[aavu]

https://gaz66avto.ru/stati-po-remontu/ko...66-gaz-53/ 
Rattalaagrid  reguleeri enne ära. On algne reguleerimine ja ekspluatatsioonis reguleerimine. Sul ikka algne, sest detailid olid laua peal lahti. Loodan, et mõikad vene keelt.

[Janka]

Tundub, et poldiekstsentike keerutamisega oled üle pingutanud.
Ehk siis poldi ekstrentrikud peavad jääma tehaseasendisse nagu enne lahti lammutamist olid, sest katteid või klotse sa ei vahetanud ja trumlit üle ei treinud.
Teised ekstsentrikud timmid paika hääle järgi. Lõpetad pealekeeramise, kui ratast keerutades hakkab kostuma kerget kahinat. Ja samamoodi teise ekstsentrikuga (esimesele kahinale lisandub lisakahin). Kui esimese ekstsentriku tekitatud hääle liiga sagedaseks või valjuks pood, on teist liiga keeruline kuulda või tabada.
Ekstsentrike pealekeeramisel on tähtis ka ratta keerutamise suund! See kõik aavu antud lingil kirjas.
Ma oma viiekümne-kolmel kunagi nii tegin ja pidurid said ideaalsed. Ei poonud kuskil miskit kinni ja pedaali käik jäi samuti superlühike.
Poldiekstsentrikute keerutamise võti ja ka otsitav ekstsentrikute fikseerimiseks mõeldud silmusvõti peavad olema auto originaalses tööriistakotis.

Ja üleüldse on mul Saaremaal üks tuttav mees, kes kunagi 53 gaazikuga palju kilumeetrisid maha uhanud. Sulle samuti teada see 

[overspeed]

https://gaz66avto.ru/stati-po-remontu/ko...66-gaz-53/ 
Rattalaagrid  reguleeri enne ära. On algne reguleerimine ja ekspluatatsioonis reguleerimine. Sul ikka algne, sest detailid olid laua peal lahti. Loodan, et mõikad vene keelt.

Tänud info eest.

[overspeed]

Tundub, et poldiekstsentike keerutamisega oled üle pingutanud.
Ehk siis poldi ekstrentrikud peavad jääma tehaseasendisse nagu enne lahti lammutamist olid, sest katteid või klotse sa ei vahetanud ja trumlit üle ei treinud.
Teised ekstsentrikud timmid paika hääle järgi. Lõpetad pealekeeramise, kui ratast keerutades hakkab kostuma kerget kahinat. Ja samamoodi teise ekstsentrikuga (esimesele kahinale lisandub lisakahin). Kui esimese ekstsentriku tekitatud hääle liiga sagedaseks või valjuks pood, on teist liiga keeruline kuulda või tabada.
Ekstsentrike pealekeeramisel on tähtis ka ratta keerutamise suund! See kõik aavu antud lingil kirjas.

Timmin köik uuesti, kui vene keele meelde olen tuletanud.
Ja vahepeal pean natuke väiksemagabariidilise tehnikaga tegelema.

   

Ma oma viiekümne-kolmel kunagi nii tegin ja pidurid said ideaalsed. Ei poonud kuskil miskit kinni ja pedaali käik jäi samuti superlühike.

See jäi ennist mainimata jah, et piduripedaalil käik kole pikka on, vajuta vahest lausa kaks korda.

Poldiekstsentrikute keerutamise võti ja ka otsitav ekstsentrikute fikseerimiseks mõeldud silmusvõti peavad olema auto originaalses tööriistakotis.

Eks seda arvasin ise ka, kuid pole mul seda originaalkotti. Üks tuttav saarel, kes nöuka-ajal sai tutika masina (53 buss) koos kotiga ütles, et 24 mm vötit seal ei olnudki. Ju siis aint 66-e komplektis.

Ja üleüldse on mul Saaremaal üks tuttav mees, kes kunagi 53 gaazikuga palju kilumeetrisid maha uhanud. Sulle samuti teada see 

Eks sai talle korduvalt helistatud, nöu asjus. Siiski 53-l on pidurid sellised nagu 66-l aint taga, sellist kahesilindriga süsteemi 53-l polnud.

[overspeed]

https://gaz66avto.ru/stati-po-remontu/ko...66-gaz-53/ 
Rattalaagrid  reguleeri enne ära. On algne reguleerimine ja ekspluatatsioonis reguleerimine. Sul ikka algne, sest detailid olid laua peal lahti. Loodan, et mõikad vene keelt.

Tänud info eest.

Tegelesin siis asjaga.
sirvisin antud lingi ning nentisin peale oma manualide järelevaatamist ...

   


... et mul on täpselt sama tekstiga raamat ka olemas:

   


Sai tunnike seda veeritud, mota aitas kinnitadada ka mo konarlikku venekeele tölget.

[overspeed]

Ning manualist leidsin ka kinnitust faktile, et vaid 66 sai kaasa 22-24 silmusvötme oma tööriistakotti, seetöttu 53-e mehed mind aidata ei saand:

   

   

[overspeed]

igatahes:
Sai siis reguleerimine otsast alustatud, tegemist esi-vasak piduriga:
- Keerasin köik ekstsentrikud algasendi tagasi.
- Keegi peab olema salongis, et vajutada pedaali 12 ... 16 kg raskusega (sellega eelnevalt puusse ka panin, kuna ühed ekstsentrikud said ilma vajutamata regullitud).
- polt-ekstsentikud reguleerisin suunas: klotsist eemale kinnituspoldi suunas - siis trumli suunas (keegi endiselt hoiab pidureid peal, küll on hea kui poeg/tütar olemas on), ees vasak rattal on siis polt-ekstsentrik vastupäeva reguleerida pealekeeramise asjus (poldi pea poolt vaadates).
- kui mölemad polt-ekstsentrikud tehtud, timmisin tagumised-klotsi-kulumis-ekstsentrikud peale, poldi pea suhtes kinni/päripäeva on peale, lahti/vastupäeva on maha (ikka veel keegi hoiab pidurit peal).
- kui see tehtud, vöis salongisistuja vabastada piduripealhoidmisest, sai tagasi tuppa pleikarit pelama ...
- siis timmisin klotsi tagumisi-kulumis-ekstsentrikuid veel pisut maha, et klotsi asjus keerasin ratast vaba-otsast poldi poole ning timisin nii, et örnalt klots peale kohiseks.
Klotsid timmitud ja ratas pöörleb vabalt, aint örna klotside kohinat on kuulda

masin sai katusealla aetud, et siis järgmine (esi parem) pidur hooldada.

   

... ja siis ootavad järgmised (tagumised) pidurid ka.

Vahepeal nokitsesin neid katusel haagisetulesid. Tihti möni jälle ei pöle ning pidevalt on seest niisked ja ei pea vihmavett.
Tuli välja, et originaalklaasid suht katki ka juba kinnituskohast. Poest sai siis ostetud uued klaasid, mis on küll pisut madalamad, kuid mahuvad ää. Uue lambi alus muidugit ei kölba, see puhas köva plastik. Panin siis uued klaasid peale, originaaltihendi jätsin ja lisasin ka Hylomar silikooni. Poldid M4 aga ostsin roostevabast ja peade taha O-röngad, et vesi piki poldikeeret sisse ei saaks ning köva poldipea plastkuplit ei murraks.
Eks siis näeb, kuidas nii veekindlustpeavad.

[overspeed]

Esi-parem ratas alt ää, ilmnes fakt, et selle ratta trumliga nii lihtsalt ma ei pääse kui eelmisega. No mitte ei tule need 3 trumli polti lahti, ka "vene vöti" ei liiguta neid lahti-suunas. Oleks vaja kuuma anda, kuid gaasipitsi mul veel pole ...



   



   




Egas kedagit, ajasin keevituse välja. Keevitasin nendele M10 peitpea poltidele 19mm murid peale, nii said poldid kuuma ja oli pinda millest keerata.


Ning lahti nad kergelt peale seda keerasid.


   



   




Edasi jätkan tavalise hooldusega ... no klotside kättesaamine koos silindritega on ka natukse haamerdamist, need polt-ekstsentrikud eriti ei taha ikka keerata ega pöörelda.

[aaduk]

Väga hea teema. Saab ise ka targemaks. 

Omal samasuguse masina teisest ilmast tagasitoomine käsil, arvatavasti peab siia teema ka tegema, vene keel nii hea ei ole, et raamatutest näpuga järge ajades midagi aru ka saaks. 

Kust kohast ma aru saan mis variandiga tegu on? Passis on lihtsalt 66, varem teenis aega 20 aastat Soome kaitseväes.

[overspeed]

Väga hea teema. Saab ise ka targemaks. 

Omal samasuguse masina teisest ilmast tagasitoomine käsil, arvatavasti peab siia teema ka tegema, vene keel nii hea ei ole, et raamatutest näpuga järge ajades midagi aru ka saaks. 

Kust kohast ma aru saan mis variandiga tegu on? Passis on lihtsalt 66, varem teenis aega 20 aastat Soome kaitseväes.

Tore lugeda, et kellelegi ka kasuks mo teema.
Mudeli täpsustusega aidata ei oska, pole ise süvenenud sellesse. Kui Sauel arvele vötsin, siis seal mehed ARK-s tollipulkade ja arvutiga 20 min nuputasid mul välja, mis mudeliga tegu.

[overspeed]

Saanud trumli poldid kätte, oli edasine hoole nagi ikka.

   


Pesin köik puhtaks, kolvid ja silindrid poleerisin, määrisin köik liikuvad osad, statsionaarsetele korrosiooniöli, tagasi kokku.
Vöin tulemuseks öelda, et neljast esiklotsist vaid 1 silinder töötas ehk 1 klots pidurdas, ülejäänud kolm olid ikka nii kinni et pidin tavotipritsiga lahti pressima.

Seekord lihvisin trumli tööpinda esi-parem rattal jöulisemalt, sai rellaka terasharjaga kallal käidud (eelmine ratas esi vasak lihvisin liivapaberiga), no ikka korralik korrosioonikiht oli peal, lihvisin köik maha kuniks läikis:


   


Ja ikka (olgugit et mota soovitas mitte panna) tahtsin tagasi neid trumli kinnituspolte. Tänapäevapoldid aga (no vene omi polnud kuskilt leida) on möödust suuremad, peitpea koonus körgem ja ulatub trumlist välja:


   

   


Lihvisin rellakaga pead madalamaks, lisasin löhe lihtkruvikale ja sain asjad taas paika.
Ratas all ning regullitud, masin söiduvalmis.
Nüüd siis jäänud veel tagumised pidurid, siis oleks ring täis. Ja nagu ikka kulub ca 1 ltr piduriöli süsteemi loputamiseks per ratas Aga vähemasi saab pidurisüsteemis köik uus öli vahetatud.

Vahepeal aga tegelen taas väiksema tehnikaga: Berlingo radika probleem

ps Piduripedaali käik on ikka veel liialt suur peale esipidurite timmimist, peab 2x vajutama et klotsid rakenduks. Loodan veel, et tagapidurite regull lahendab selle probleemi, ehk on seal miskit liialt regullimata.

ps ja köiki neid detaile näppides vöin kinnitada, et tegemist ei ole tavalise terase ega malmiga. Tundub et söjaväemasinale on miskit kangemat ikka kokku valatud, no pole sellist omadust detailidel nagu oleks tavalisel terasel ja malmil, tundsin seda viili, puuri, heli ja liivapaberiga, karm köva korrosioonikindlam "värk" ikka.

[aaduk]

Mul vastupidine variant - pidurid on liiga head. Esipidurid on seistes peale ka jäänud, vaatan kas haamer aitab või peab mingi muu lahenduse välja mõtlema. 

Täna sain oma masinale korralikumad hääled sisse. Uus õli, jahutusvedelik, uus siduri töösilinder, aku, küünlad, filtrid jm. 

Omal mälu kehva, kas 66-l peabki see käikude lülitamine olema nagu naise ärarääkimine, et kui liiga tormakas oled siis krigiseb vastu, aga vähe jõulisemalt siis läheb sisse küll.
Või peaksin töösilindri juurest veel peale reguleerima?

[Janka]

Vahegaas ja topeltsidur.
Neid nippe kasutades liiguvad käigud igatepidi müratult.
Isegi ilma sidurit vajutamata lülituvad käigud müratult, kui teha seda õigel liikumiskiirusel ja  -neutraalil õige pikkusega viivitus. A see on juba liigne piiride kompamine ja ekstreemsus.

[aaduk]

Kohapeal esimene võiks ikka sujuvalt ka sisse minna, sõidu ajal ettenähtud vigureid veel ähmaselt mäletasin. 
Diferentsiaalide õlid veel vahetada, esimesed pidurid lahti saada korralikult ja siis saab vastavalt rahakoti seisule harjutada käiguvahetust. Tundub, et see Soomes elanud 66 on 95-ga väga harjunud, mootor käib väga hästi.

[Janka]

Esimesega kohalt liikuma hakata? 
Ainult koormaga. 
Ennemalt võib ka teise käigu läbi käia, võll peaks siis kiiremini taltuma.
Muidu ikka starditi ja starditakse teise käiguga. Esimene käik on ju nii sigaaeglane, et kuniks järgmise sisse saad, siis masin juba seisab 

[13piisab]

Omal mälu kehva, kas 66-l peabki see käikude lülitamine olema nagu naise ärarääkimine, et kui liiga tormakas oled siis krigiseb vastu, aga vähe jõulisemalt siis läheb sisse küll.

Teisel käigul täitsa normaalne - sellel (nagu ka esimesel) ei ole sünkronisaatorit.

[hulgus]

Omal mälu kehva, kas 66-l peabki see käikude lülitamine olema nagu naise ärarääkimine, et kui liiga tormakas oled siis krigiseb vastu, aga vähe jõulisemalt siis läheb sisse küll.

Teisel käigul täitsa normaalne - sellel (nagu ka esimesel) ei ole sünkronisaatorit.

Minu kogemused 66-ga jäävad küll 30aasta taha, aga mälurakud tunnevad siiani valu õlas, kui selle käiguvahetusest jutt. Ja kui veel esisilla, aeglusti või hoidku insenerid alt- vintsi lülitust meenutada... Käigukastis olid 2.-4.-s sünkrodega, 1. ja Ralli ilma. Seda, et nad toimiksid kuis vaja oli lootusetu loota, eriti alla vahetades. Liikumise alustamiseks, eriti raskemates oludes oli hea siiski 1.-ga alustada ja kohe kui liikuma sai otse 2. sisse raiuda, ilma vahesidurita. Sama ka teiste suurte gazilistega.

[Mahno]

Mina mäletan autokooli pika kabiiniga 52-st seda, et natuke harjutamist vahesiduri ja -gaasiga ning kõrva treenimist õigete pöörete tabamisel ja lähevad käigud vaikselt sisse küll. Ei ole seal midagi võimatut.

[honkomees]

Mina mäletan autokooli pika kabiiniga 52-st seda, et natuke harjutamist vahesiduri ja -gaasiga ning kõrva treenimist õigete pöörete tabamisel ja lähevad käigud vaikselt sisse küll. Ei ole seal midagi võimatut.

Meil olid õpekad 51 ja 52, ei mäleta üldse mingeid käiguvahetuse probleeme, vahegaasiga käis kõik suurepäraselt. 66-ga pole mingit kokkupuudet olnud, aga ei tohiks ju erineda kasti poolest

[Daff]

Mina mäletan autokooli pika kabiiniga 52-st seda, et natuke harjutamist vahesiduri ja -gaasiga ning kõrva treenimist õigete pöörete tabamisel ja lähevad käigud vaikselt sisse küll. Ei ole seal midagi võimatut.

Meil olid õpekad 51 ja 52, ei mäleta üldse mingeid käiguvahetuse probleeme, vahegaasiga käis kõik suurepäraselt. 66-ga pole mingit kokkupuudet olnud, aga ei tohiks ju erineda kasti poolest

Et vahegaas töötaks eeldab, et sidur on korralikult reguleeritud. Kui siduri lahutad peavad nii mootor kui kast saama oma elu elada.
Kasulik nii sünkroga kui sünkrota kastile.