(Seda postitust muudeti viimati: 28-02-2020, 11:36 AM ja muutjaks oli muska71.)
vanematel pinkidel on nupud millest sagedus muutub.nt treid mingit koonust kus üts ots 10cm ja toine 0cm ja lõikepinna keskel ei tohi olla mingit jälge mis tekib käigukastist kiirust muutes ja ongi ainuke valik nupust muudad pöördeid vastavalt detaili jämedusele.nägin seda nupuvajutust 15 a tagasi ja nägin ka eile, erinevad pingid ja erinevad treialid.
pistsin ka oma tv4 pingile muunduri vahele ja no ei käivitu prrr teeb ainult ja isegi tavaline lauakäi 220v ei käivitu sellelt.isegi kui lülitad sõrmega kontaktori sisse siis ka ei käivitu vaid teeb lollusi..aga toas põleti mootorit ajas ilusti ringi probleemideta.nüüd ongi mõistus otsas.
Formuleerin küsimuse ümber natuke. Huvitab just kellel on kogemus pronksi saaledega. Pole küll ametilt treial aga kogemust umbes nii 20 aastat. Pinke remontinud ennegi ja kuidas tera paigaldada jne. See pole küsimus. Eeldan et kindlasti on mingi oluline vahe kas reguleerida laager või pronks saalet. Seda et vanemad pingid olid puidust saaledega ja õliga olen kuulnud ühe vanema tegelase käest. Kahjuks tema reguleerib neid juba taevastel töökodades. Nii et küsida ei saa.
enamasti on viga jagajas(jääb tooli ja ekraani vahele)!
(28-02-2020, 11:43 AM)muska71 Kirjutas: pistsin ka oma tv4 pingile muunduri vahele ja no ei käivitu prrr teeb ainult ja isegi tavaline lauakäi 220v ei käivitu sellelt.isegi kui lülitad sõrmega kontaktori sisse siis ka ei käivitu vaid teeb lollusi..aga toas põleti mootorit ajas ilusti ringi probleemideta.nüüd ongi mõistus otsas.
Ega juhuslikult muundur 1 faasi oma ei ole? Kui nii, siis tuleb mootor kolmnurka ühendada. Täpsema vastuse saab kui muunduri ja mootori mark teada.
\"cogito ergo sum\"- mõtlen järelikult olen olemas
Tsitaat:Подшипники скольжения обычно изготовляются так, чтобы можно было регулировать зазоры по мере износа подшипников. Ремонт обычно сводится к уменьшению натяга и к пришабриванию.
Подшипник с конусной разрезной втулкой подтягивается, а внутреннее отверстие пришабривается по шейке шпинделя. Подтягивание можно вести не более чем на 1—2 мм, дальше втулка начинает плохо прилегать к гильзе. Необходимо наружную поверхность втулки пригнать по краске к поверхности гильзы, тогда можно будет снова производить подтягивание и шабровку втулки, пока хватит нарезки. http://stanki-katalog.ru/sprav_spind.htm
See muidugi üldine jutt.
Otsinguks kasutasin; токарно-винторезный станок высокой точности 1е61мт подшипник бронзовый регулировать Ehk leiad miskit paremat ise.
Üks pilt ka siit: http://stanki-katalog.ru/sprav_1e61mt.htm
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(28-02-2020, 11:43 AM)muska71 Kirjutas: .... isegi tavaline lauakäi 220v ei käivitu sellelt....
mida sellega mõeldi ?
nö kilbist tuli 3f+null muundurisse ja muundurist treipinki ka.treipingi all on pistikupesa mis saab toite treipingilt ja siiani toimis läbi muunduri mitte.
muundur on toschiba vf-fs1 ja 4kw.
jah antud hetkel kollaroheline soon muunduri vastavale klemmile ja sealt edasi.kas on vale?või tuleb see otse pinki viia ja faasid läbi muunduri?palusin poisil panna,aga noh ei viitsi ja kuna mul vaja siis pidin ise tegema.muundur oli enne katla põleti küljes ja täpselt sama moodi ühendatud,seda tegi poiss.üle kuu aja juba ketta peale käinud talle.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-02-2020, 10:07 AM ja muutjaks oli traatjalg.)
Kilbist otse muundurisse maandus ja kolm faasi ja muundurist OTSE treipingi mootorisse peab töötama. Muunduri ja mootori vahel midagi muud olla ei tohi. Juhite treipingi seda mootorit mis veab spindlit või käigukasti otse muundurist start stop revers pidurdus jne.jne. Kui vaja treipingile veel mingeid voolusid (kui veel mootoreid, õlipump,jahutus,trafod) siis need saavad voolu enne sagedusmuundurit . Sagedusmuunduri menüüst treipingi mootori parameetrid õigeks aga tööle peab ka nii minema.
Kuna teema on laienenud sagedusmuunduri peale,siis oleks mõned küsimused.Olen mõlgutanud mõtteid treipingi kiirustekastist loobumist,siis esimene küsimus on kuidas toimub revesseerimine keerme lõikamisel?Minu tuttava elektriku teadmiste põhjal peab mootorirootor seisma enne kui teisipidi pöörlemiseks vool peale antakse.Küsiks kas kellegil on kogemusi sel teemal.
Kui on piisavalt peen muundur siis pidurdab ta ise rootori seisma ja paneb tagurpidi käima kui valitsast vastav käsk on antud. Loogika järgi lihtsamad sagedusmuundurid millel puudub pidurdamiseks vajalik takisti plokk võiksid vajada kasutaja poolset kontrolli kas spindel on seisma jäänud või mitte
Keeret väga hea lõigata pidurdusaja paned lühikese ja ülejäänud teeb sagedusmuundur ise pidurdab ja stardib reversina.Muunduri juhtimine pingi enda mikrolülititega.Kõikidele pinkidele kindlasti nii ei sobi kui pidurdus siduritega jne.Mul kõigil minu käes olnud pinkidel ringi tehtud.Kui võimalik käigukasti jätaks alles,siis ei kao madalatel pööretel jõud .Kui väga lühikest pidurdusaega vaja siis peab lisama sagedusmuundurile nii-öelda pidurdustakisti
muidu läheb äiresse.Mul mingi 1,5 sek ja veel takistit vaja ei ole IZ250 ne peal vist 3,7kw. Aga seal ka alumine käigukast ja see alles.
(01-03-2020, 12:19 PM)traatjalg Kirjutas: Keeret väga hea lõigata pidurdusaja paned lühikese ja ülejäänud teeb sagedusmuundur ise pidurdab ja stardib reversina.Muunduri juhtimine pingi enda mikrolülititega.Kõikidele pinkidele kindlasti nii ei sobi kui pidurdus siduritega jne.Mul kõigil minu käes olnud pinkidel ringi tehtud.Kui võimalik käigukasti jätaks alles,siis ei kao madalatel pööretel jõud .Kui väga lühikest pidurdusaega vaja siis peab lisama sagedusmuundurile nii-öelda pidurdustakisti
muidu läheb äiresse.Mul mingi 1,5 sek ja veel takistit vaja ei ole IZ250 ne peal vist 3,7kw. Aga seal ka alumine käigukast ja see alles.
Jõu pärast ma ei muretse,spindlikastis on 1/8 ülekande võimalus.Praegune mootor on 7kw.Kas piduriga mootor oleks parem?
Pole küll professionaalset kogemust, kuid oma pingi remondil mõtlesin ka sellele sest sidurid olid üsna kahtlases seisus ja tuttav automaatik arvas et paneme muunduri vahele ning andis isegi muunduri prooviks.
Ma siis proovisin ja tulemusega rahule ei jäänud, kuigi me proovisime seda igati seadistada.
Esiteks juba 7 kw mootori pidurdus nõuab üsna suurt energiat ja kui pidurdus järsuks pandud andis 25A peakaitse tunda ning muundur andis errorit või lõi kaitsme välja.
Teiseks ikkagi polnud ka kiirendus see mida ma ootasin ja näiteks käigukruvi trapetskeeret ma sellega lõikama ei hakkaks kus on soon 8mm lai kuhu peab tera sisse minema ja kui 5mm sammuga keere siis seal spindel kiirust üles ei oleks saanud ja oleks tera ära lõhkunud.
Väikestel pööretel on ikkagi mootori võimsus mannetu ja kui ikka käega rihmaseibi kõvasti kinni hoida ta käima ei lähe.
Lisaks vilistab mootor üsna kõvasti ja see hakkab ka häirima.
Alalisvoolumootor aga oleks hoopis teine maailm.
Seal on tohutu vääne juba nullist olemas ja seisma saab pidurdada paari pöördega, kasutades kogu võimsust kui kontroller otsad kokku ühendada suudab.
Näppisin kunagi vene automaatpinki mis tehtud 1K62 baasil ja seal oli selline mootor.
Keermestamisel vahetas ta suunda igatahes paari sekundiga ja ja süda jättis löögi vahele, et tera jookseb täispööretel padrunisse kui ta 12mm enne padrunit suunda muutis.
Kuskilt sellise mootori saaks siis küll teeks kõhklemata ümber aga kindlasti kaasaegsema kontrolleriga kus pole vaja tahhogeneraatorit ja lampidega toiteplokki.
Sagedusmuunduriga saab vilina ära, kui tõsta kandesagedus sinna 16+Khz juurde. Default on alati suhteliselt väike number 2Khz vms mis genereerib inimkõrvale kuuldavat vilinat.
Effektiivseks pidurduseks peab 100% välist pidurdustakistit kasutama. Sellega lükkad pidurdusaja 0sek peale ning peale lüliti vajutust on padrun nagu kivi taga kinni. St näiteks 500rpm pealt peatub padrun poolest pöördest.
