[puravik]

Taustaks: kunagi aastaid tagasi ehitasin siin oma niidukit-traktorit, kuid päris valmis ei saanudki sest pidi see hakkama heinamaad niitma, kuid heinamaa sai enne otsa, kui traktor valmis. Traktor sai siis saha ette ning teenis oma aega hoopis mullaplaneerijana. Ja tegi seda päris hästi. Veel sel kevadelgi sai majaümber mullahunnikuid laiali aetud. Aga niidukit- nagu algselt plaanitud- sellest ei saanud.  
 Siis tulid aga mängu kaks uut tegelast- esiteks upakile ajav ahnus, mis aga aina suurema muruplatsi järgi krabab, ning teiseks härra laiskus ise, kes seda muruplatsi tavaniidukiga niita ei viitsi. Niiet ring saab täis- ma pean oma traktorile ikkagi niiduki ette ehitama. Mitte küll sellist lendteradega risusööjat nagu algselt plaanis, vaid viisakama muruniiduki. Ja kuna mäletan, et vähemalt mingid aastad tagasi oli siin foorumis muruniidukite pookimine erinevate masinate külge päris popp teema, siis panen selle ehituskäigu siia eraldi üles.
----

Jõuvõllist aetav niiduk pole ju tegelikult üldse keeruline- ratastel plekkkast, reduktor, laagripukid teradele ja posu rihmarattaid ja rihmu. Aga ma istun oma traktoril päris ees nagu raideril- niiet kõik need rihmad ja  teritatud mõõgad mis seal ringi uhavad, on mul päris ninaall.  Pean kindel olema, et kõik rihmarattad saab kenasti joonele ja tasakaalu ning terad teeks sellist häält, et sinna julgeb ka ligi minna.

Ostetud kolme tera ning esimesed rattad. Eks alguses tuli mitmeid asju plaanida ja otsustada- mis terad, mis mõõdus ja mitu jne. Otsustasin kolmeteralise niiduki kasuks. Ja terad tavalise bensuka terad, mida lihtne poest saada. Lendteradest loobusin.

Laagripukkideks lähevad VW Polo käänmikud. Teral on veel keskelt tsentreeriv tihvt läbi, niiet need kinnituspoldid pole ainukesed asjad, mis tera rummuküljes hoiab. Rihmarattad keevitasin otse poolassi sisemise otsajäänuse külge. Pildil asjad alles punktitud.

Raami alustuseks kaks seljakuti koos nurkrauda. Käänmikud-laagripukid poltisin raudade külge läbi käänmike supportikinnituste- nii saab kõik rihmarattad ühele joonele ja tasa. Keskmine tera jääb veidi tahapoole, et jääks veidi ülekatet. Lõikeala laius tuleb niimoodi 135cm.

jätkub..

[pannkook]

kas teraga kändu pannes, saab tera libiseda ka või lööb kännu minema?

[Naabrivana]

kas teraga kändu pannes, saab tera libiseda ka või lööb kännu minema?

Näed, et süsteem on ehitatud kiilrihmale, mitte ketile ega hammasratastele.

[puravik]

kas teraga kändu pannes, saab tera libiseda ka või lööb kännu minema?

No ma loodan, et libiseb läbi. Seal on kõigepealt rihmad mootorilt jõuväljavõttesse, siis niidukipeal tuleb reduktorile topelt rihmad, ning siis pikk rihm, mis ühendab terad kokku. Lisaks olen seda platsi piisavalt lükatavaga niitnud, niiet vast mingeid suuri üllatusi pole.

[maisalup]

Küllap ikka libiseb. Kui kardad, et ei anna järgi pane inertssidur vahele. Selle tõmbab vähemalt 13hj juba suitsema kui kinni kiilub.

[muska71]

mul hetkel teoksil midagi sarnast,aga 1,8 lai.pukid,terad ostsin,ootan millas treial võlli ja rihmarattad valmis voolib ja siis ehitama.

[meli666]

Kui ainult lühikese muru niitmiseks läheb, siis libled seda probleemi ilmselt ei tekita.
Aga tasuks mõelda ka rattaflantsi taha miskine kopsiku saranane asi nagu murutraktoritel ja Hiina muruniidukil.
Mõtlen ikka seda rattaflantsi seal kruustangide vahel, mille külge tera kinnitub, mitte neid ostetuid tugirattaid. 
Muidu kerib kergesti heina ümber võlli ja laagri hukk on kiire. Selline kopsik.
   

Kes aga tulevikus tera kinnitusega vaevleb, siis see Hiina muruniiduki keskelt ühe mutriga kinnitus on ka asine. Hoiab ilusti tera kinni tavaoludes ja kännu otsa minnes annab ringi.
Ksf puraviku tummist lahendust vaadates ilmselt võll ega laagripukk järgi ei anna. Kas võtab rihma libisema või läheb tera kõveraks. Kokkuvõttes kõige lihtsam ongi nii ajaliselt kui ka rahaliselt tera välja vahetada.
Neid Hiina niidukeid muidu kasutatult liigub 400.- eest ja on valmis asi. Saab ka kardaani sisendi reduktoris ringi tõsta ja sobib siis miskisele esi jõuvõtu võlliga traktorile või raiderile ette.
https://nordamus.weebly.com/fm-kolme-teraga.html

[muska71]

Kui ainult lühikese muru niitmiseks läheb, siis libled seda probleemi ilmselt ei tekita.
Aga tasuks mõelda ka rattaflantsi taha miskine kopsiku saranane asi nagu murutraktoritel ja Hiina muruniidukil.
Mõtlen ikka seda rattaflantsi seal kruustangide vahel, mille külge tera kinnitub, mitte neid ostetuid tugirattaid. 
Muidu kerib kergesti heina ümber võlli ja laagri hukk on kiire. Selline kopsik.


Kes aga tulevikus tera kinnitusega vaevleb, siis see Hiina muruniiduki keskelt ühe mutriga kinnitus on ka asine. Hoiab ilusti tera kinni tavaoludes ja kännu otsa minnes annab ringi.
Ksf puraviku tummist lahendust vaadates ilmselt võll ega laagripukk järgi ei anna. Kas võtab rihma libisema või läheb tera kõveraks. Kokkuvõttes kõige lihtsam ongi nii ajaliselt kui ka rahaliselt tera välja vahetada.
Neid Hiina niidukeid muidu kasutatult liigub 400.- eest ja on valmis asi. Saab ka kardaani sisendi reduktoris ringi tõsta ja sobib siis miskisele esi jõuvõtu võlliga traktorile või raiderile ette.
https://nordamus.weebly.com/fm-kolme-teraga.html

need tehase omad nagu pildil ongi mõeldud ju liblesi niitma,paksu lükkab kummuli ja sitsi mitu korda edasi tagasi üle enne kui puhtaks saab niidetud.kuna suured olid otsas siis teen ise ja eest on niiduk lahti ja saab ka kõrgemat niita.

[maisalup]

Ma nägin alko murutraktoril terasüsteemi mis mõeldudki just pika heina niitmiseks. Sellel on ühe võlli küljes 2 tera.
Pilti näeb siit- https://reginett.ee/toode/solo-by-al-ko-...emium-uus/
Joutuubis on näha ka kus sellega niidetakse ikka tõsist heina ja tulemis on supper võrreldes tava traktoriga.
Tasuks šnitti võtta kui ei ole plaani muru iga nädal 2x niita.

[muska71]

Ma nägin alko murutraktoril terasüsteemi mis mõeldudki just pika heina niitmiseks. Sellel on ühe võlli küljes 2 tera.
Pilti näeb siit- https://reginett.ee/toode/solo-by-al-ko-...emium-uus/
Joutuubis on näha ka kus sellega niidetakse ikka tõsist heina ja tulemis on supper võrreldes tava traktoriga.
Tasuks šnitti võtta kui ei ole plaani muru iga nädal 2x niita.

2 asemel 4 tera pole muidugi paha ja sellel niidukil on ju ka tekk eest lahti,tavaniidukitel on ju kinni.ma omal teen ka tagant ainult kinni ja küljed ja eest lahti et saaks ka kord kuus niita.praeguse raideriga kõrgem naat esimest korda üle pikali,tagurpidi tagasi samal kohal siis saab naadi maha.vaadates ka videot tuubis siis seal paksu rohuga sama teema.feissis üks müüs motoploki vene aegset niidukit ja sellel kah oli eest lahti.euronõuded ohutuse poolelt ilmselt tingivad seda.

[olli]

Eest kinnine korpus ikka mitu korda päästnud kännu otsa sõitmisest. Kui maapind tuttav, siis muidugi üleöö kände sinna juurde ei tule, aga ma iga aasta võtan mõne platsikese niitmisse juurde endale. Muidu see Alko tundub vahva küll, aga huvitav kas sellel või mõnel sarnasel diffrilukku ka on? Mul mäest üles saamine kipub probleem olema.

[maisalup]

Ps, see alko on 4vedune kui õieti mäletan ja joutuubis oli üks video kus sellega vallutati päris vahvaid mägesid. Selle jaoks ka mootor 12 hp asemel 22hj ja tummisem raam ning see 4vedu ja parema mustriga rehvid all ning hind ka mõistlik...

[puravik]

No varianti, et eestserv lahti jätta ma küll vist ei julgeks proovida. Võibolla suurema traktori küljes, kus ise rohkem kaitstud oled, aga mul tuleb see niiduk ikka liiga ninaalla ja ma tahan teradele ikka pööret anda ka. Tuleb sealt üks kivi seina\puu põrkest silmade vahele, ja kui pilt jälle ette tuleb, siis aja seda masinat naabrimehe viljapõllu sees taga nagu hunt seda kombaini seal nu pogodi multikas.

Raami südameks sai tugevamast vinklist ristkülik, mille küljes on nii laagripukid ning tulevad ka kõik pingutusrullid jne- kõik mis võiks võimalikult kenasti ühel joonel joosta, et rihmad kestaksid. Ja altpoolt tuleb sinna külge niiduki plekk.

[muska71]

tegelikult pole see asi nii hull midagi,võtad uue platsi niita siis algul võid ju midagi ette panna esimestel niitmistel saad ala juba puhtaks ja edaspidi anna minna.mul omal see kõik juba proovitud tehtud.eest kinnisega saad aeglaselt sõita ja kõik takistused näed ära,hiljem takistusi enam pole ja saad kord kuus rahumeeli niita pool heina.

[meli666]

tegelikult pole see asi nii hull midagi,võtad uue platsi niita siis algul võid ju midagi ette panna esimestel niitmistel saad ala juba puhtaks ja edaspidi anna minna.mul omal see kõik juba proovitud tehtud.eest kinnisega saad aeglaselt sõita ja kõik takistused näed ära,hiljem takistusi enam pole ja saad kord kuus rahumeeli niita pool heina.

Ma ikka seda eest lahti väga ei kiidaks. Kui plaanis ka kasvada lasta kuu aega murul ja siis niita. Mis siis, et kevade asi üle vaadatud. Suve jooksul võivad lapsed miskit mänguhoos muru sisse poetada, unustada. Või mis iganes. Ja teraga kohtudes läheb sealt lendu rakett, mis pole enam sellise heina sees ka väga nähtav. Nähtud ja kogetud, enam ei otsi sellist ekstreemsust ja tookord õnneks kahju oli tühine. Oli kunagi kartuli pealse niitjast isearetatud lendteradega niiduk, eest ja tagant lahti.
Olen alati vaadanud, et zeroturnid võtavad suurt heina hästi. Dekk pole neil vist eest lahti, miski muu jõud on mängus.


Sellega olen nõus, et Hiina muruniiduk suurt heina ei taha võtta. Mõelnud, et äkki peaks need terade ümber olevad plekid eemaldama, aga kas sest kasu oleks?
Vabandan, et teise mehe teemat natuke solgin, aga iseenesest terve teadus hea niidudeki väljamõtlemine.
   

[vanapagan]

Kõige paremini niidab ikka täiesti sileda plaadiga kus mingeid servi pole. Siis ei ole midagi mis ära ummistada saaks. Ma tegin väiksele konnatapjale ka uue raami ja jätsin ainult taha serva et ise kividega vastu kodaraid ei saaks. No küll niidab hästi ainult et hirmus pasapilv käib üle pea, parmud ei tule ka sööma.

[Daff]

Kõige paremini niidab ikka täiesti sileda plaadiga kus mingeid servi pole. Siis ei ole midagi mis ära ummistada saaks. Ma tegin väiksele konnatapjale ka uue raami ja jätsin ainult taha serva et ise kividega vastu kodaraid ei saaks. No küll niidab hästi ainult et hirmus pasapilv käib üle pea, parmud ei tule ka sööma.

Ma olen aru saanud, et served peavad olema. Mitte sellepärast, et pa....a pilv käib üle pea aga serv tekitab tõusva õhuvoolu ja tõstab heina üles ning niide jääb parem. Muidugi selleks peavad all olema multšeri terad. Tavalise sirga mõõgaga pole vahet.

[muska71]

lapsed juba suured ja ei tassi midagi,koerad omi asju natuke küll nt plast puit kumm lelud,aga need ei tee midagi.ja klapid peas müra vastu nagunii ja sirm näo ette panna pole ka raske.

teemaalgatajale kas soovid,et see on personaalselt sinu teema või üldine muruniidukite teema kus kõik võivad omi niiduki projekte kajastada?

[puravik]

teemaalgatajale kas soovid,et see on personaalselt sinu teema või üldine muruniidukite teema kus kõik võivad omi niiduki projekte kajastada?

Päris vabaks vast ei laseks- muidu mattub mu ehitus vist päris kiiresti muu alla ära.
--
Alguses planeerides arvasin, et ülekanne tuleb lihtne ja loogiline- jõuväljavõte>kardaan>nurkreduktor>rihm>terad. Aga millega ma ei arvestanud, olid pöörded. Traktori jvv teeb 600rpm (mootor samal ajal 1000rpm). Saan valida kastist käiku üles-alla ka, kuid tahan jätta mõlemale poole varu eri kiirustega sõitmise puhuks. Niiet 600rpm. Aga niiduki terade võllid võiks käia minimaalselt 2500rpm. Ehk siis mul on vaja kiirust juurde ca 4x. Selle ma ka sain- kasutan auto tagareduktorit, mis annab ca 3,3x juurde, ning suurem rihmaseib seal allotsas annavadki kokku 4,3x kiiremaks. Aga reduktor on nii suur\kõrge, et jvv ja reduktorisse sissemineva otsa vahele jäävad traktori pedaalid. Ei jäänudki muud üle, et kõigepealt jvv-st kardaan niidukipeale laagripukki, ja sealt läheb jõud läbi rihmade üles reduktorisse. (..ja siis läbi reduktori jälle alla). See reduktor näeb seal peal küll väga vale välja, kuid mis siis ikka. Reduktor tuleb muidugi seest kinni keevitada.

[puravik]

Niiduk sai traktorile jvv katsetamiseks ette sätitud.

...ja asjad niipalju kokkupunktitud, et saaks proovida reduktorit ringi ajada rihmaga mootoripealt. Oluline oli näha, et liigselt ei vibraks, aga kõik oli kenasti ok.

Enne ei hakka teradele rihma peale proovimagi, kui plekk peal on.