Ford Escort mk6 rahvasport
#81

(25-10-2020, 23:33 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:amordiotste vahelised kinnitused jahh eelneva 1,5 mm asemel 3 mm tehtud.
Kuni punasega märgitu on kummist, hakkab ikka murdma. Ka tugevduse kõrvalt, näiteks alumist kinnitusplaati vöi mujalt., arvan.
Kuidas selle peale üldse tulla ,et selline ühendus teha "katuseplekist" Ka algaja rallimee võiks ikka vanematelt nõu küsida.Juba igasugune loogika välistaks algse variandi.Oehh ,mida küll tänapäeval tehakse.
Vasta
#82

Ei saa kuri olla linnuke,mõni tahab lihtsalt ise kõik vead omal nahal tunda,seda ei saa pahaks panna. Wink

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#83

Tugevuse mõttes pole ju mureks materjali paksus, vaid pigem kuju. Andke sellele plekile mingi profiil ja ta on palju jäigem.

Kas seda hirmu pole, et kui plekk teha piisavalt tugev, siis järgmisena murrab ära amordi otsast selle keermestatud otsa?  Oluliselt kulukam säästuprojekti puhul selle plekiriba kohendamisest.
Vasta
#84

(26-10-2020, 11:18 AM)Mahno Kirjutas:  ...
Kas seda hirmu pole, et kui plekk teha piisavalt tugev, siis järgmisena murrab ära amordi otsast selle keermestatud otsa?  Oluliselt kulukam säästuprojekti puhul selle plekiriba kohendamisest.

Murrabki - kusagilt peab ju järele andma.
Vasta
#85

(26-10-2020, 08:39 AM)hundu615 Kirjutas:  Ei saa kuri olla linnuke,mõni tahab lihtsalt ise kõik vead omal nahal tunda,seda ei saa pahaks panna. Wink

ja tundub et isegi 2x järjest
Vasta
#86

Kas Ahli Rahvasprindil oli tehnilise komisjonil tagasilla kohta midagi ütlemist ?

IZ-412 74a. 2*IZ-412 IE 88a. IZ 2715 87 a.
Vasta
#87

(25-10-2020, 15:28 PM)pisipunk Kirjutas:   Kes teab kedagi kes teab kedagi, kes valmistab polüpukse. Kiire guugel andis saadavust eest stabikale ja tagusillale. Öötsadega suht tuuga.
 
https://poliuretany.olkusz.pl/pl/ford_escort
Ehk on siin midagi sobivat
Vasta
#88

Tsitaat:Andke sellele plekile mingi profiil ja ta on palju jäigem.
See ei aita. Panen lohaka pildi deformatsioonidest, mida kutsub esile amordi järsud löögid rallitrassil läbi vetruvate kummipatjade. Kui ülemist tugevdada, lammutab alumist. Just niikaua kui kummipukside asemele tulevad metallist rattakesed. Alles siis see "konstrui" toimib. Praegu püütakse kummipuksi teha jäigaks sellisel moel.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#89

Oh mis toreda arutelu on suutnud genereerida üks idioot (mina siis) ja paar tükki plekki. Eks kui kunagi igav hakkab, siis lisan pildid ka radikatala tugevdustest ja ölipüüdurist Big Grin 

Aga tegelikult on selline konstruktiivne kriitika ja näitlikustamine tore, aitäh. ilma irooniata. Vead on nüüd välja toodud aga kas keegi mingit paremat lahendust ka asjale pakkuda suudab? Ülevalt amordiotste vahelise kinnituse asemel ülemised padjad alumiiniumist? Lihtsalt see u 30 mm körge ja läbimöödult u 50 mm kummipuks muudab asja ikka liiga vedelaks.

vilukas- Ei Ahlis ega kusagil mujal pole veermiku kohta midagi öeldud, pigem on nokitud söiduomadustesse mittepuutuvate pisiasjade kallal. Küll aga läks mingi posu suure klassi masinaid tehniliste tingimuste punkti 2.3.1 vastu raksu. Ei tea mis pöhjustel, ise olin juba selleks ajaks praamisabas.

swaz- tänud. eks lihvin dr. guugli abil poola keelt ja äkki miskit saab.

Rain, loomu poolest loll, aga järjekindel.
Vasta
#90

VW golfil on sisuliselt seal üleval seib  mille kahel pool õhuke kummipadi, sarnase lahenduse saaks ka sinna aretada .Aga ees on sama lahendus ja peab tunnistama ,et kiirem edasiliikumine on jäi ikka mehe taha kui nende pisut vedelate patjade taha .Korralikud amordid aitavad küll kiiremini sõita .
Kui tahtmist on saab ju uniballi sinna panna .
Sellised kärakad on juba oma loomult vedelad ja veel vanus ka otsa.
Vasta
#91

(26-10-2020, 21:14 PM)roosteuss Kirjutas:  Kui tahtmist on saab ju uniballi sinna panna .

Annan minagi kuulliigendile hääle.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#92

Palun selgitada, mida muudab amordi ülapoldi fikseerimine talasilla juhitavusele? Tuletame meelde: sel on H-kujuline sild, mis kinnitub eest kahe puksiga (vat neid võiks jäigemaks treida) kere külge (on seal ikka tugednused sees selles kohas?). Kas sel mudelil risttalas väändevarb on?

Mida annab amordikannude kokkutraageldamine, ma mõistan. Aga milleks wägistada amorte?

Alati saab ju loobuda kummipuksist ja tõmmata amort profiilketastega kere külge.
Vasta
#93

Reedega sai siis sellele hooajale joon alla tömmatud. Nagu ikka- probleemivabadusest asi kaugel. Nimelt nädala alguses otsustas puruneda klaasipuhasti hoovastik, jättes alles ainult juhipoolse luua. Parem kui mitte midagi, aga sügisilmadele kohaselt oli oodata kohutavalt porist rada ning vaade paremale jäi väga puudulikuks. Järgmiseks mötlesid lisatuled esimese katse starti minnes, et ahh, nemad ka ei viitsi ning keeldusid töötamast olles ise alles hommikul eeskujulikult ülesannete körgusel olnud. Önneks oli tegu väga aeglase rajaganing häda pärast sai ka ilma hakkama. Esimesel läbimisel oli koht kus tuli ümber heinapalli rehvide vahelt paarisrajale keerata ning seal lasin pikaks. U. 5 meetrit sirgelt heinapallist mööda, tagurdasin ning keerasin ühtegi körvalist asja puutumata rajale. Suur oli minu üllatus kui päeva löpp-protokolli vaatasin ning selle olukorra eest läbimise eest DQ kirja sain (ja oligi selle 5 meetri pärast- küsisin üle. Raja vale läbimine vöi oluline lühendamine). Faktikohtunikega ei vaielda, aga veidi sita maitse jättis suhu küll. Eks ajad läksid paranevas joones ja tegelikult oli rada vägagi nauditav (välja arvatud metsavaheline osa, kus juba esimesel läbimisel korralikku treppi moodustas), aga ei tasu höisata enne löppu. Nimelt oli seekord mul vennas ka oma esimest starti tegemas. Esimese kahe läbimisega näitas minust stabiilselt 1,5 sek/km kiiremat tempot, aga siis tuli kolmas läbimine. Paarisraja ühe raja pealt teisele keeramine oli tehtud väga kitsalt ning eks tal pidurdus vast pikaks läks ja auto lohisema lasi. Ees oli hea körge vall ja sinna sisse. Pauk, seisev auto ja suur valge pilv. Selge, radikas. Jälle. Aga omal jalal tegi ringi löpuni. Vigastused siis radikas, lambda, pragunenud summuti kohe kollektori alt, radikatala, deformeerunud pöhjakaitse, esistange. Vb midagi ka veermikust, seda ei ole veel üle vaadanud. Ülejäänud asjad on kas olemas vöi saadaval, aga kui kellelgi peaks ülearu vedelema deformeerumata mk5 vöi mk6 radikatala, siis hädasti oleks vaja.

Hetkeks köik
Vasta
#94

(02-11-2020, 20:50 PM)pisipunk Kirjutas:  Reedega sai siis sellele hooajale joon alla tömmatud. Nagu ikka- probleemivabadusest asi kaugel. Nimelt nädala alguses otsustas puruneda klaasipuhasti hoovastik, jättes alles ainult juhipoolse luua. Parem kui mitte midagi, aga sügisilmadele kohaselt oli oodata kohutavalt porist rada ning vaade paremale jäi väga puudulikuks. Järgmiseks mötlesid lisatuled esimese katse starti minnes, et ahh, nemad ka ei viitsi ning keeldusid töötamast olles ise alles hommikul eeskujulikult ülesannete körgusel olnud. Önneks oli tegu väga aeglase rajaganing häda pärast sai ka ilma hakkama. Esimesel läbimisel oli koht kus tuli ümber heinapalli rehvide vahelt paarisrajale keerata ning seal lasin pikaks. U. 5 meetrit sirgelt heinapallist mööda, tagurdasin ning keerasin ühtegi körvalist asja puutumata rajale. Suur oli minu üllatus kui päeva löpp-protokolli vaatasin ning selle olukorra eest läbimise eest DQ kirja sain (ja oligi selle 5 meetri pärast- küsisin üle. Raja vale läbimine vöi oluline lühendamine). Faktikohtunikega ei vaielda, aga veidi sita maitse jättis suhu küll. Eks ajad läksid paranevas joones ja tegelikult oli rada vägagi nauditav (välja arvatud metsavaheline osa, kus juba esimesel läbimisel korralikku treppi moodustas), aga ei tasu höisata enne löppu. Nimelt oli seekord mul vennas ka oma esimest starti tegemas. Esimese kahe läbimisega näitas minust stabiilselt 1,5 sek/km kiiremat tempot, aga siis tuli kolmas läbimine. Paarisraja ühe raja pealt teisele keeramine oli tehtud väga kitsalt ning eks tal pidurdus vast pikaks läks ja auto lohisema lasi. Ees oli hea körge vall ja sinna sisse. Pauk, seisev auto ja suur valge pilv. Selge, radikas. Jälle. Aga omal jalal tegi ringi löpuni. Vigastused siis radikas, lambda, pragunenud summuti kohe kollektori alt, radikatala, deformeerunud pöhjakaitse, esistange. Vb midagi ka veermikust, seda ei ole veel üle vaadanud. Ülejäänud asjad on kas olemas vöi saadaval, aga kui kellelgi peaks ülearu vedelema deformeerumata mk5 vöi mk6 radikatala, siis hädasti oleks vaja.

Hetkeks köik
Põhjakaitse peaks ikka selline olema mis taoliste situatsioonide juures kogu selle pudru terveks jätab.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#95

Mul on endiselt üks komplektne mk6(vist) escort universaal 1.4 olemas oma saatust ootamas(jäi seisma ülevaatuse lõppemisega). Seismisega starter kinni jäänud.
Vasta
#96

Eilase seisuga siis jälle söidukorras. Tööaeg ise marginaalne, venima pani juppide ootamine. Ära sai vahetatud siis radikas, radikatala, esistange, lambdaandur ja klaasipesuvedeliku paak. Lisaks lekkis roolivöimendi öli jahutussüsteem, see sai ka korda tehtud.
Eks seal valli sees pidi ikka midagi liikumatut täpselt öige körguse peal olema. Tundub täpselt pöhjakaitse etteserva saanud olevat ja kuna eest kinnitub kaitse radikatala külge, siis muljusgi köik minema. Loomulikult deformeerunud ka pöhjakaitse ise. Nüüd talve jooksul katsub need asjad ümber teha kuidagi. Olemas löpuks sirge ja kahjustusevaba radikatala ja selle järgi katsub nelikanttorust paar toekamat tükki varuks teha.

ksf Kult, tänan pakkumast, aga universaalist pole mul väga midagi vötta. Seda enam, et 1,4. Pluss veel kauge asukoht. Aga jätan meelde pakkumise ikka.

Ja kuna hooaeg sai läbi, siis sai tehtud ka fotomontaaz toetajatele:
[Pilt: D86yBj.jpg]
Vasta
#97

Täna sai siis ennast löpuks nii kaugele veetud, et üle mööta surved silindrites. Ehk kui ulatuslikult vaja mootor talvel laiali kiskuda.
Esimene silinder- 14 (ohhoo, täitsa vinks-vonks)
Teine- 7,5
Kolmas- 8
Neljas- 7
Kurat

A tegelt eks arvata oli, et röngad öhtal. Seega talvega tuleb ära teha alumise otsa kapitaal ja kui juba laiali vaja vötta, siis köik ka tasakaalu ajada.
Vasta
#98

Ehk oleks otstarbekam selle remondiraha eest toimiv ja enamate vatikilodega kone soetada?

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#99

(12-12-2020, 23:30 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Ehk oleks otstarbekam selle remondiraha eest toimiv ja enamate vatikilodega kone soetada?
Oleks see elu nii roosiline. Fordil pakkumises ju ainult 2,0 oma +4 kw-ga. Tösi, väänet tuleks +31 nm, aga automaatselt tähendab suurt klassi. Sealt edasi juba v6, mis on ropult raske ja eeldab nii elektri kui kasti täielikku ümberehitust. Pealegi tuleb ju kuidagi pimedad talveöhtud ära sisustada ja  mis vöiks olla parem kui auto kallal kiruda ja vanduda ja tatistada.
Vasta

(13-12-2020, 11:04 AM)pisipunk Kirjutas:  ... mis vöiks olla parem kui auto kallal kiruda ja vanduda ja tatistada.
Praegusel ajal peab sellega ettevaatlik olema,eriti kui läheduses veel mõni sõber ka on Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne