[Heigok]

Kesk-eesti väikealevist....
Kuna pildid on juba palju disskussiooni ja päringuid tekitanud.
Siis olgu kohe ära öeldud et selle sigulli asukoht ja kontak jääb jagamata.
See on omaniku soov.

Omanikuks 95a vanahärra.
Seisnud 28a 
Ls 40tkm

Võimalik et 73a ??

[Marko]

ST on, aga ei anna? OK, siis on tore teada, et kuurileide veel ooteržiimis on.

[v6sa]

Pildi järgi on selles kohas seisnud juba aastaid. Ja päris kuiv see koht kahjuks ei tundu olema.

Veel üks, mis mõne aasta pärast lükatakse omaniku surma järel  "koristuse käigus" toominga alla ja siis kümne aasta pärast läbimädanenuna üle kaalu.

Aga meil on vaba maa ja igaüks võib oma vara kasutada nii, nagu soovib. Loodetavasti siiski leidub keegi, kes vanahärra jaoks väärib liikuri peremeheks olemist.

[TeeTL]

Mnjah, ilmselt kõik huvilised tahaks autot endale, et seda tulevastele põlvedele hoolsalt alles hoida, aga läbipaistvaks lagunenud küüni kivimüüri ei soovi keegi taastada, et seda helgesse tulevikku säilitada 

[Talupoeg taluja]

Tihtilugu on nii, et hoolsad ja kohusetundlikud inimesed hoiavad omi asju viimase hingetõmbeni, nende järglased aga viskavad hoitud asjad täie südamerahuga minema kui elu segavad asjad... Naisterahvastel on ka teatud erinevad arusaamad elust ja olust mis on muidugi arusaadav ja loomupärane nende puhul. Ma ikka vahest mõtlen, et ometi on ju need lapsed kasvatatud üles ja näinud-kuulnud mida esivanem hinnanud ja hoidnud. Aga ikkagi liigub asi selles suunas, et soovitakse vabaneda asjadest. Muidugi pole see ju laste "elu" ja eesmärk, hoida teiste vana sitta.... aga mingi austus võiks ju olla oma esivanemate soovide suhtes. Praegune elu muidugi surub ka peale teatud malli... õu peab sul puhas olema, muru niidetud, silma riivavat ei tohi olla, kõik vanaraud tuleb ära viia jne. Asjalik, tugev ja töökindel tuleb kõrvale heita ja osta poest kallis, ilus ja moodne asendus....( loe-kehvem, viletsam ja nadim asemele.) Ja eks ka ajahammas pureb armutult  ka kõike peale inimese enda. Kas meil ei tuleks ka mõelda vahest selle peale, et kas meie kokkukrahmatud kraami hinnatakse peale meid..... kui teaks siis ehk paneks ise huugama kõik ja naudiks seda vähestki mis veel alles.... Aga nohh, läheb kuidas läheb!

[Roland]

Vahva auto.1987 ndal  aastal sain omale esimeseks autoks,1973 aasta väljalaskega 2103...
Sininse Head mälestused sellest!

[mossepower]

Mnjah, ilmselt kõik huvilised tahaks autot endale, et seda tulevastele põlvedele hoolsalt alles hoida, aga läbipaistvaks lagunenud küüni kivimüüri ei soovi keegi taastada, et seda helgesse tulevikku säilitada 

Nii üldiste piltide põhjal kuskil kola taga tolmu all oleva Lada kohta ei oska vast keegi öelda, et kas tegu säilitamist vääriva sõidukiga või jäärajale/romurallile sobiva autoga. Emotsioonipõhjal tulevastele põlvedele säilitajatega võib olla selline mure, et nende plaani järgi ajad auto ajad kuurist välja, pesed puhtaks ja sõidad muretult nagu tänapäevaautoga. Kui selgub, et vana auto vajab enne sõitu remonti ja remondi tunnihind maksab sama palju kui tänapäeva autol siis on suure tõenäosusega hoolsal alleshoidmisel kriips peal.

...Ma ikka vahest mõtlen, et ometi on ju need lapsed kasvatatud üles ja näinud-kuulnud mida esivanem hinnanud ja hoidnud. Aga ikkagi liigub asi selles suunas, et soovitakse vabaneda asjadest. ...Kas meil ei tuleks ka mõelda vahest selle peale, et kas meie kokkukrahmatud kraami hinnatakse peale meid..... 

Aga mis või kes keelab järeltulijatelt küsida, et kas neil on huvi asja(de) vastu või mitte?
Vastupidine teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine, et peab austama ja peab asju alles hoidma võib tekitada teistes hoopis trotsi ning see omakorda soovi esimesel võimalusel pealesurutud kolast võimalikult kiirelt vabaneda.

Aga üks tore teemakohane Fiat ka:
   

[mossepower]

...Naisterahvastel on ka teatud erinevad arusaamad elust ja olust mis on muidugi arusaadav ja loomupärane nende puhul...

Üks väga hea ja õpetlik näide sellest on kümne aasta tagune lugu, et mis võivad olla tagajärjed kui autokollektsionääri ja naabrinaise ilumeeled ei ühti (video alates 28:10):
https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-381

[Talupoeg taluja]

...Ma ikka vahest mõtlen, et ometi on ju need lapsed kasvatatud üles ja näinud-kuulnud mida esivanem hinnanud ja hoidnud. Aga ikkagi liigub asi selles suunas, et soovitakse vabaneda asjadest. ...Kas meil ei tuleks ka mõelda vahest selle peale, et kas meie kokkukrahmatud kraami hinnatakse peale meid..... 

Aga mis või kes keelab järeltulijatelt küsida, et kas neil on huvi asja(de) vastu või mitte?
Vastupidine teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine, et peab austama ja peab asju alles hoidma võib tekitada teistes hoopis trotsi ning see omakorda soovi esimesel võimalusel pealesurutud kolast võimalikult kiirelt vabaneda.

No minuarust see jutt, teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine... see on päeva nael!

Kui inimene elab oma elu ja toimetab endale meelepäraste tegevuste kallal ja hiljem see kõik nahh. virutatakse.... näitab pigem järeltuleva põlve lollust ja idiootsust. Seda näeme igapäevastelt enda ümber.
Jah, vanem põlvkond arvab, et elab igavesti ja teatud asjad jäetakse arutamata, et mis siis saab, kui.... See on mõttekoht kõigile.
Aga see, et keegi hoiab, taastab jne. ei ole teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine.

Kas tõesti siis nüüd on noorus nii hukas, et enam ei austata isegi oma esivanemate tööd ja vaeva ja nimetatakse see ümber "omaalgatuslikuks tõe pealesurumiseks."   Kus koolis sihukest jampsi  õpetatakse ....
On ju üks kirjutamata seadus: Austa teiste tööd ja vaeva! See peaks olema iseenesest mõistetav. Tänapäeval käib ikka kibekiire "pealesurutud kolast" vabanemine. Osaliselt ikka kasusaamise eesmärgil ja see et vanakesed omale kalleid asju hoidsid ja säästsid... kõigil pohh.....

[Heigok]

Jumal tänatud, et te soomes pole elanud.
Seal pildistanud või vastavaid foorumeid lugenud.

Kes seda hala siis jõuaks kuulata ja lugeda......

Tänases päevas ka midagi...

Ei ole saadaval.
Hr projektikesed lihtsalt.

[mossepower]

...Ma ikka vahest mõtlen, et ometi on ju need lapsed kasvatatud üles ja näinud-kuulnud mida esivanem hinnanud ja hoidnud. Aga ikkagi liigub asi selles suunas, et soovitakse vabaneda asjadest. ...Kas meil ei tuleks ka mõelda vahest selle peale, et kas meie kokkukrahmatud kraami hinnatakse peale meid..... 

Aga mis või kes keelab järeltulijatelt küsida, et kas neil on huvi asja(de) vastu või mitte?
Vastupidine teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine, et peab austama ja peab asju alles hoidma võib tekitada teistes hoopis trotsi ning see omakorda soovi esimesel võimalusel pealesurutud kolast võimalikult kiirelt vabaneda.

No minuarust see jutt, teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine... see on päeva nael!

Kui inimene elab oma elu ja toimetab endale meelepäraste tegevuste kallal ja hiljem see kõik nahh. virutatakse.... näitab pigem järeltuleva põlve lollust ja idiootsust. Seda näeme igapäevastelt enda ümber....

Siinkohal jutt käib ju konkreetse inimese enda meelepärastest tegevustest, millega ei keela ega piira mitte keegi tegelemast. Kui nüüd inimene järeltulevat põlve seepärast lolliks ja idioodiks peaks pidama, et meelistegevused ja soovid on noortel tema omadest erinevad (nt. tehnikahuvi asemel reisimishuvi), siis pole otseloomulikult mingit mõistmist ja austust kusagilt otsast loota.
Nagu koer külale, nii küla koerale.

[Talupoeg taluja]

Siinkohal jutt käib ju konkreetse inimese enda meelepärastest tegevustest, millega ei keela ega piira mitte keegi tegelemast. Kui nüüd inimene järeltulevat põlve seepärast lolliks ja idioodiks peaks pidama, et meelistegevused ja soovid on noortel tema omadest erinevad (nt. tehnikahuvi asemel reisimishuvi), siis pole otseloomulikult mingit mõistmist ja austust kusagilt otsast loota.
Nagu koer külale, nii küla koerale.

Seda muidugi, seda muidugi. Ikka vastastikune austus peab olema. Aga vahet pole millised huvid või hobid. Põhiline ikka see, et austada tuleb eelmiste põlvkondade vaeva ja tööd. Seisab ju isegi praegu meie elu tsaariaegsetel viljadel.... Seda ilmselt isegi ei märgata laialdaselt aga maal on see ikka palja silmaga nähtav. Kahjuks on aeg lihvinud nende meeste-naiste nimed kes selle kõige taga. Loota tuleb muidugi selle peale, et ka meie vaeva kunagi hinnatakse. Lootust muidugi on, sest inimesed arenevad ka vahest.

[Telc]

Kui inimene elab oma elu ja toimetab endale meelepäraste tegevuste kallal ja hiljem see kõik nahh. virutatakse.... näitab pigem järeltuleva põlve lollust ja idiootsust. Seda näeme igapäevastelt enda ümber.
Jah, vanem põlvkond arvab, et elab igavesti ja teatud asjad jäetakse arutamata, et mis siis saab, kui.... See on mõttekoht kõigile.
Aga see, et keegi hoiab, taastab jne. ei ole teistega mittearvestamine ja omaalgatusliku tõe pealesurumine.

Kas tõesti siis nüüd on noorus nii hukas, et enam ei austata isegi oma esivanemate tööd ja vaeva ja nimetatakse see ümber "omaalgatuslikuks tõe pealesurumiseks."   Kus koolis sihukest jampsi  õpetatakse ....
On ju üks kirjutamata seadus: Austa teiste tööd ja vaeva! See peaks olema iseenesest mõistetav. Tänapäeval käib ikka kibekiire "pealesurutud kolast" vabanemine. Osaliselt ikka kasusaamise eesmärgil ja see et vanakesed omale kalleid asju hoidsid ja säästsid... kõigil pohh.....

Nujah, aga anna siis palun lahendus ka. Toon elulise näite:
Tüdruklaps, oma suguvõsaharu viimane järeltulija, isa-ema täies elujõus pensionieelikud Lõuna-Eestis linnakese eramajas, lisaks suvilakuut, ühed vanavanemad veel napilt endaga hakkama saavad samas kandis, teised vanavanemad veidi viletsamad Läänemaal. Tüdruk ise tulnud Tallinnasse, teenib head palka, aitab rahadega ja käib vanurite ülejõutöid tegemas või tegijaid palkamas, endal siin korter. Kõik kolm vanemate põlvkonda on ehedad nõukaaja kasvandikud, et kui midagi on saada, tuleb võtta, äkki läheb vaja ka.
Seega kui siin aja jooksul kurvad sündmused hakkavad juhtuma siis lõppkokkuvõttes pärib neiu neli kinnisvara, kuhu kolm põlvkonda on eluea jooksul kraami kokku kandnud, ehitanud, meisterdanud ja rüganud. Kuidas kuradimoodi peaks ta jaksama sellist kogust kinnis- ja vallasvara nii väärikalt austada, et vanem põlvkond rahule jääks?

[Talupoeg taluja]

Nujah, aga anna siis palun lahendus ka. Toon elulise näite:
Tüdruklaps, oma suguvõsaharu viimane järeltulija, isa-ema täies elujõus pensionieelikud Lõuna-Eestis linnakese eramajas, lisaks suvilakuut, ühed vanavanemad veel napilt endaga hakkama saavad samas kandis, teised vanavanemad veidi viletsamad Läänemaal. Tüdruk ise tulnud Tallinnasse, teenib head palka, aitab rahadega ja käib vanurite ülejõutöid tegemas või tegijaid palkamas, endal siin korter. Kõik kolm vanemate põlvkonda on ehedad nõukaaja kasvandikud, et kui midagi on saada, tuleb võtta, äkki läheb vaja ka.
Seega kui siin aja jooksul kurvad sündmused hakkavad juhtuma siis lõppkokkuvõttes pärib neiu neli kinnisvara, kuhu kolm põlvkonda on eluea jooksul kraami kokku kandnud, ehitanud, meisterdanud ja rüganud. Kuidas kuradimoodi peaks ta jaksama sellist kogust kinnis- ja vallasvara nii väärikalt austada, et vanem põlvkond rahule jääks?

Ma kahjuks ennustamisega väga ei tegele aga  kindlasti on lahendusi. Alati on kas paremad, kehvemad või veel kehvemad lahendused. Seda mida ja kuidas, ei oska mina küll öelda. Üks on aga selge, kui vanad läinud, siis ilmuvad igalt poolt sugulased välja ja igal juhul soovivad nad aidata.
T.

[tiitnato]

Nujah, aga anna siis palun lahendus ka. Toon elulise näite:
Tüdruklaps, oma suguvõsaharu viimane järeltulija, isa-ema täies elujõus pensionieelikud Lõuna-Eestis linnakese eramajas, lisaks suvilakuut, ühed vanavanemad veel napilt endaga hakkama saavad samas kandis, teised vanavanemad veidi viletsamad Läänemaal. Tüdruk ise tulnud Tallinnasse, teenib head palka, aitab rahadega ja käib vanurite ülejõutöid tegemas või tegijaid palkamas, endal siin korter. Kõik kolm vanemate põlvkonda on ehedad nõukaaja kasvandikud, et kui midagi on saada, tuleb võtta, äkki läheb vaja ka.
Seega kui siin aja jooksul kurvad sündmused hakkavad juhtuma siis lõppkokkuvõttes pärib neiu neli kinnisvara, kuhu kolm põlvkonda on eluea jooksul kraami kokku kandnud, ehitanud, meisterdanud ja rüganud. Kuidas kuradimoodi peaks ta jaksama sellist kogust kinnis- ja vallasvara nii väärikalt austada, et vanem põlvkond rahule jääks?

Ma kahjuks ennustamisega väga ei tegele aga  kindlasti on lahendusi. Alati on kas paremad, kehvemad või veel kehvemad lahendused. Seda mida ja kuidas, ei oska mina küll öelda. Üks on aga selge, kui vanad läinud, siis ilmuvad igalt poolt sugulased välja ja igal juhul soovivad nad aidata.
T.

Lihtsalt kui selline teema juba on. Kui mitu põlvkonda järeltulijaid siis peaks käima ja hoidma alles neid asju.Lapsed või ka lapselapsed ?  Poldikesi õlitama ja kolahunnikuid säilitama, mis on paraku tihtipeeale vanad katkised igaksjuhuks allesjäetud vidinad.  Olen minagi minema visanud igasugi asju mis talletatud, katkine traktori rehv näiteks jah saaks lapi sisse õmmelda kuid ... pole sellist traktorit kuhu panan ja kindlasti ei tule ka. Või alles hoitud kulunud piduriklots sigullile, noo ei tule sigulli siia majja .... jah austusest võiks seda hoida riiulis kuid milleks? Miks koormata või tekitada kohustusi teistele ja pealesundida oma elustiili. Ja siis nad hoiavad oma vanavanavanaisa mälestust misda peab austama , mitu kuuritäit arusaamatut kole mida kellelgil vaja pole. Vahel kutsutakse vanem naabrimees kellele pakutakse neid asju kuid temagi ei taha sest need autod ja traktorid on juba jäädavalt ajalugu.

[Talupoeg taluja]

Lihtsalt kui selline teema juba on. Kui mitu põlvkonda järeltulijaid siis peaks käima ja hoidma alles neid asju.Lapsed või ka lapselapsed ?  Poldikesi õlitama ja kolahunnikuid säilitama, mis on paraku tihtipeeale vanad katkised igaksjuhuks allesjäetud vidinad.  Olen minagi minema visanud igasugi asju mis talletatud, katkine traktori rehv näiteks jah saaks lapi sisse õmmelda kuid ... pole sellist traktorit kuhu panan ja kindlasti ei tule ka. Või alles hoitud kulunud piduriklots sigullile, noo ei tule sigulli siia majja .... jah austusest võiks seda hoida riiulis kuid milleks? Miks koormata või tekitada kohustusi teistele ja pealesundida oma elustiili. Ja siis nad hoiavad oma vanavanavanaisa mälestust misda peab austama , mitu kuuritäit arusaamatut kole mida kellelgil vaja pole. Vahel kutsutakse vanem naabrimees kellele pakutakse neid asju kuid temagi ei taha sest need autod ja traktorid on juba jäädavalt ajalugu.

No ma arvan seda, et lihtsalt kola ei hoia keegi ka mälestuseks. Pigem käis eelnev jutt ikka nendest asjadest millesse on aega ja vaeva pandud. 
Eks sedagi nähtud ja kuuldud, et üks põlvkond kogub ja teine hävitab. Need kes "asjast midagi ei tea", võivad endalegi teadmata teha kahju niipalju, et isegi ei märka, vaid tunnevad hiljem. Aga see ilmselt maitse asi. Ja oleneb, kes mida hindab. See, et üks kogub ja hoiab ühtesi asju, see võib tunduda teisele täiesti tarbetu ja mõtetu.

Näiteks mul vedelevad mõned vanad talu asjad siin. Üks katkine tsingitud ja kõver plekitükk, teine asi siis üks mädanenud postikene millel paar rauast pulka küljes. Olen neid ikka hoidnud ja rääkinud oma lastele, et vaat, siin on paar asja mis on alles meie vanast rehetarest mis lammutati juba sõja ajal... Kõik siin teavad sellest ja keegi ei viska neid minema, sest teatakse, millega tegu. Vana plekitükk oli reheahju eest aga post on uksepiit. Kui on teada mis on mis, siis osatakse seda ka hoida Ja ei tekigi mõtet ära visata. Jäävad lihtsalt mälestuseks vanast õlgkatusega rehetarest mille palgid olid isegi lammutades nii kõvad olnud, et saag ei olevat heasti peale hakanud. Juba siis olid vanavanemad öelnud, et siit saaks viiuli tegemiseks materjali.  Vanal majal oli katus ära mädanenud ja kuna uus maja sai just valmis siis vana lihtsalt köeti ära. No ei midagi uut siis siin päikese all.
T.

[moscito]

Minu isa hoidis oma esimest Mazdat ka niikaua kuni nii ära mädanes ,et vajus vastu maad. Miks vanarauda ei vii, oli vastus, et  liiga suur emotsionaalne väärtus.

[Külahull]

Kõik oleneb sellest, et milisesse kogumise faasi esivanem on jõudnud ja kas tegu on juba pigem meditsiinilise juhtumiga või mitte. Kui säilitatakse näiteks korras autot koos varuosadega, siis pole probleemi. Teine äärmus on röökida kirvega vehkides, et noorus on hukas ja kaitsta oma aardekambrit kuhu iga kilekott on ka tallele pandud, mine tea, ehk läheb kunagi tarvis ja eluase meenutab prügimäge ning vajalikku pole lootustki lähema paari aasta jooksul leida, isegi kui umbkaudne asukoht teada. On ka selliseid nähtud ja esivanema lahkumisel tellitakse esimese asjana suur konteiner kuhu see ühe silmis hindamatu aare mahutatakse. See, mis ühe jaoks on mingi üüber haruldlane asi, mida maailmas enam ei ole, on teisele lihtsalt prügi või paremal juhul vanaraud.
 Pole reaalne, et ma veaks oma elus kaasas mingeid esivanemate asju, mida nemad hindasid ja ega saa seda nõuda ka oma lastelt, et nad minu kiiksudega edasi tegeleks põlvest põlve. Niimoodi poleks me koopast kunagi välja saanudki vaid istuks ja kaitseks koobast, kus meie kallis esivanem oli elanud ja mida iga hinna eest säilitada tuleb.
Kõige lihtsam on ilmselt lasta järeltulevatel põlvedel ise otsustada, et millega tegeleda ja kuidas elada.

[diesel]

tarbimisühiskond. asjad on vaid korraks.
kõik möödunu tuleb minema pühkida ja unustada.
vanemad ei puhu pilli, kellele neid üldse vaja on.
austamine ja mäletamine on eelajaloolised igandid.

masendav.

[Talupoeg taluja]

Muretsema peaksid siis ehk need kellel hulgim varandust kogutud... Näiteks kümnete või rohkemate eksemplaride omanikud.... No ma ise ei oleks küll rahul kui minu järeltulijad kõik minu masinad koski veskisse maha müüksid, selle eest kalli Bemmi ostaksid ja kuhugile puu otsa puruks ajaksid.... Nagu natuke kurb hakkaks... Pigem oleks tore teada ja näha, et neid kasutataks edasi ja oleksid elus hakkamasaamisel abiks.
No aga kui peab nii minema siis peab, midagi teha pole suurt. Kui teaks, paneks ise müüki või otsiks uue omaniku, kellele otsa vaadates loeks välja, et mees on selline, kelle käes minu asjad ei häviks koheselt. Aga eks igaüks otsustab siis ise. Õnneks on inimestele looduse poolt kaasa antud mõistus mida ilmselt ei suuda ükski robot ega masin ka edaspidi jäljendada. See mõistus võib hakata viimasel sekundil tööle ja kes teab mis põhjusel ja mis mõttel tegema selliseid otsuseid mida ükski robot mittekunagi ei teeks.