[Daff]

Armee ja Sõjalaevastiku aastapäev oli meie jaoks püha nagu iga teinegi. Üks igavene nuhtlus. Pidime ju olema pühade ajal eriti valvsad ja muretsema selle pärast, et kusagil keegi ei saaks pahandust teha. Oli vaja oma silm peal hoida kõigel, et pühad mööduksid kenasti, ilma vahejuhtumiteta.
Pühad iseenesest olid mõnes mõttes ka toredad. Jäeti ära hommikvõimlemine. Sööklas ootas pidulik hommikusöök. Siis pidime kõik nagu paabulinnud ennast üles lööma, see tähendab, et selga tuli panna paraadvorm oma kuldsete pagunite ja valge pluusiga.
Klubis toimus kindlasti kontsert, kus seersant Kurõljov karjus oma ansambliga laulda riigikorda ja sõjaväge ülistavaid laule. Kuidas nad küll suutsid niimoodi kisada?
Nagu aamen kirikus oli ka miiting sel päeval. Pataljoni komandör kiitis tublimaid. Üle anti mõni plekist aumärk, keegi sai ehk ühe paela juurde. Tuletati meelde, kui hea on meil nõukogudemaal elada, sooviti veelkord palju õnne kõigile ja miitingu lõpetas hümni kuulamine härdas vaikuses.

Siis järgnes kiire pidulik lõunasöök. Siinjuures tuleb kiitusega öelda, et pidulik oli tõesti pidulik, mitte jutumärkides, nagu vene ajal paljude asjade juures kombeks oli. Ja kui kõhud olid täis söödud siis hakkas õige tramburai pihta. Ootas teenistus, meie töö linnas.
Kui me kella neljaks linna jõudsime oli pool linna juba ennast kaelani täis kaaninud ja meie pidime olema need võlurid kes selle kaose nõiaväel likvideerisid. Kas see nüüd armee aastapäevaga seoses oli ei mäleta, aga korra laekus meile signaal, et ärge joodikuid rohkem kinni pidage, linna kainerid on üle koormatud, pole kuhugi kedagi enam võimalik majutada. Lubati “kinni pidada” ainult neid, kes tõenäoliselt ei suuda koduni kõndida ja on oht et nad varisevad maha ja külmuvad ära.

Kuna olid pühad, siis oli meil “usilenije”, ehk eriolukord ja linnas jõlkusime öösel kaheteistkümneni vähemalt kui mitte rohkem. Olenes kui pinevaks olukord linnas oli kujunenud. Hea tunne oli siis kui olid saanud veel selle viimase pärli ka kätte, ehk piduliku õhtusöögi nahavahele lajatada ja magama kerida. Selle järel võisid kergendusega ohata, õnneks said pühad läbi, jätkub hall argipäev. Pühad lõppesid mitteametlikult alles järgmine päev, sest peale pikka linnasolekut saime tunnikese vähemalt rohkem magada kui tavaliselt. Ja kui oli olnud väga resultatiivne õhtu väeosa jaoks siis olenes kombati tujust, anti vahel isegi kaks tundi juurde. See aga tähendas ülestulekut kas kell kümme või isegi üksteist tavapärase kella üheksa asemel. No mida sa vaene sõdur veel oskad elult tahta.

[kalleb]

no militsinäärid opuhli sovsem , kell 9 äratus

tavasoldatil oli äratus juba 6.30 , seda nii utsebkas kui ka lineikas

ja razvoodil pidid sa kell 9.00 seisma nagu raudnael olid sa terve öö armee hüvanguks loopinud kivisütt vagunitest välja või niisama õndsalt maganud

aga jah prazditsnõje dni oli üks kõige hullemaid gimarroisid sõjaväes

aga siin väheke kivisöeloopimisest kodumaa hüvanguks

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic...vis%C3%B6e

[Daff]

Siis kui dispatist, ehk distsiplinaarpataljonist siin juttu tehti, magasin õige aja maha. Panen nüüd pisut hiljem siia ühe seiga, kus on näha kui õhkõrn oli see piir, millest üleastumisel võisid dispati sattuda. Ja samas , kui vähe oli vaja, et sellest pääseda.
See järgnev vahejuhtum igatahes lõi meid kõiki "kaineks", sest dispati külm hingus kuklas oli tunda enamusel meist.

Enne kui lugu ise tuleb, pisut tagamaadest mis võisid viia karistusekandmiseni distsiplinaarpataljonis.
Meie teenistus seisnes Gorki linna viies rajoonis korra tagamisega. See tähendas, et ära tuli korjata avalikust kohast joodikud, bomžid, (lühend terminist, bez opredeljonnovo mesto žitelstvo, ilma kindla elukohata), ehk kodutud, pätid ja muu ebasoovitav element, kelle viibimine avalikus kohas polnud kehtestatud moraalinormidega kooskõlas.
Nende pättide ja kodututega oli lihtne. Kutsuti välja autopatrull ja see toimetas nad ROVD-sse. Siseasjade valitsuse rajooniosakonda, seal oli juba teiste mure mida nendega tehti, meie aga saime resultatiivsuse punkte iga üleantud korrarikkuja eest.
Hoopis teine lugu oli aga joodikutega. Kui oli maaslamaja ja ennast mälukasse joonud, tehti kiire kontroll, ega raha ligi pole ja see viimane kuulus rekvireerimisele. Mees aga saadeti kainerisse ja märgiti, et on märgatavate röövimise tunnustega. Oli aga viinamees veel suuteline jalul püsima siis hakati tal ajusid komposteerima ja viidi kodanik seisundisse, kus tal hakkas hirm kõige eesootava suhtes ja et asja kuidagi siluda oli ta nõus välja käima füüri, et pääseda ekstsessidest. Kui tehing õnnestus lasti vaene patustanu minema ja hoiatati kuhu kanti pole soovitav sattuda, kus võisid teised patrullid olla. Aus mäng. Kui aga raha polnud või ei tahtnud maksta, siis ootas kainestusmaja. Kogu seda räpast tööd oli hea teha tööstusrajoonides, nagu Autotehase-, Sormovo-, ja Kanaivino rajoonis. Nižegorodski- ja Moskva rajoonis oli vaja ettevaatlik olla, seal võis kergelt sattuda mingi soliidse tüübi otsa, kes sulle hiljem palju peavalu võis tekitada.
Oli meil aga üks jefreitor Tumanov, kes oli tuntud oma ahnuse poolest ja ta ei löönud kusagil risti ette. Tema käitles kõikjal kõiki. Mis talle ka saatuslikuks sai.
Nižegorodski rajoonis, see on Gorki süda, oma tööd tehes sattus ta mingi lipsuga venna otsa kes oli üle keskmise joobes . Tema tee pidi nüüd seaduse kohaselt lõppema kainestusmajas. Kuna seltsimees Tumanov aga haistis head saaki, siis komposteeris ta vaesel tüübil ajud korralikult pehmeks ja viimane käis lagedale sada rubla, et teda kainerisse ei lohistata. Hirm oli suur, sest ta töötas parteikomitees mingi keskastme spetsialistina. Kainerikülastus aga võis tema karjäärile lõpu teha. Lõpp hea kõik hea, võiks siinkohal öelda. Aga tutkit
. Kui patustanu hommikul kaineks sai, hakkas ta asja üle juurdlema. Sada rubla oli tollel korral koristaja pooleteise kuu palk. Ja kuna mees hommikul haistis, et siin võib kaalukauss tema poole kalduda, võttis ta ette retke RUVD-sse. Siseasjade rajoonivalitsus. Siin istuvad koos aga tunduvalt suuremate pagunitega ja tugevama mõjuvõimuga tüübid kui ROVD-s. Koostöös meie pataljoni staabiga valmistati ette operatsioon “UTKA”. Kõik operatsioonid kandsid seda nime, kui oli mingi kontroll peibutusega vaja läbi viia.
Tumanovile anti sama post kus ta seda vaest parteitöötajat puistas ja seesama tüüp mängis joodikut, kes puht “juhuslikult” jooksis võmmile sülle. Kuna mõlemad tundsid üksteist ära, saadi vana tutvuse poolest kähku kaubale ja kahekümne viie rubla eest jalutas ta rahulikult edasi. Rahatäht aga oli märgistatud ja seerianumber üles märgitud.
Saja meetri pärast astusid patrullile ligi erariides kriminaaljälituse töötajad ja nüüd pisteti juba miilits patrullauto “kliendiruumi”.
Veel korra sai ahnus saatuslikuks selles loos. Selle asemel et see õnnetu kahekümne viiene ära kaotada ja kuskilt pilust välja visata, olid ju need patrullautod hõredad nagu pirrukorv, peitis ta selle oma kirsa voodri vahele, kuhu oli juba varem millegipärast tehtud sisselõige.
Peale põhjalikku läbiotsimist olid vankumatud süütõendid laual ja kohtukeiss algas.
Esmalt oli eeluurimine, mis kestis kaks kuud ja siis tuli näidiskohtumõistmine meie pataljonis. Peale süüdistuse ettelugemist tehti teatavaks kohtuotsus:
Kaks ja pool aastat distsiplinaarpataljoni!!!
Peale viimaseid sõnu oli saalis selline vaikus, et käekellade tiksumine oli kuulda. Sõjaväeprokuratuuri esindaja, kes oli kohtuniku rollis, peale minutilist pausi jätkas aga kõigi imestuseks juttu. Umbes nii...

...Võttes aga arvesse süüaluse puhtsüdamlikku ülestunnistust ja igakülgset osutatud abi juurdluse läbiviimisele, kuulub kohtuotsusest kandmisele kaks ja pool kuud kartserit, ehk üksikkongi ja ülejäänud karistusaeg tuleb kanda tingimisi. Samuti kuulub sõjaväekohustusest eemaloldud aeg, neli ja pool kuud peale vanglast vabanemist järele teenimisele.

[krossifänn]

Ehh rebjata veteranõ i bõvshije vojennoslusushie...
"Zabõli sho li kakoi den sevodnja" ?!!!
Head putru jms.iganes jagati sel päeval nl-i armees ja vares ka ei lennand ilma asjata...nii suur püha oli
No OK ! meil varesed lendavad , kes ei jaga matsu
Üks sobiv/asjakohane lugu ka.Ei näe venelased igal pool fašismitonti.
Koos sõbralkult NL_i ja saksa sümboolika ja relvad...ning trumme taob mingi x tume olevus.Vot see on juba tase

[Maamees]

[rocker]

Natuke tänapäevasemat kroonu laulu ka sekka:

http://www.youtube.com/watch?v=--YIhGOpdkA&list=PLE26BD894F3689EDC

[krossifänn]

Sobiks ka naljanurka Tundmatu sõdur - I Am Sorry.

[m401]

Tuleb sõdur siis metsa laagris minu juurde: " Härra šeersant...mmmul onn jalg". Ütlen siis talle, et mis siis, mul on kaks jalga!
Venelasest sõdur lihtsalt tahtsi laagrist pääseda ja tuli ütlema, et tal jalg valutab!

[zazik]

Tuleb sõdur siis metsa laagris minu juurde: " Härra šeersant...mmmul onn jalg". Ütlen siis talle, et mis siis, mul on kaks jalga!
Venelasest sõdur lihtsalt tahtsi laagrist pääseda ja tuli ütlema, et tal jalg valutab!

"Maisaa, mul on jalg", "Maisaa, mul on sjelg", "A miiks miinja, kes mind pani?"

Tuttavad laused vast igale EKV-s teeninule. Lisaks veel: "Mul jala sjõrmed valutabad."

[rocker]

Ise teenisin aega 8 aastat tagasi. Sibulatest niipalju, et metsalaagris olles lõi üks teisele ehitusnoa selga kinni. Vabanduseks niipalju, et me trjeenisime. 4 õmblust, seletuskiri ja asi oli korras edaspidiseid vihavanlaseid neist ei saanud

[pen.skar]

Kuldre kolhoos majandas ka järvede-kalatiikidega. Aegajalt tuli neid kuivaks lasta ja muda välja vedada. Eluskala auto vedas siis mitu päeva kraavikogunenud kalu linna. Eks igasugu vante tuli ka kerget saaki himustama. Esimees sai sõjaväeosa ohvitseridega hästi läbi ja tellis sõdurid tiike valvama. Neil igav, hakkasid keset mudavälja oleva kühmu pihta märki laskma. Kord kilaki ja virr, teinekord sopsti. Lõpuks nii kuiv, et said uurima minna. Oli seal vene kiiver ja inimesejagu konte ka! Valvemehed korjati kokku ja kubusse, kondid kastiga keskusse ja maeti paari päeva pärast kroonu poolt pidulikult maha.

[aavu]

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43153&pid=298990#pid298990 
Selles postituses on viide kaardile.
Panen praeguse olukorra kaardi ka. Tänavaäärsed kasarmud on alles, kogu muu krempli peale on kerkinud kõrghooned.