[vant]

Mitu head inimest plaanivad hakata kodanikualgatuse korras ehitama kogukonnale ca 15m jalakäijatele mõeldud rippsilda üle jõe. Ilmselt pole tegemist selles vallas mingi uuendusliku ettevõtmisega.
Oskab keegi juhatada kus saaks mõnda sellist vaadata ja tehnilisi lahendusi uurida? Soodlast ühe leidsime kaardi järgi, aga see osutus talasillaks, kus gaasitoru kõrval.
Soovitavalt Harjumaal või Põlvamaal või nende vahel. Aitäh ette.

Ma ei viitsi tarka panema hakata ja Google või Wikipedia najal endast targema inimese muljet jätma kui ma tegelikult olen, aga näiteks Jõesuu rippsild tuleb meelde.

[MeelisV]

Jägalas on ka rippsild. Üle jõe.

[Telc]

Jägalas on ka rippsild. Üle jõe.

Valgejõel on ka lähiümbrusest..
Mustoja...
Soomaal mitmeid...

[PlyVal64]

Viljandi rippsild. Muud on vist juba üles loetud. Edit: üks meenus veel, sai vanasti pidevalt mööda sõita - Lagedi rippsild mis läheb ju Tõrsi muuseumisse Külma parki! 
Aga ida-virus Rannapungerjal tehti ju katusega puitsild kodanikualgatuse korras, äkki oli miskine Järuska ja Talveralli oleme üle sõitnud Läti külas ka puitsillast. See 15 meetrit kõlab pigem millegi sellisena? Rippsild on kindlasti keerulisem ja kallim lahendus nii lühikese sildeava peale.

[Telc]

See 15 meetrit kõlab pigem millegi sellisena? Rippsild on kindlasti keerulisem ja kallim lahendus nii lühikese sildeava peale.

Just. Kõik need jõeäärsed talunikud, kes vastaskaldale saamiseks nimelt rippsillad tegid, olid lollid

[PlyVal64]

See 15 meetrit kõlab pigem millegi sellisena? Rippsild on kindlasti keerulisem ja kallim lahendus nii lühikese sildeava peale.

Just. Kõik need jõeäärsed talunikud, kes vastaskaldale saamiseks nimelt rippsillad tegid, olid lollid

Need on enamasti oluliselt pikemad, kui nüüd aus olla! Ja ka kõrgetel kallastel. 15 meetrit tehti puitsillad sest nii pikka palki oli vabalt saada. Ja tehti kivisildu. Ka see Soomaa tuntud talusild on palju pikem!  Rippsild on olemuselt oluliselt keerulisem ja tänaste nõudmiste juures kindlasti ka kallis. Püloonid, terastrossid, betoon jne maksab palju vs puit. Isegi liimpuit ei maksa midagi, 15-meetrist tala on enam-vähem letikaubana saada! Ok, see on 13,5...

Edit: räägime lihtsalt vajalikust 15-meetrise sildeavaga sillast. Näiteks Pinska teeb sulle kuni 20-meetrised liimtalad või kuni 25-meetrised fermid valmis ja see ei ole kallis! Või siis neid omavahel segades. Sinna paksust punnlauast põrand alla ja katus peale et vähem mädaneks (see õnnetu Vaida sild) ja sild missugune. Me elame 21.sajandi kolmandas kümnes, mitte aastas 1900! Reaalselt on selline lihtne väikese koormsuega sild tavaline laetarind!  Rippsild on OLULISELT keerulisem asi!

[olli]

Mis Eesti linnas on kõige rohkem sildu?  Seal peaks ka üks rippsild olema. Jääb linna kõige pealinna poolsemasse otsa. Ühe tundud tehase läheduses.

Tsipa teine mõõtkava küll, meetreid 40 ja natuke peale.

[aavu]

Sauga jõel oli kunagi rippsild jalakäijatele sellel kohal. Koogel isegi näitab, ise pole sinna vähemalt 30-35 aastat sattunud.

[gruppen]

Seal Priidu nimetatud Läti külast (tänane Märjamaa vald, Vigala osavald) natuke Läti vabariigi poole on Ojapere rippsild juba aastakümneid jõe peal. Mõni aasta tagasi vahetati seal laudis välja aga muidu on ta nii olnud pagan seda teab, kui kaua. 

https://www.google.com/search?q=ojapere+rippsild&rlz=1C1CHBD_etEE745EE745&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwiamt7lgNbvAhWB-IsKHbYsAIoQ_AUoAXoECAEQAw&biw=1920&bih=969#imgrc=qBnRKdPS9jBd0M


See küsimus sildade kohta... võib-olla isegi intrigeerivam on, millises linnas (v.a. suurlinnad) üldse tööstuseid enam on  Põltsamaal on sildasid küll ja tootmine on ka

[MeelisV]

Head uurimist.

https://www.looduskalender.ee/n/node/617

[PlyVal64]

Seal Priidu nimetatud Läti külast (tänane Märjamaa vald, Vigala osavald) natuke Läti vabariigi poole on Ojapere rippsild juba aastakümneid jõe peal. Mõni aasta tagasi vahetati seal laudis välja aga muidu on ta nii olnud pagan seda teab, kui kaua.

Talveralli radadelt veel: Sipa taga enne Mõraste spordibaasi (korra jäisee lõik ära sest keegi ei pääsenud läbi  ) on üle Kasari jõe ka imeline sild. Korra oli plaan sealt koolmekohast rada läbi teha aga nii julmad me ka pole   Se oleks ekstreem olnud veebruaris...
Aga Margusega Venemaal, Vepskii Les 2007 ja aasta vana puusild, kuskohast käib üle rasketehnika! Lihtne ja loogiline ehitis umbes-täpselt samas sildeavas   

[gruppen]

Suvisel ajal sõidetakse sealt koolmekohast linnamaasturitega rahulikult läbi. Põhi on ilus kõva ja kivine. Me ajasime suisel aal oma võistlejad kanderaamiga sealt jõest läbi jooksma. Igati meeleolukas koht. Talvel pole ma seda, tõsi küll, vallutanud. Veeresin suvel GD-ga sealt läbi, kuid see oli igati igav episood.

[v6sa]

Loodan, et numbrid on õigesti meelde jäänud- väidetavalt on laeva lahti sikutamiseks vaja 200 000 tonnist tõmbejõudu ja maailma kõige võimsam pukser suudab sikutada 30 000 tonnise jõuga. Ehk siis päris sapika kraavist väljatõmbamisega tegu ei ole.

Ma nagu seda mõtlesingi:  Voithi pöördlabaajam võib ju winge haakumise anda vees, aga massi vastu saab ainult massiga.

Samas - sajad tuhanded on säärane suurujärk, mida on isegi raske hoomata. Äkki seal tõesti kehtivad vähe teised reeglid... Et kui paned kuue sekundiga veojõu andmisel mööda, siis on laevast kolmandik tekki koos pollariga lännu...

Aga saavad küll, kui tahavad:

[aavu]

On varematel aegadelgi laevu liigutatud: https://et.wikipedia.org/wiki/Burlakid_Volgal

[Telc]

Jajah. Härra on kindlasti ohtralt trosstarindeid projekteerinud ja koostanud saamaks seda väita.

[v6sa]

On varematel aegadelgi laevu liigutatud: https://et.wikipedia.org/wiki/Burlakid_Volgal

Üks asi on lohistada vabalt vees hulpivat asja. Seda suudavad pukserid üsna vaevata.

Teine asi on rebida maakera seest välja sinna kellegi tahte kohaselt sõidetud megalaeva.

Netis ringi vaadates pole ma oma hämmastuses sugugi üksi.

[v6sa]

Mitu head inimest plaanivad hakata kodanikualgatuse korras ehitama kogukonnale ca 15m jalakäijatele mõeldud rippsilda üle jõe.
...

Kas see peab olema rippsild? Esteetilistel põhjustel?

Umbes-täpselt sama pikk on sadulhaage...

[margus61]

Mitu head inimest plaanivad hakata kodanikualgatuse korras ehitama kogukonnale ca 15m jalakäijatele mõeldud rippsilda üle jõe.
...

Kas see peab olema rippsild? Esteetilistel põhjustel?

Ei pea olema rippsild. Ligi ei saa raskema tehnikaga, kui käruga ATV ja see asjaolu kipub sellise valikuni viima.

[v6sa]

Halb juurdepääsetavus on oluline piirang! Kas piirab pinna kandevõime (mida saab pinna suurendamisega näiteks vineeri või prussidega kenasti suurendada) või jurdepääsuraja mõõtmed?

Teab keegi, palju puhtaksroogitud sadulhaake raam kaalub? Poolteist tonni?

Priidu viidatud liimpuittala kaalub umbes 400 kilo. Tükk. Vaja on mitu tükki. Ja maksab 600+ €. On küll 1,5 m lühem, aga neid peaks saama tehasest ka pikemana.

Rippsilla materjali toob muidugi ka käsikäruga kohale, selle vastu ei saa kuidagi.

[margus61]

Halb juurdepääsetavus on oluline piirang! Kas piirab pinna kandevõime (mida saab pinna suurendamisega näiteks vineeri või prussidega kenasti suurendada) või jurdepääsuraja mõõtmed?

Priidu viidatud liimpuittala kaalub umbes 400 kilo. Tükk. Vaja on mitu tükki. Ja maksab 600+ €. On küll 1,5 m lühem, aga neid peaks saama tehasest ka pikemana.

Ilmselt piirab pinna kandevõime ja selle osa pikkus. Esteetikal on ka oma osa selliste asjade juures.

Sellise kaaluga liimpuittalad saaks vbl kaldale kohale küll kasvõi 4x4 kogukonna abiga. Oleks lahendust, kuidas ilma kraanata üle jõe paika saada? Iseenesest vist helikopteritöö. Mis on ilmselt teostatav ja ainult hinnas kinni. Saaks rippsillast igati mõistlikuma lahenduse küll.

Veidi mõeldes, kui teha mõlemale kaldale betoonalused. Sellele alusele, kummal pool on talad, peale rullikud vms libiseva pinna, mis tala ei kahjusta, siis saaks teiselt poolt jõge vintsiga tõmmata enne kui pool tala on üle ja ots jõkke vajub. Kui veel maapoolse otsa peale korralikult toidetud mehi istuma panna, siis kaugemalegi... Siis venitab teise toeni, millele teeb kõrgema ajutise plokki kandva konstrui, et vintsiga üles peale tõsta.