Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Kusjuures väärt alus. "Viissada kilo" noka otsas on julgelt olemas.

Palju reaalne tühimass on? Manteel läheb ikka 90 välja ilma kõrvaklappideta?

Mul oli aastaid tagasi võimalik sarnase tagavedusega vilja vedada. Oli jubemaruvahva pill tegelikult. Ainult raske, sunnik.
Vasta

Kaalu peal pole käinud, aga 8 tonni peaks tühjalt ära tulema küll. Eks selle massi arvelt muidugi on ikka rauda helgelt kaasa antud. Sillad, raam jne, täielik igiliikur. 10 ruumi puite peale (tollest raskemat koormat ma vedanud pole) pole küll ühtki märki aru saada, et koorem peal oleks. 
70-80km/h on väga norm kiirus tal. Sealt on pöörete järgi varu veel edasi minna, aga hoiatav tuluke läheb põlema, nii et mina proovinud ei ole. Mul selle masinaga sõites tavaliselt ei ole tunnet, et on vaja kiiresti kohale jõuda. Huvitaval kombel ka teised autojuhid pigem hoiavad suure kaarega kaugemale. Big Grin

Natuke liikuvat pilti,
https://photos.app.goo.gl/VF2SkRW13KjzG8K16
Vasta

(16-10-2019, 09:17 AM)olli Kirjutas:  Ah, mis te ehitate, võtke ainult kraana hinna eest kohe valmis masin ära Big Grin
Kraana ja vints juba küljes, nelivedu, diffrilukud jms ka. Täiesti teelegaalne. Kiirematele palgihaarats kauba peale. Toungue

See on raudselt hää asi, kui teed kannatavad ja vägapalju pöörama ei pea. Isand Tai analoogse krusaga käisime metsast mingit vana kahuritoru Meremuuseumile toomas - ronis ja tõstis igati heaste ja vähemalt kõrvalistmel polnud ka mingit häda kaasa sõita. Imedepõllul veel üks samasugune, küll koledama olekuga, saadaval kui peaks rohkem huvilisi tekkima  Big Grin 
Sellega viid kõiksepealt väljavedaja metsa kohale ja tood materjali kurusale külje alla, siis vead pika materjali koju ja lõpus tood teise massina ka ära. Komplektis kiire ATV ja palgiotsa-rattapaariga võiks lühema veokauguse puhul ettevalmistatud metsa sama kiiresti ette vedada suutma, kui aeglane kraana palke turjale tõstab. No ja iseenesest võib sinna ka kuni 14tonni haagise sappa pista, nii väidab teh.pass. Näiteks sellise 5-tonnise kandejõuga asja suhteliselt olematu raha eest ja palgivedu jaguks kauemaks  Rolleyes Liidad praegu numbrid kokku ja ausalt öeldes tuleb pagana "odav" komplekt, mis võib ära vedada 8790kg mistahes mudru. Ehk 11-12tm metsast toorest või 15-16tm kuiva saematerjali. Ainult CE õigus peab olema...
Vasta

Eks peab vaatama kuhu metsa minek. Kui mets/lage ala kuiv siis kannatab sellise volvaga kenasti toimetada aga kui vähekenegi pehmem peaks olema, siis need esimesed pitsalõikurid vajuvad koheselt kamarast läbi. Koormaga võib esisillale oma 6-7 tonni raskust tekkida, tühjalt vast 5+- Selline mass koos pitsalõikuritega üldiselt garanteerib vintsile pideva töö.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(16-10-2019, 13:03 PM)viplala Kirjutas:  Eks peab vaatama kuhu metsa minek. Kui mets/lage ala kuiv siis kannatab sellise volvaga kenasti toimetada aga kui vähekenegi pehmem peaks olema, siis need esimesed pitsalõikurid vajuvad koheselt kamarast läbi. Koormaga võib esisillale oma 6-7 tonni raskust tekkida, tühjalt vast 5+- Selline mass koos pitsalõikuritega üldiselt garanteerib vintsile pideva töö.

nii on jah,aga varjant ka täistüved kastile toetuma ja siis toekamale pinnasele ja seal norm pikkusele ja kodo.sügaval nõuka ajal toodi kogu mets nii välja ju.kraanale saab vintsi installida ja kaugemalt kokku sikutada.
Vasta

Üks lahe ülevaade rootslaste metsatehnikast läbi aegade. Ülimalt lahedat tehnikat kamalute viisi ja uskumatult ägedaid tehnilisi lahendusi.. 



Kui vaadata kuidas tolle aja mehed, kolme meetriseid tooreid palke, loopisid sama kergelt nagu sitta vastu lauda seina, siis paneb küll kukalt kratsima veidike. Pidi seal lihastes alles sitkust olema...

6.17 on näha hobusahka. Kas eestis olid ka sellised asjad olemas ja kasutusel?

16.17 näitab harvesteri esiisa Big Grin

19.23 on PlyVal'i lemmiku, raudhobu esiisa, aga tibake efektiivsem Big Grin

Hästi paljudel aparaatidel on peal Foco kraanad ja tõstukid, mis on loomulikult ka arusaadav kuna tegemist rootsiga. Ma siin mõned päevad olen kogunud vanade Focode kohta infot ja teema mis on igasugu kasutajate suust kõlama jäänud on see, et vanad Focod, enne kui Foco läks Hiabi omandusse, olid meeletult hästi läbi mõeldud asjad, need suutsid tõsta kordi räigemaid tonne kui hilisemad Hiabi mudelid. Foco suutis kraana süsteeme arendada ja leida selliseid ulme lahendusi mida tänapäeval kallimad tootjad uue leiutise pähe presenteerivad. Kuna tegemist on üsna vana ja tänaseks olematu firmaga, on ka infot ning pilte kogu Foco arsenali kohta üsna raske leida. Muideks, ka enamus vanematest Unimogidest kasutas Foco toodangut. Mul on huvi asja vastu, kuna ka endal on sama firma kraana olemas ja sellega ka mõningad plaanid lähitulevikus. 

Paar pilti ka Foco huvitavamatest kraana lahendustest...

[Pilt: img_0228.jpg]

[Pilt: 62691_3E4SVJ2XSCE8O1397724819.jpg]


[Pilt: 23374_8WBACRH5A8AX1562160455.jpg]


[Pilt: 23374_790B3V5EUVTD1562160456.jpg]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(09-11-2019, 01:08 AM)viplala Kirjutas:  Üks lahe ülevaade rootslaste metsatehnikast läbi aegade. Ülimalt lahedat tehnikat kamalute viisi ja uskumatult ägedaid tehnilisi lahendusi.. 



Kui vaadata kuidas tolle aja mehed, kolme meetriseid tooreid palke, loopisid sama kergelt nagu sitta vastu lauda seina, siis paneb küll kukalt kratsima veidike. Pidi seal lihastes alles sitkust olema...

6.17 on näha hobusahka. Kas eestis olid ka sellised asjad olemas ja kasutusel?

16.17 näitab harvesteri esiisa Big Grin

19.23 on PlyVal'i lemmiku, raudhobu esiisa, aga tibake efektiivsem Big Grin

Hästi paljudel aparaatidel on peal Foco kraanad ja tõstukid, mis on loomulikult ka arusaadav kuna tegemist rootsiga. Ma siin mõned päevad olen kogunud vanade Focode kohta infot ja teema mis on igasugu kasutajate suust kõlama jäänud on see, et vanad Focod, enne kui Foco läks Hiabi omandusse, olid meeletult hästi läbi mõeldud asjad, need suutsid tõsta kordi räigemaid tonne kui hilisemad Hiabi mudelid. Foco suutis kraana süsteeme arendada ja leida selliseid ulme lahendusi mida tänapäeval kallimad tootjad uue leiutise pähe presenteerivad. Kuna tegemist on üsna vana ja tänaseks olematu firmaga, on ka infot ning pilte kogu Foco arsenali kohta üsna raske leida. Muideks, ka enamus vanematest Unimogidest kasutas Foco toodangut. Mul on huvi asja vastu, kuna ka endal on sama firma kraana olemas ja sellega ka mõningad plaanid lähitulevikus. 

Paar pilti ka Foco huvitavamatest kraana lahendustest...
ei saa aru mis ja milleks vidin kraana noole otsas?2 esimest pilti.
Vasta

(09-11-2019, 01:08 AM)viplala Kirjutas:  Üks lahe ülevaade rootslaste metsatehnikast läbi aegade. Ülimalt lahedat tehnikat kamalute viisi ja uskumatult ägedaid tehnilisi lahendusi.. 
16.17 näitab harvesteri esiisa Big Grin
19.23 on PlyVal'i lemmiku, raudhobu esiisa, aga tibake efektiivsem Big Grin

See harveri esiisa ja ka järgmine punane pikk lõka-lõka on tegelikult ägedad aparaadid. Tänased teevad meetri-kaks korraga, need laasisid ikka mitmetes meetrites. 
Teine asi oli pika materjali metsast välja toomine, sest ka oks ja latv kasutati (kütteks?) ära. 

Aga too raudhobu esiisa - tegelikult on see Trolle Lunnare esiisa, raaadiojuhitav asi. Jälle sama - veab pika materjali seljas välja. Täna valgustust ja esimest harvendust tehes oleks sedasorti väljavedaja-masin ikka väga abiks. Tänane raiskamine on tegelikult arutu. Aga kõik masinad on ammu välja mõeldud ja olemas olnud, heas mõttes üllatavat oligi loodussõbralikkus ja mitteraiskamine. 

Foco - seda nad hindavad. Ju põhjusega, kui selline 50 aastat vana suudab tõsta 3,5tonni.
Üldse hindavad rootslased vähe teistmoodi asju ku imeie siin. Seesama mikroroomik oma hinnaga - kuigi üliharva on täiskomplekti saada ja selle hind ei ole teistega võrreldes kallis, on ikkagi 5,7K€ jõhker summa. Aga rootslased maksavad ja vaid ülikallid aga täiuslikud komplektid seisavad müügis pikemalt. Või selline, juba kuu üleval olnud aga hinda on omajagu liiga vist. 
Aga kõikse kauem on olnud vanim ja odavaim JärnHästen müügil, sest hind on vist ikkagi sõge nii vana ja lahja asja eest sõltumata et on ülikorralik ja ilus. 1990 kui Eesti oli veel NSV...abiellusime ja pulmaautoks oli apelsinivärvi Kombi aga Rootsis müüdi selliseid seadmeid väiketalunikele.  Huvitav, kas mõni raudhobu üldse kunagi prügimäele/vanarauda ka visatud on? Ma ei imestaks, kui kõigist toodetud masinatest teeks siiani tööd 90+%  Cool
Vasta

(09-11-2019, 08:21 AM)muska71 Kirjutas:  ei saa aru mis ja milleks vidin kraana noole otsas?2 esimest pilti.

Ma pakun, et tegemist on teleskoop otsaga, mis tänu oma liigendsüsteemile on kordi võimsam kui selle asemel oleks tavaline masti käärliigend. Masti pikkus tekib vastavalt kolmnurga nurkade muutmisele. Alumine osa kuhu on konks kinnitatud, liigub peamasti sees edasi tagasi. Tänu kolmnurgale saab ka silindri käigust palju kaugemale teleskoobi välja saata. Tundub, et sellel kraanal puudub ka tavapärane vertikaalne noole silinder, mis on asendatud jällegi läbi liigendsüsteemi, nurga all olevaga. Kurjad keeled räägivad, et kõik see liigendsüsteem lubas kraanal ühtlasemalt jõudu rakendada nii lähedalt kui kaugelt tõstes. Ega pildi pealt kõigele pihta saagi, seal on neid liigendeid ja tehnilisi lahendusi ikka omajagu.  Igatahes on tegemist väga huvitava aparaadiga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(10-11-2019, 23:48 PM)viplala Kirjutas:  
(09-11-2019, 08:21 AM)muska71 Kirjutas:  ei saa aru mis ja milleks vidin kraana noole otsas?2 esimest pilti.

Ma pakun, et tegemist on teleskoop otsaga, mis tänu oma liigendsüsteemile on kordi võimsam kui selle asemel oleks tavaline masti käärliigend. 

Mõeldakse vist aukudega kõrva ja silma? See peaks olema jäik noolepikendus, mis sinna külge käib, lisaks erinevad seadmed. Nagu uutel autokraanadel sõrestik-käändpikendus. 
Aegunud aga meilgi midagi pakkumises mõistliku raha eest. 

Miski selline vidin äkki?
[Pilt: 4442_kan_det_hr_va_stabil_1.jpg]
Vasta

Rootsist ja Norrast leiab küll  odavalt igatsugu vana  põllu ja metsatehnikat  ja nendega  tehakse  siiani tööd . Eestis aga aetakse taga  meeletut efektiivsust  ja ettevõtjad  liisivad  endale viimase malli masinad et saaks   nende abil palju tööd teha ja saaks seeläbi  kiiresti rikkaks .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Uue tehnika nõue on RMK hangetes sees.
Vasta

(10-11-2019, 23:48 PM)viplala Kirjutas:  Ma pakun, et tegemist on teleskoop otsaga, mis tänu oma liigendsüsteemile on kordi võimsam kui selle asemel oleks tavaline masti käärliigend. Masti pikkus tekib vastavalt kolmnurga nurkade muutmisele. Alumine osa kuhu on konks kinnitatud, liigub peamasti sees edasi tagasi. Tänu kolmnurgale saab ka silindri käigust palju kaugemale teleskoobi välja saata. Tundub, et sellel kraanal puudub ka tavapärane vertikaalne noole silinder, mis on asendatud jällegi läbi liigendsüsteemi, nurga all olevaga. Kurjad keeled räägivad, et kõik see liigendsüsteem lubas kraanal ühtlasemalt jõudu rakendada nii lähedalt kui kaugelt tõstes. Ega pildi pealt kõigele pihta saagi, seal on neid liigendeid ja tehnilisi lahendusi ikka omajagu.  Igatahes on tegemist väga huvitava aparaadiga.

Nõustun, on väga nutikas tehnika.

Too "kolmnurk" on tõesti silindri käigukordisti. Sai odavama silindriga pikema käigu. Kõrguse hinnaga - igaüks, kes uksest on midagi sisse lükanud, teab kõrguse hinda.

Muus osas ei tohi ära unustada ka seda, et toona ei olnud millegi katkiminek mitte katastroof, vaid normaalne elu osa. Mitte nii, nagu praegu, kus mõra raamis on katastroof. Mistõttu nii mõnigi sõlm või lahendus tehti lootuses, et kestab. No enamasti ikka teati, mida oldi tegemas ja ka kestis. Aga mitte alati. Lihtsalt need nigelamad lahendused pole meie päevini elus püsinudWink
Vasta

(11-11-2019, 21:38 PM)v6sa Kirjutas:  Lihtsalt need nigelamad lahendused pole meie päevini elus püsinudWink

Sellega on tolle kiviaegse teleskoobi kohta kõik öeldud. Polnud hea lahendus. Ma olen sellisega tööd teinud ja mingeid eeliseid võrreldes tänapäevase silinder- või silinder+kett lahendusega ei täheldanud. Tõstuki otsas tilpneva kauba trajektoor on teisem, vähem võimalusi pakkuvam. Lisaks on sel vanal töökindluse poolelt ka kamaluga lisakuluosi, mis kõik aeg-ajalt ülekäimist ja taastamist nõuavad.
Vasta

(11-11-2019, 21:58 PM)Janka Kirjutas:  
(11-11-2019, 21:38 PM)v6sa Kirjutas:  Lihtsalt need nigelamad lahendused pole meie päevini elus püsinudWink

Sellega on tolle kiviaegse teleskoobi kohta kõik öeldud. Polnud hea lahendus. 

Tulge nüüd maa peale oma tänapäeva tehnika idealiseerimisega. Tegemist on keskmiselt 50'date tehnikaga, 1945 alustanud firma toodanguga millest enamus on emexisse rännanud koos masinaga mille peal need kunagi olid. Neid asju tehti siis kui vajadus oli vähesega kaua ja palju ära teha. See on pea 100 aatat tagasi, mõelge ka natuke. Suur osa tänaseid kraanasid kasutavad otseselt Foco lahendusi. Hiab kes Foco 67 omandas, omandas  ka Foco aastate pikkuse know how, mis neile ka paljuski rohelise tule andis tänapäeva. Tööd need kraanad tegid hästi ja tõstsid rohkem kui tänapäevased samas kategoorias olevad tilulilud. Asju võiks vaadata siiski ajastust ja ajastu vajadustest lähtuvalt. Mul on Foco kraana, tõstab  3,5+ tonni, kaalub koos käppade raami ja hüdrosüsteemiga 1 tonni ligi. Kahene teleskoopsektsioon viimases otsas, 6m pealt tirib veel tonni üles (töösurve jään võlgu aga vaevalt see 200 bar oli, pigem 150), 360 kraadi lõputu keerlemisega ja kuuene magnetklappidega originaal jagaja juhtimiseks, a'la 1950/60 aastal. Ma olen päris kindel, et kui Hiab poleks Foco tootearendust seisma pannud, ning poleks läinud mudelipõhise masstöö peale, näeksime täna palju laiemalt esindatuna igasugu häid ja huvitavaid lahendusi, nii liigendsüsteemidena kui ka teisi variante.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(12-11-2019, 00:30 AM)viplala Kirjutas:  
(11-11-2019, 21:58 PM)Janka Kirjutas:  
(11-11-2019, 21:38 PM)v6sa Kirjutas:  Lihtsalt need nigelamad lahendused pole meie päevini elus püsinudWink

Sellega on tolle kiviaegse teleskoobi kohta kõik öeldud. Polnud hea lahendus. 

Tulge nüüd maa peale oma tänapäeva tehnika idealiseerimisega.
...

Oleks-šmoleks.

Miks ei ole siis need head lahendused laialdaselt kasutusel, vaid pruugitakse lihtsamaid ja töökindlamaid?

Ma ei idealiseeri siin midagi, aga mingil põhjusel ei taha kasutajad massiliselt vanatehnikat igapäevaselt pruukida...
Vasta

(12-11-2019, 08:25 AM)v6sa Kirjutas:  Miks ei ole siis need head lahendused laialdaselt kasutusel, vaid pruugitakse lihtsamaid ja töökindlamaid?

Ma ei idealiseeri siin midagi, aga mingil põhjusel ei taha kasutajad massiliselt vanatehnikat igapäevaselt pruukida...

Hmm, äkki selle pärast, et vahepeal on terve sajand mööda tiksunud ja oleks naiivne arvata, et samu asju tehtaks muutmatul kujul edasi. Vahepeal on muutunud nii vajadused kui võimalused ja jagajad, silindrid mida toodeti kalli raha eest kunagi, saab täna kilo hinnaga hiinast osta. See kõik aga ei tähenda, et kunagine toodang halb või ebamugav oleks olnud. Sul lööb välja jälle see vanade asjade vastane mentaliteet. Jätame nüüd korraks kõrvale uksest sisse tõstmise... Mis selle kraana juures siis nii ebamugavat on et pirina lahti peaks võtma? Kahe kangiga saab tõsta, noogutada ja teleskoopida...ikka ulmeliselt ebamugav ja tervist kahjustav tegevus onju Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(12-11-2019, 12:03 PM)viplala Kirjutas:  ...
See kõik aga ei tähenda, et kunagine toodang halb või ebamugav oleks olnud. Sul lööb välja jälle see vanade asjade vastane mentaliteet. Jätame nüüd korraks kõrvale uksest sisse tõstmise... Mis selle kraana juures siis nii ebamugavat on et pirina lahti peaks võtma? Kahe kangiga saab tõsta, noogutada ja teleskoopida...ikka ulmeliselt ebamugav ja tervist kahjustav tegevus onju Smile

Kus ma olen öelnud, et see kraana on halb? Palun tsiteerida või mitte möliseda! Kurat, nagu Priit jubaSad

Küsiti, mis hujoovina on noole peal. Vastasin ja ühtlasi viitasin, et selle kasutamine nõuab lisakõrgust. Kes pole hädas olnud, ei oska seda hinnata. Kes ainult keset õue vehib, sel pole vahet.
Vasta

(12-11-2019, 19:35 PM)v6sa Kirjutas:  
(12-11-2019, 12:03 PM)viplala Kirjutas:  ...
See kõik aga ei tähenda, et kunagine toodang halb või ebamugav oleks olnud. 

Kus ma olen öelnud, et see kraana on halb? Palun tsiteerida või mitte möliseda! Kurat, nagu Priit jubaSad

Kus ma olen öelnud, et sa oled öelnud...? Smile    Tegelikult suudetakse foon luua enne kui teksti mõte lõpuks pärale jõuab ja eks need möödarääkimised sellest alguse saavadki.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Raudhobu videot ka:
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne