(01-06-2020, 12:45 PM)v6sa Kirjutas: (01-06-2020, 12:38 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: Ma ei ole siiani aru saanud veel, et miks ei kasutata lennukitööstuses jne. kasutatavaid kergmetalle saagide valmistamisel. Kas siis tõesti ei ole võimalik teha suurema kubatuuriga profisaage mis kaaluksid näiteks kolm või vähem kilo. Turgu ju oleks.
...
Pole seda turgu. Kõik saevad senti ja ostavad purast valat käkke, selmet soetada normaalse tootja normaalsest materjalist saag. Ka prohvid...
Ma olen alati imetlenud jörme mehi, kes kümneid gramme suudavad näpu vahel eristada....
Ma olen ikka teadlikku teed läinud - köögikaal
See reklaamjutt on koerazitt, nagu öeldakse. Bens ja õli sees, reaalne töötegemise latt/kett küöljes, see on ainus tegelik näitaja!
Latt + kett ise on näiteks juba kilo+, see on küll 20-tolline latt ja kett. See on vaat et veerand saekere enda kaalust. Selle
P352 OEM latt+kett on 640 grammi. Töövalmis saag kokku
4884 grammi ja vaid ning ainult selline digikaalumine on mingi tõestus.
Mis puudutab kaalu: magneesiumsulamid, süsinik jne on tulnud profiriistadele et jääda. Aga ega sealt 5-kilosest reaalsest töökaalust palju alla tulla pole enam võimalik. Õigemini on aga siis läheb hind kosmosse koos kosmosematerjalidega
Samas see 5 kilo vs vanasti 6-7-8 kilo on meeletu vahe täispikka tööpäeva teha. Hecht mul 6,5 kilo, on küll võimsam ja suure ketiga ehk jämedat on parem saagida aga selle poolteist kilo tunned hetkega ära! Selle 100 raha eest aastaid saaginud asjal on hind/kaal paigas. Aga 500+ euri eest ma nii rasket küll ei ostaks! OK, siis olgu tegu juba 65+ cm3 20+ tolli latiga sekvoialõikuriga.
edit: kaaluvahe - kas parema käega hoides "murrab" rannet või ei! Dolmar ei murra, sellega saab isegi ühe käega saagida (paha-paha!
), Hechtiga hakkab rannet ja sidemeid lõhkuma. Sest suurem kaal on ka pikemal sael ja raskuskese on randmest veel kaugemal jne, jne. Miks on arboristikad pealthoiuga