluga.
Kuid loomulikult pead täpselt teadma, mida teed, suvaliselt ei tohi suvalist akut sedasi laadima hakata ja kui pirniga tühjendada, siis peab vaatama, et akut liiga tühjaks ei lase, on ka seda mul korduvalt juhtunud, kui pirni ära unustan.


Kõigi nende aastate peale võtaksin mina asja kokku ikkagi nii, et kui aku paari laadimise ja tühjendamise katse peale endast korralikku elulooma ei näita, siis pole mõtet temaga rohkem jamada, kuna head asja nagunii ei saa.
Samuti olen ma tegelenud Ni-Mh  ja liitiumakude ehmatamisega, aga see on ka selline teema, mida peab teadma ja see võib liitiumiga omajagu ohtlik olla.
Olen palju vanu Ni-Mh mobiiliakusid mingil määral elule ehmatanud.
Palju olen ka lihtsalt pidanud nad töösse ehmatama, et telefon laadima hakkaks, kuna mitu aastat seisnud aku on nii tühi olnud.
Telefonil võtab kaua aega, enne kui ta väga tühja akut laadima hakkab, kui üldse.

[Marko]

Milline oleks päris 100% ideaalne pulseering, seda ma tõesti ei oska nii täpselt öelda.

Vanad targad mehed kunagi rääkisid, et pirniga skeem peaks olema poolperioodalaldiga. See tähendab, et mitte dioodsild, vaid üks diood pärast trafot. Sel juhul on laadimine ja tühjendamine enamvähem fifti-sixti kordamööda. Pidavat olema parim viis.

[al101]

Milline oleks päris 100% ideaalne pulseering, seda ma tõesti ei oska nii täpselt öelda.

Vanad targad mehed kunagi rääkisid, et pirniga skeem peaks olema poolperioodalaldiga. See tähendab, et mitte dioodsild, vaid üks diood pärast trafot. Sel juhul on laadimine ja tühjendamine enamvähem fifti-sixti kordamööda. Pidavat olema parim viis.

Võib täitsa võimalik olla, ei vaidle üldse vastu.
Või siis vähemalt hea viis.

[korvimees]

Seda Sa ilmselt tead, et "tavaline autoaku" on optimeeritud tsüklilise tarbimise jaoks suurtel voolutugevustel ja seetõttu ei ole selle eluiga pidevalt väikse voolutugevusega toimivas PV-süsteemis kuigi pikk. Sel on põhjus, miks turundustermini "vaba aja aku" taha peituvad kastid nii hinnalised on ja see põhjus ei ole ainult tootjate ahnus moodsa asja pealt kasumi teenimisel.

 Jah, olen kursis, aga praktika on näidanud, et matkabussis, mille akud on nii käivitamiseks, kui kuudi toitmiseks, pole mingit mõtet panna "vaba aja" või "geelakusid" Tavalised kestavad 5 aastat vabalt ära ja seega pole mõtet osta oluliselt kallimaid akusid, mille eluiga vaevalt kahekordne on. Päikesepaneel käib enamuse ajast tühjalt, kuna akud on täis. Küsimus tekkiski sellest, et millisel pingel oleks mõistlik laadimine katkestada, et see akudele kõige tervislikum oleks.

[sturmbannführer]

torgin vahele. mul ühel masinal aku 10 aastat vana,teisel 9. tegemist tehases peale pandud akudega.

[al101]

torgin vahele. mul ühel masinal aku 10 aastat vana,teisel 9. tegemist tehases peale pandud akudega.

Jah, selliseid olukordi võib täiesti kohata, kvaliteetakudega ja kui nad ei tööta karmides oludes.
Tõsi, mahutavust on neil reeglina vähe järel, nii pika aja peale.

[aavu]

 ühel korral laetuli tühjendas aku lõpuni, ise unustasin põlema. Aku ka kestab, kui kaua veel, ei tea.    07-03-2013, 11:50 AM

Tsitaat mu postitusest sealt; https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43905&pid=305822#pid305822 

Teatan rõõmuga, et aku tehasest väljumisest on üle 12 aasta möödas. Auto sai ostetud 2007 kevadel. Viimasel ajal ainult linnasõidud poodi-tagasi. Läbisõit ka väike selle tõttu, oli vist 90tuhat millegagi.

[Daff]

torgin vahele. mul ühel masinal aku 10 aastat vana,teisel 9. tegemist tehases peale pandud akudega.

Jah, selliseid olukordi võib täiesti kohata, kvaliteetakudega ja kui nad ei tööta karmides oludes.
Tõsi, mahutavust on neil reeglina vähe järel, nii pika aja peale.

Defineeri palun mõiste "kvaliteetaku".
Mul Audi originaalaku vedas autot käima 7 aastat. Siis jäi -17 kraadiga lahjaks. Praeguseni paneb russi käima. Mitte ühtki kirja peal. Täiesti plank.
Uus aku, "Bosch", tolle aasta testivõitja ja puha töötas alla aasta kui tegi paugu ja vaikus. Vool kadunud.
Panin peale "ajutiselt" Yokohama kuna Otepääl tollel päeval polnud muud sobiliku. 
Ajutine lahendus töötab tänaseni ehk talvel peaks 8 täis tuksatama.
Autod seisavad mul talvel väljas ja saavad valu ikka täiega. Eelminegi talv sai Audi diisel 25 miinusega Yokohamaga käima surutud.

[honkomees]

Jah, selliseid olukordi võib täiesti kohata, kvaliteetakudega ja kui nad ei tööta karmides oludes....

Defineeri palun mõiste "kvaliteetaku".
Mul Audi originaalaku vedas autot käima 7 aastat. Siis jäi -17 kraadiga lahjaks. Praeguseni paneb russi käima. Mitte ühtki kirja peal. Täiesti plank.
Uus aku, "Bosch", tolle aasta testivõitja ja puha töötas alla aasta kui tegi paugu ja vaikus. Vool kadunud.
Panin peale "ajutiselt" Yokohama kuna Otepääl tollel päeval polnud muud sobiliku. 
Ajutine lahendus töötab tänaseni ehk talvel peaks 8 täis tuksatama.
Autod seisavad mul talvel väljas ja saavad valu ikka täiega. Eelminegi talv sai Audi diisel 25 miinusega Yokohamaga käima surutud.

Mul ka kõige kauem kestis Daewool peal olnud tehaseaku, 12 a ja siis veel 3 suve traktsi peal. Oli vist Hankooki toode. Üldse usun, et tehaseakud on kordades kallimad jaemüügis osta ja seepärast neid ei pakutagi. Samuti on Aasia, Jaapani ja Korea, omatoodang kvaliteetsem igasugu nimega eurooplastest.

[v6sa]

Milline oleks päris 100% ideaalne pulseering, seda ma tõesti ei oska nii täpselt öelda.

Vanad targad mehed kunagi rääkisid, et pirniga skeem peaks olema poolperioodalaldiga. See tähendab, et mitte dioodsild, vaid üks diood pärast trafot. Sel juhul on laadimine ja tühjendamine enamvähem fifti-sixti kordamööda. Pidavat olema parim viis.

Kas just parim, aga igal juhul väga hea hinna-kvaliteedi suhtega Ning tõestatult toimiv.