Küsimused t-25A-1 kohta

(11-12-2020, 23:55 PM)meli666 Kirjutas:  Kui nobedalt see Dragon trossi kerib. Kuskil oli nagu, et täiskoormusega umbes 2m ja natuke peale ja tühikäigul 7m kanti minutis. Võib tõene olla?
Kas lülitusrelee peab eraldi juurde ostma või on see vintsi peal olevas plastkarbis?
Igasugu Gaziku ja muud mehaanilised vintsid jätaks kõrvale. Suur häda raskus, mis omakorda nagu eespool öeldud, nullib veetava palgi pikkust arvestavalt maha.
Saaks küll jah esialgu vintsida eri kohtades palgid niiöelda haakerauaga võetavasse kohta. Siis vints tagant ja väljavedu. Siiski võiks vints ikkagi pidevalt küljes olla, et vajadusel kinni jäänud traktorit ka aidata.
Iseenesest see Hevo 130Kg mehaaniline vints tundub suht väikse massiga. Aga mass ise ja palgi haakimise punkti eemale minek traktorist mõjutab kokkuvõttes arvestatavalt. Vintsimiskiirus ka ei meeldi, 0.5m kanti sekundis. Liialt nobe. Ksf Võsa eespool videot vaadates miskine tugijalaga vints ka mu arust nobe liialt. Seal eksimisruumi vähe vintsi väljalülitamise ja upakile mineku vahel. Mul nagu aega on selle tunduvalt aeglasema elektrikaga õiendada, sest enamus palke pole vaja vintsida. Traktor ka jääb kinni harva, aga jube vastik on ikka kahe puujuure vahel paarutada, kuuseoksi alla pilduda jne. 
Seega plaan liigub elektri oma suunas. Mõte teha vints miskise lihtsa kas või tappidega ärakäiva kinnitusega haakeraua ja ehk ka esinina külge. Kui vaja, võtab tapid välja ja paneb haakeraua küljest esinina külge. 50Kg käib ramm üle. Toide oleks ikkagi pikkade 50 või 70 ruuduste kaablitega, suurt kaotsi ei tohiks minna. Miskise jõupistiku peaks ka traktori keskele paigaldama. Lihtne vints üldse küljest ära võtta, ei pea muterdama.
Tugijalg muidugi jah vajalik oleks põkatsi ankurduseks, et puu ei tõmbaks traktorit lähemale, vaid vastupidi. Aga praegu on pikkade kettidega ka enamuses ikkagi välja tõmmatud. Ja jämedamad siis mitmes jupis, mitte pikka tüve.
Nagunii tuleb eriolukordi ja nende vastu tuleb muud rohtu leida.
aga hüdrovints?alles lõusyaraamatus pakuti prügiauto oma miski500.-
Vasta

Ma kasutasin T-40l mingi aeg spetsiaalset toetava plaadiga palgivintsi. Tõmbab hästi ja kettidega saab hea mitu palki kinni panna. Peale hevo haaratsi ostmist enam ei kasutagi teist eriti. Tõstab palke ligi ja hunnikusse. Terve puu tüvest lõikad 6,2m ja saab keskelt võttes terve puu metsast välja koos okstega. T-40 muidugi vähe suurem traktor kah. Samas pehme peal ka väga ei upu. Kabiinist sisse-välja käimist vähem. Vb sul on põkats mõistlik suurema vastu vahetada. Endal ei ole T25ga kogemust mida see traktor ültse vedada suudab.
Vasta

Aga kogemusest hoolimata kirjutad... T-40 kiitmiseks on teine teema.

Isand Meli just kirjutab, et ta soovib võimalikult kergelt asju ajada. Elektrivints on kergeim. Ning mõneks mõistusega sooritatud tõmbeks päevas ka täiesti piisav.
Vasta

Konkreetsel dragonil on kõik vajaminev kaasas, pult nii kaablivaba kui ka kaabliga . Trossi kerimise kiirust ei ole mõõtnud, kuid liigub täiesti rahuldavalt vähemalt omatarbeks Smile ja kui jõust puudu saab alati ka plokki/plokke kasutada
Vasta

(12-12-2020, 17:20 PM)Laurimetall Kirjutas:  ...Terve puu tüvest lõikad 6,2m ja saab keskelt võttes terve puu metsast välja koos okstega. T-40 muidugi vähe suurem traktor kah. Samas pehme peal ka väga ei upu. Kabiinist sisse-välja käimist vähem. Vb sul on põkats mõistlik suurema vastu vahetada. Endal ei ole T25ga kogemust mida see traktor ültse vedada suudab.

40 on majaidamises olnud. Kui haarats taga, siis haaratsi enda kaal pluss tagumisest veorattast tunduvalt kaugemale liikuv tõstepunkt. Kui nokk taevani ja külgpiduritega ei taha liikuda, siis haakeraua ja veokettidega T-25 oluliselt alla ei jää puidumahult ühe metsast väljasõidu kohta.
Jah. Sina vajutad kangi ja on puu haagitud. Mina pean maha karglema ja ketiga haakimise tegema.
Aga antud juhul ei ole minu jaoks see probleem.
Probleem on see, et kuidas saada üksik puu kaugemalt kätte. Ehk siis minu jaoks mõtetu lõigata maha näiteks 3 puud niisama, et selle ühe kätte saaks.
Jah, väljaveo teed on vajalikud rajada, aga siiski nii vähe kui võimalik. Suurem traktor võrdub suurema manööverdusvõime ja laiemate rataste vajadusega.
Eespool räägiti prügiauto hüdrovintsist. Esiteks, kes seda teab, mis konditsioonis asi on, raske testida ka. Ja põkatsi hüdropump on ilmselt tootlikkuselt ja survelt lahja ka.
Näinud kunagi ühe hüdrovintsi ponnistusi Belarusi ettearetamise näol. Seal muudkui surveklappi keerati peale, aga jõud jäi ikka nadiks.
Vasta

NŠ-16 annab samad 120 bar, mis teistelgi nõukatraktoritel, kui just pole päris hõre. Ehk rõhku nagu oleks, aga tootlikkus on nadi. Aeglaseks prügiauto oma ilmselt jääks, kuna vähemalt meil käival prügiautol on peal 50 bumerang. Töörõhuks oli peale kirjutet 150 bar. Sai ükskord pisut uuritud, kui neil oli intsident purunenud voolikuga mu õuel.

Peamine mure kasutatud hüdraulikaga on see, et müügisolevad on pahatihti ära kasutatud. Lõpuni... Lekkiv hüdraulika on utiil.
Vasta

Eks nii nagu muude tööriistadega peaks ka selle teema puhul lähtuma vajadusest. 
Kui on vaja kolm korda hooaja jooksul kasutada, siis see elektrivints koos ringitõstmise võimalusega on hea. Aga kui on vaja igal tööpäeval kolm korda, siis on ikka mõttekam variant rippesse meh. vints. Selle poolile mahub korraga piisavalt palju trossi peale, mis minu silmis annab vägagi mõnusa ja mugava võimaluse kiiresti tõmmata plokiga ka muus suunas. Just sellest võimalusest olen oma metsatööl puudust tundnud.
 
Mis puudutab kiirust, siis ei tea veel kedagi, kes oleks oma auto/traktori meh. vintsi kohta öelnud, et see on liiga kiire, pigem kirutakse, et kaua ma siin veel ootan Big Grin
Vasta

Kui paarimees metsas kaasas, siis saab mehaanilise vintsiga küll. Aga kui tahta üksi vedada, siis elektrivints+pultjuhtimine teeb elu väga palju lihtsamaks ja kiiremaks. Kui trossi otsas on haarats, mis mõistagi kordades kiirem kui trossi ümber palgi siduda, siis aegajalt juhtub ikka et haarats libiseb ära. Ning siis on kõige parem ise jalutada palgiga kaasa ning puldist juhtida tõmmet. Traktori paigal püsimise pärast ma üleliia ei muretseks. Lõviosa palke (sellised tavalised 5-6 meetrised, 20-30cm) tõmbab isegi 400kg atv ära nii et ei hakka kuhugi liikuma. Maa külge kinni külmunud palgid tuleb mõistagi enne tõmbamist kangiga lahti pöörata. Ning vähemalt ATV jõuab piisavalt kiirelt akut laadida, tühjenemist ei teki. Minul on sätitud nii, et tross tuleb just natuke kõrgemalt, et kohale jõudes tõmbab palgi otsa üles. Siis saab kohe keti ümber siduda. Veab ka umbes tihused ja isegi natuke peale palgid ära, aga siis pigem tuleb proovida ikka palgi juurde kohale tagurdada. Või atv esivintsiga puu külge kinni siduda, et paigal püsiks. Palgiotsa ülestõstmine keti sidumiseks toimib ikka sama hästi. Ma arvan et pakutud Dragon on väga hea variant igatahes. Uuesti teeks, siis võtaks sellise. Peamiselt seetõttu et mahutab rohkem trossi kui mu praegune. Mis ATV puhul muidugi väga suur probleem ei ole, enamasti leiab ikka koha kust palgile lähemale pääseb.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Kui väga harva vaja tõmmata ja traktoril plaati pole ning maapind ka väga mägine ei ole siis võib olla ka mingi eriti kerge ja väike vints. Raskemaid tõmbad plokiga.
Vasta

Mitu aastat toimetasin riistamarketi käsivintsidega. Saab kõik tehtud, aga kui palgid hakkasid suuremaks minema, siis hakkas neid liiga palju kuluma. Hammakad ei pea vasta. Elektrilisega seda mure pole olnud.
Vasta

Jõudu. Kas võib olla, et esimeste külmadega on kinni külmunud T-25 roolikarp? Nimelt sai suvel soetatud endale T-25, ja nagu ikka esimese asjana pesin selle korralikult leotusainega ja survepesuriga puhtaks, ja kuna ka roolikarbi juures oli mustust palju, siis ega ma veega kitsi ka ei olnud. Kuna põkal praegu ühtkomateist vaja putitada, siis eile jõudis tööjärg sinnamaani kus oli tarvis roolihoob tagasi panna, aga mis ei keeranud oli roolikarbist välja tulev võll. Rool keerab umbes veerand tiiru ja kinni mis kinni. Ei julgenud jõudu ka rakendada, et mine tea mis järgi annab. Kuna väljas paar külmakraadi ja kuuriall sama seis, siis arvasin, et külmunud. Puhuriga soojaks lastes oleks ilmselt saanud lahti, aga kuna polnud seda käepärast võtta, siis otsisin lahendust kuidas sealt õli saaks välja lasta. No mina sealt mingit korki igatahes ei leidnud ja mulle tundub, et lihtsam on roolikarp maha võtta, ära puhastada ja siis tagasi. Kas peaksin nii tegema, või on kellelgi paremat soovitust?
Vasta

Rooli liiga palju välja keerad siis jookseb sektor teo hambumisest välja. Tagasi saab nii et ühe käega keerad võlli ja teisega rooli ja vaikselt nõkutad, jõudu pole tarvis rakendada.

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(14-12-2020, 13:09 PM)Laurts Kirjutas:  Rooli liiga palju välja keerad siis jookseb sektor teo hambumisest välja. Tagasi saab nii et ühe käega keerad võlli ja teisega rooli ja vaikselt nõkutad, jõudu pole tarvis rakendada.
Tänud Laurts.
Oligi sinu kirjeldatud probleem. Pean edaspidi meeles sinu signatuuri, et töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki.
Vasta

Vints statsionaarselt ette panna ja palgitöö ajaks paari ploki abil tross kõhu alt läbi tõmmata ei tundu üldse paha mõte iseenesest. Aga kindlasti sätiks sel juhul mingi lüliti haakeraua lähedusse. Et saaks lihtsalt ka puldi puudumisel tagant otsast vintsi lülitada. Vabajooksu lülitamine muutub küll tülikamaks, kuna seda peab siis eesotsa juures tegemas käima.
Vasta

Trepi alla püsti ei mahu? Sealt saab mõlemale poole tõmmata. Või paremale, hüdropumba juurde?

Ees on muidugi ruumi rohkem. Ning plokiga taha saab sisuliselt jõukaota.
Vasta

Võiks ju mingi haakekolmnurga moodi asja teha kus vints on traktori ja kolmnurga vahel aga haakelatist kõgemal. Kolmnurga tasapinnale võid teha rullid ,et tross kuhugi vastu ei hõõruks. Mingi ratta või rulli võib panna ka kõrgemalt, või paned selle konstruktsiooni otsa vintsi et tõmbad palgi ligi ja lõpus tuleb palgi ots üles ja saad kohe keti või trossiga kinnitada. Väljatõmbamiseks ja rasketeks töödeks paned plokiga trossi madalalt.,et külili ei lähe.
Vasta

Toekama puu tood ühekaupa välja. Sõidad T16m või põkaga tüveotsa kohale, kett või sokkel ümber ja ninasse kinni sellise arvestusega et pingul nööriga tüveots jääb käigukasti alla. Keerab hästi järgi. Ei ürita ninnit püsti tõsta , sest sokkel kakub maaligi. Üldse T 16m metsas kõvem tirima ja kuulab rooli paremini. Eks hoiangi  vene põka metsasukerdamiseks. Põllutraktoril ju adBlue ja küttepaak plastist, toomingavits saab lõpuks mõne juhtme-vooliku kätte. Vintsist puudust ei tunne. Aitab kui ATV-l olemas- saab mõne püstijäänu maha tõmmata..
Vasta

Vaatan siin seda pilti ja ikkagi ma viiks vintsi võimalikult ette. Kas vintsile raam haakelattide põskede külge, JSV otsaku ette ja vahetult ülemise tõmmitsa koba alla, ei isutaks?  Oleks üsna aku lähedal (lühikesed kaablid, väiksem voolukadu) ja käeulatuses ka. 

Sul pole ju vaja palke üles ubida (erinevalt ATV haagisest)  - selleks on juba haakeraud. Piisab, kui palgid traktori juurde jalutavad.

Sest õigesti ütled - iga kilo on arvel, samuti on arvel iga cm rattateljest (toetuspunktist).
Vasta

(19-12-2020, 22:06 PM)pen.skar Kirjutas:  Toekama puu tood ühekaupa välja. Sõidad T16m või põkaga tüveotsa kohale,
...

Isand Meli vintsimõte läks arenema sellest, et iga puu juurde ei pääse mõistlikult:


https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid510619
Vasta

(19-12-2020, 22:06 PM)pen.skar Kirjutas:  Eks hoiangi  vene põka metsasukerdamiseks. Põllutraktoril ju adBlue ja küttepaak plastist, toomingavits saab lõpuks mõne juhtme-vooliku kätte.

Juhe või voolik odav lõbu. Naaberkülas mindi ka metsa Hollandiga. Kuusenoti ots murdis miskise käikudeploki lülitusjagaja solenoidi maha ja jagajas ka pragu sees. 6000.- ja peale läks see lõbu.
Nüüd pole enam Hollandit asjatamas metsas näinud, vana 52 toimetab.
Eks muidugi silmad peavad ka peas olema. Mul ka 25 teinekord tihedas võsas õiendades siduripedaali nii kinni lükanud, et vajutada ei saa.
Vast saunanaiste jutt, aga ühel mehel kunagi jälle miskine noti ots tulnud belarusil põrandast sisse ja mehe koos istmega tagaaknast välja lükanud.
Mets on sõda ja mida lihtsam masin, seda vähem juhtub.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 27 külali(st)ne