Tundrahunt Kirjutas:http://gregorianus.kolhoos.ee/roomik
Millega võiks tegu olla? Kas on ise aretatud või originaalmasin? Oskab keegi midagi tarka öelda.
Aspelund Kirjutas:Siin tuleb vist eristada mõisteid \"loodusvara\" ja \"leidvara\". Neile kehtivad ka erinevad nõuded.
Asjaõigusseadus ütleb nii:
§ 98. Teatamiskohustus
(1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni.
(2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.
§ 99. Leiu hoidmine ja müümine
(1) Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil.
(2) Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud.
(3) Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja.
§ 100. Leiu omandamine
(1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.
(2) Kui asja väärtus ei ületa sada krooni, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast.
(3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.
(4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
§ 101. Leiutasu ja kulutuste hüvitamine
(1) Kui leidja ei ole asja veel omandanud (§ 100 lg 1), saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu ei või ületada ühte kolmandikku asja väärtusest, millest on maha arvatud vajalikud kulutused. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajalikud kulutused on kulutused, mida leidja teeb leitud asja säilitamiseks, õigustatud isiku otsimiseks ja leitud asja müümiseks.
(3) Paragrahvi 98 2. lõikes nimetatud isikud leiutasu ei saa.
§ 102. Leiu erijuhud
(1) Kui vee, tuule või muu loodusjõuga kantakse võõrad vallasasjad kellegi juurde või võõrad loomad sattuvad tema valdusse, on sellel isikul leidja õigused ja kohustused.
(2) Isikul, kes leiab maetud või peidetud vallasasja, mis ei ole peitvara, on leidja õigused ja kohustused. Asja omanik vabaneb leiutasu maksmisest, kui ta tõendab, et teadis asja peitekohta.
§ 103. Peitvara mõiste
(1) Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha.
(2) Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.
§ 104. Leiutasu
(1) Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.
(2) Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.
(3) Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.
§ 105. Erilise väärtusega peitvara
(1) Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.
(2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju.
(3) Leidjal on õigus saada tasu, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjade otsimine ja väljakaevamine ei kuulu tema kohustuste hulka.
(4) Muud erilise väärtusega peitvara leidmisega tekkivad õigused ja kohustused, sealhulgas tasu suurus, sätestatakse seaduses.
Asp
grahv Kirjutas:Muideks, see t34 lagedi muuseumis on selline tank kus sees mina oma esimese sigaereti tõmbasin. See seisis veneajal pärnu lähedal lodjas ja põhjaluugist sai sinna sisse ronida. NN. ärkamisajal värviti selle tanki torn paarkorda sinimustvalgeks ja sõdurid said seda puhastada nii et küll sai.
kodukakk Kirjutas:Tsitaat:Niimoodi kirjutas: vana
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...id=4582379
Kas tegu võis olla BRC PTS-M -iga, äkki teab keegi täpsemalt.
Tere, jah mina tean juhuslikult.
See õnnetu oli tõepoolest üks neist BCR-i kaudu ostetud masinatest.
Btw, neil peletistel on peal sama mootor, mis oli T34 tankidel, ja eelmise aasta lõpupoole sai Kohilas (tehases kes neid tegelikult müüb) uue mootori peale ka siinsamas foorumis mainitud Lagedi muuseumi siiani tühja kerega seisnud tank. Nii et ärge rääkige et mõttetud masinad
Aspelund Kirjutas:Kui, siis on kõige täpsemad otseste pealtnägijate jutud. Eelkõige just nende omad, kes ise on samas kohas kõik aastad elanud. Jutt stiilis \"minu vanaonu äi nägi et...\" pole just eriti usaldusväärsed, arvestades veel seda, et vahepealse aja jooksul on loodus kõvasti muutunud. Kunagist lagendikku katab mets jne...
Ainult need, kes ise muutumist näinud, oskavad kohta täpselt näidata. Rahvasuu paneb aga asju juurde..nii saabki tiigist, mille põhjas oli väidetavalt saksa luureauto, tegelikkuses hoopis mudane lomp, millel isegi koeral ei saa kõht märjaks.
Asjalikud allikad on ka kohalikud metsnikud, nemad teavad paljugi asju, ka hilisemate militaristide kohta. Iseasi on, kas nad rääkida tahavad.
Igasugndau mälestuste kasutamisel on üks aga: need on kirjutatud tagantjärele. Nii võivad kohad muutuda ebatäpseteks ja nii mõnigi asi saab hiljem hoolega ilustatud (just ENSV sõjamälestustes). Unustada ei tasu ka tõsiasja, et igal sõjaväel olid oma trofeekomandod, kes mahajäänud relvi, sõjatehnikat ja kraami korjasid. Seega avalikult teada olnud asjad on juba kõige liha teed läinud.
Ka mälestustes antud kohad on üle kammitud, lootus mõne tanki või lennukipudina abil miljoneid teenida on rahvast küll ja küll liikuma pannud.
Selge on ka see, et talumehed ise käisid metalli ja jubinad veel alles jäänud asjadelt toomas, nii näiteks andis Viljandi raudteejaama lähedal seisnud tank pika aja jooksul pronksi ja muud metalli kohalikule autobaasile ja MTJ-le. Või Kärstnas vastu mäge puruks lennanud DC-3 transpordilennuk nänni kohalikele nagamannidele. Järve sellise hea asja nagu mootorratas uputamine on sügavalt kahtlane..keegi oleks ta varem või hiljem oma käru jaoks rataste saamiseks välja urgitsenud. Ma ise olen väga hästi kursis ühe Wechrmachti tsikli elulooga, mis veetis mõne aja Õhne jões, kuid mis sellest hoolimata sealt välja otsiti. Lihtsalt oli sõidukeid vaja. Tõrva lähedal oli nii 50-ndatel veel üks tank linttraktorina töötand.
90 protsendil juhtudest ei ole midagi...aga 10 protsendi nimel sebivad paljudki. Siinkõnelejagi vahel.
Aspelund
Tsitaat:Originally posted by bom
Aspelund, mida sa üldjoontes usalduväärseteks allikateks pead?
NSR - nõus.
Aga kas sa II MS memuaarides toodud andmeid oled kontrollinud või oskad kommenteerida, kuivõrd neid tõsiselt saab võtta. Kohati on kirjeldused väga detailsed ja 1945-1980 Rootsis-USAs-Austraalias jm avaldatud mälestused võivad siin ju veel praktikas kontrollimata olla.
Muidugi aja jooksul kasvavad suuremaks nii püütud kalad kui läbielatud lahingud, nii et ka see kategooria võib NSR lahtrisse paigutuda
Regardman Kirjutas:Lagedil pidi veel teinegi tank olema.
Juhuslikult sattus kätte üks vana TM (ei mäleta, mis number) ning seal oli suur artikel Lagedi muuseumist.
T34, mis Lagedil on pärit Sindis olnud postamendilt.
Aspelund Kirjutas:Kas see vineerkerega lennuki jäänus, mis samuti muuseumi õuel seisis, on seesama La-5, mis Peipsi järvest 90-ndate teisel poolel välja tõmmati?
Asp
pajurmar Kirjutas:Kui oleks tank, palju oleks selle eest võimalik raha saada, näiteks T-34.
Äkki ongi
Soobel Kirjutas:Ma ei tea, kas tank on aare, aga muistse rahapaja leidjale teeb riik mingi protsendi leitud aarde väärtusest (vist 10%?) välja.
Kui hinnata tanki kui uunikuväärtusega sôjamasinat, peaks see summa päris priske olema.
Aga Eesti riik vôib leitud tanki hinnata ka vanaraua tonnides ja sellest kümnendik... Tasuvam oleks sel juhul välja kaevata mingi tankiraskune väärtusetu pliu ja see emexisse viia ja kogu papp omastada.
mossepower Kirjutas:Parem lõika tank tükkideks ja vii emexisse saad palju rohkem raha kui selle riigile ettenäitamise eest. Või tükkidena välismaale. Nagu siin 90`ndate keskel Rootsist illegaalselt autosi konteinerites veeti ,auto pidi olema lõigatud 3-meks osaks ja siis eestis lapiti jälle kokku.Miks autod pidid siis kolmeks lõigatud olema, kuidas see aitab neid tuua Eestisse.
Martti Kirjutas:Miks autod pidid siis kolmeks lõigatud olema, kuidas see aitab neid tuua Eestisse.Ma pian isa käest küsima, a siis ei olnd vaja tolli maksta ega midagi, noh need toodi seaduslikult varuosadeks lammuamiseks Eestisse ja siis polnd ju minmgit paberimajandust ka vaja.