[v6sa]

Sul rehvi vits teiselt poolt ikka oli velje põhjas? Mitte serval, kuhu see alles hiljem peab tõusma? Säärane vigastus on märk liigsest vägivallast.

Mitte ükski velg ei talu otsest mehhaanilist kontakti maakera nurgaga, vaid läheb kõveraks - targem annab ikka järele. Selleks seal rehv vahel ongi.

800 kg pole ju mingi koormus säärasele rattale.

[Daff]

Üldiselt on tegu liigse jõu kasutamisega.  Aga kui tahad midagi ranti keevitada siis otsi üks Niva haspel kus on kolm 4m pingituspolti või latti alles. Need pn 14mm vardad ja sobivad ilusasti sinna ranti. Pärast võid kändide vahele minna ja ka pikemat heeblit kasutads.

[Kult]

Arvatavasti oli viga siis selles et polnud õiges randis rehv, sõber ennem rääkis ka mingist randist, aga kuna esimene kord panin traktori rehvi peale siis läks nagu läks, teisele ei hakka kohe keevitama tugevdust, vaid proovin tehniliselt õigemini läheneda.

edit:
Teine rehv läks peale palju lihtsamalt, sai juba veljel olev rehvi osa alla poole surutud ja läks viimane lõpp ka suht kergelt ja ilma velge kõverdamatta.

[AinarM]

Kas kellelgi on kogemust uut tüüpi kütusepumbaga:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...-d243.html
Hind küll soodsam, kui "originaal", kuid kuidas on lood kvaliteedi või vastupidavusega?

Mõned aastad tagasi sai lastud pump remontida. Nüüd sai pihustid üle vaadatud ja rõhud paika pandud (olid alla normi). Peale seda 1000 pöörde ümber mootor käib ebaühtlaselt (haugub), kõrgematel ja madalamatel pööretel moototri töö ühtlustub. Enne pihustite stendimist samuti mingitel pööretle õrnalt haukus, kuid see ei häirinud ning ei seganud tööd.
Seega eeldan, et pumba remont pole just kõige paremini õnnestunud. Variant on reguleerida pihusti rõhk madalamaks, millega peaks mootori töö natuke paranema. 
Et kooliraha pumba remontimise peale juba kulutanud, siis ehku peale ei tahaks uut "enam-vähem" töötavat pumpa kohe osta.

[gruppen]

Mis tööd see traktor muidu teinud on? Sellist ka, kus enamjaolt töötab ühtede pööretega?

[gruppen]

Kas seda saaks ka öelda, et mida pumbas eelmine kord remonditi ja kus see tehti? Kas enne pumbaremonti ka pöörded lainetasid või see regulaatori/lati probleem on tekkinud nüüd? Palju pihustite rõhud enne reguleerimist olid ja palju nüüd keerati?

Ega see pump seal remondis käinud, kus remondimees nt kummiliimiga leevenditele õhulohvist tükke juurde liimib?

[Daff]

See haukumine on pahatihti tingitud regulaatori laagrist. Pumbal tavaliselt remondi käigus vahetatakse küll plunsreid ja regullitakse kütet aga laagritele ei pööra keegi tähelepanu.  Siin on süüdi pigem aastad kui remontija.

[gruppen]

Ma niipalju täpsustaks, et kui nuka laagrid loksuvad siis ei saa ka pumpa õigesti reguleerida sest nt pritsenurgad ujuvad skaalal ja neid paika ei saa.

[AinarM]

Pump käis remondis Otepää-Sangaste kandi meistri käes. Ma remondimeest töös ei süüdistaks, kuna enne remonti võtmist ütles, et pump vanemat tüüpi (mõlemal küljel kaaned), et seda keeruline paika sättida, kuid oli siiski valmis proovima. Ma muidugi ei uurinud pärast, et mis täpselt pumbas ära vahetas.
Traktor pole suurt tööd peale mootori remonti teinud, nüüdseks 220 tt ees. Traktorit enamik aja kasutatud suvel heina tegemisel.
Pihusti rõhud ennem 140-155 MPa ümber, nüüd 175 MPa.
Pigem hetkel uuingi teiste kogemusi, et kas uus pump kannatab kohe külge kruttida, või peaks eelnevalt ka selle stendis üle kontrollima.

[gruppen]

Mis MTZ see muidu ikka on? Lühikese pihustiga mootor? 50 muidu pihustirõhk madalam kui 175...


See pump siis midagi 62-64 toodetud. Reguleerimise mõttes vahe hilisema pumbaga puudub. Tõenäoliselt on see seest nii kulunud, et seepärast haugub, latt ilmselt. Pump pole eriti värske enam ju.

Uue pumbaga on hea näide ühest põkatsi reas kahesest, millel teine silinder ei toiminud. Tehases seda ilmselt reguleeritud ei olnud, pritsis peale üss-i. Stendis said nurgad õigeks pandud ja senini töös. Võib muidugi minna nii lihtsamalt, kui raskemalt.

[arvok]

Mis MTZ see muidu ikka on? Lühikese pihustiga mootor? 50 muidu pihustirõhk madalam kui 175...


See pump siis midagi 62-64 toodetud. Reguleerimise mõttes vahe hilisema pumbaga puudub. Tõenäoliselt on see seest nii kulunud, et seepärast haugub, latt ilmselt. Pump pole eriti värske enam ju.

Uue pumbaga on hea näide ühest põkatsi reas kahesest, millel teine silinder ei toiminud. Tehases seda ilmselt reguleeritud ei olnud, pritsis peale üss-i. Stendis said nurgad õigeks pandud ja senini töös. Võib muidugi minna nii lihtsamalt, kui raskemalt.

Vaata kas pumbal ikka õli on sees. Minu traktoril JUMZ, mis on eelmisest sajandist aitab harilikult haukumise vastu pumbast kütuse välja laskmine ja õli sisse kallamine. Ilmselt pumbas kõiksugu tihendid selle aja jooksul ei täida enam oma ülesandeid. Kuna traktor käivitub ja muidu töötab normaalselt siis ei ole senini viitsimist olnud selle pumbaga tõsisemalt tegeleda.

[Kult]

Üks netidiagnoosi küsimus targematele.
 Tegu mtz 80-ga millel 50-e plokk ja 240 kaan peal.
Häda selles et läheb raskemat tööd tehes kuumaks. Raskem töö =kultiveerimine ja sügavkobestamine. 
   Kuumaks minemine väljendub radika korgi kaudu vee väljaajamist. Panin uue korgi ja 6 labaga ventika, läks paremaks aga ikka läheb kuumaks. 
Kella järgi pole keema läinud, hakkab juba 90 kraadi pealt vett välja ajama, kõige rohkem on vist näidanud 95 kraadi. Töö lõpus teel kodu oli temperatuur minutiga umbes 50 kraadi peal. 
Õli on normaalne, pole jälgi kondensist. Klapivahed on paika pandud, pihustid on uute otstega ja paika timmitud. Käivitades ja külmalt ajab halli/valget suitsu sumbutajast, tööd tehes kaob ära.
 Radiaator pole just kõige puhtam aga ei ole umbes ka, on teist puhastatud millalgi.

[hillar2]

viska vasak rehv velje peal ümber, peaks paremaks minema

[Mahno]

No vesi ei kee 95 kraadi juures, isegi kui sa munamäe tippu sõidad. Kas vesi visatakse välja auruna või tuleb vedel vesi välja?

Kas sul sellel aparaadil paisupaak on? Kui ei ole, siis palju sa talle vett sisse kallad? Kui triiki täis, siis peabki välja tulema.

[v6sa]

Ja kontrolli andur ära - 50 on kole vähe töösoojale mootorile. Kui just termostaadituks pole tehtud.

Palju peale vee väljaviskamist ja mahajahtumist radikast puudu on? Ribid paistavad?

Kui ei ja andurid näit ka klapib, siis on radikast seest umbes ja lihtsalt ei jahuta raske tööga.

Ohvtoopikut ka: tagavedusega saab sügavkobestada vaid ühe piiga . Pidamist ei jätku. Paarikümne cm sügavusele saab muidugi ka kümnekonna piiga minna, aga see pole sügavkobestamine. Teisel pildil on tavaline vedrupiiga kobesti, millega saab ehk heal päeval 30 cm kätte.

[Kult]

Rehvi muster siin vast rolli ei mängi.

Seda ma tean et vesi keeb 100 kraadi juures. Mis huvi oleks mul lasta temperatuur kella järgi üle 100, et näha mis siis saab, kui juba 90-95 on piisavad et vett välja ajada.
Paisupaaki ei ole, pole ühelgi sellise tüübi russil neid ka näinud.
 Vana radika korgiga tuli auru ja vett mõlemat päris palju, uue korgiga tuleb vett tilkudes. Kui piisavalt kaua nii lasta siis radikal ribid paistavad. Ma ei hakkanud seda tegema, vaid lasin traktoril kohapeal tiksudes natuke jahtuda ja siis edasi. Traktor on ju minu oma, milleks teadlikult rohkem probleeme tekitada.
 Andur vaja kontrollida, aga see 50 kraadi tuli ka vastu tuult sõites ja ega väga soe ilm polnud. Termostaati arvatavasti pole.

[v6sa]

Kas sel ajal, kui radikast vett tilgub, on kogu radika ribistik ühtlaselt kuum? ETTEVAATUST, ära näppe ventikasse suska ega kuuma kohta otsides ära kõrveta.

Kui Sul on võimalik, siis mõõda ära radikasse tekkiva surve suurus. See ei peaks olema üle 0,3 bar, soovitavalt mingi 0,1.

Heitgaasijälgede testi jahutusvedelikust Sul ilmselt pole?

On võimalik (kuigi äärmiselt ebatõenäoline), et Sul hakkab minema plokikaanetihend ja suurem koormusel hakkab pressima heitgaas jahutussärki, mis pressib vee välja. Normaalse soojuspaisumisega kaob ülemisest vannist kolmandik, mitte kogu vannitäis vedelikku.

Igaks petteks võid ju plokikaanepoldid üle pingutada.

Võid proovida "kondoomitesti" - teed juba liigse  välja ajanud ülevoolu umbseks ja tõmbad korgita radikale kondoomi peale. Kui nüüd kuuma andes hakkab õhupall suurenema, siis on kahtlustel alust. Aga kui sinna koguneb vaid vedelik, siis on viga ummistunud radikas. Mis peaks olema selgelt ebühtlase temperatuuriga. Arvesta, et kuum vedelik lõhub selle peatselt. Aga korraliku gaasilekke korral on vaatepilt ... muljetavaldav.

[maisalup]

Ja ära põe, 95 ega 100 pole veel keemine. Mul deutz mootor käis tulisel suvepäeval 115 kraadiga ja ei midagi hullu. Esindus ütles,et keeb alles 120 kraadi juures ja anna tuld. Ega selle mootoriga midagi ei juhtunudki käis nagu iga teine. 
Kui vesi sees ei püsi, siis pole see tingitud temperatuurist, viga kuskil mujal... Pese radikas puhtaks, kuna vesi seal sees ei ole õige asi...

[Mahno]

Keemistemperatuur sõltub vaid rõhust ja mitte sellest, kui umbes radikas on. Kui mootor tõsimeeli keeb, siis on tulemuseks massiivne aurusammas, kõrgele lendav kork ja põletushaavad allatuult seisnud traktoristi kehal. Hetkega see temp ei lange, sest kapoti all olev üles köetud malmihunnik on üsna suur.

Volvo surnud plokikaane tihendiga viskas koormuse all mõnuga vedelikku välja koormuse all, samas rahulikult kannatas sõita. Temp näitaja tegi aegajalt igasugust huumorit. Sul näikse siiski sarnane lugu olema.

[Daff]

Üldiselt tavaseades russil meeldibki vett niipalju välja loopida, et ribid varvalt kaetud. Kui veel radikas ka katlakivi täis siis 95-100 juures pöörete pealt ajabki sistemi tühjaks. 
Kui viitsimist otsi žiguli paisupaak kusagilt ja ühenda see ploki tagumise kraani kaudu süsteemi. Selle originaalkork hoiab paar atti rõhku. 110 veel vesi ei kee..Radika kork tee aga tummaks.