[MeelisV]

füüsilise noomituse saad teha juhul kui tagant sisse koksad
kaamera peab ainult peal olema enne koksamist ja koksamise ajal 
aga noomituse ajaks peab välja lülitama 

[Külahull]

Tekkis küsimus ühes foorumis oleva videoga ja elava aruteluga, kus arvamused lähevad lahku ja hakkas ennast ka huvitama. Sõiduautol on "anna teed" märk ja veoauto vahetab sõidurada. Kellel on õigus?

Video link

[Raivo]

Sarnane olukord on Haapsalu poolt tulles Tallinna poole kiirteele pöörates.

[zazik]

Tekkis küsimus ühes foorumis oleva videoga ja elava aruteluga, kus arvamused lähevad lahku ja hakkas ennast ka huvitama. Sõiduautol on "anna teed" märk ja veoauto vahetab sõidurada. Kellel on õigus?

Video link

Videos nähtava olukorra ja Ääsmäe erinevus on selles, et videos on (küll kehvasti märgatav) kiirendusraja märgistus, mis annab justkui märku seal sõitva juhi kohustusest teed anda. Meie LS-s on selline punkt

§ 17. Tee andmise üldised kohustused

7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;

Antud juhul küll kiirendusrajal olija oli seal edasi, aga teeandmiskohustus säilib.


Ääsmäel peaks vist olema umbes nii, et kui Pärnu poolt tulija vahetult peale Haapsalu suuna liitumist üle pideva reastub ja õnnetuse põhjustab, on paradoksaalsel kombel Haapsalu poolt tulija süüdi (anna teed), kui aga juba katkendjoon algab, siis on hooletu reastuja süü. Väga palju tõlgendamisruumi igal juhul.

[Külahull]

..antud juhul küll kiirendusrajal olija oli seal edasi, aga teeandmiskohustus säilib...

Ise näen ka seda pigem niimoodi, et kiirendusrajalt tulija annab teed ümberreastujale kiirteelt aeglustusrajale. Paljud näevad seda asja pigem niimoodi, et tegu tavalise ümberreastumisega, mille tulemusena peab teed andma kiirteelt tulev veoauto. Teeandmist kohustav märk on seal siis niisama. Tundub, et kas autokoolides ei puudutata seda teemat või on siis Genfi liikluskonventsioonil eri tõlgendused eri maades, sest Soomes on mingi 50/50 asjast eri meelt.

[maaks]

Kiirendusrajal olija sõitis enda rajal, kiirendusrajalt väljudes peaks teed andma teistele, sinna reastuda sooviv veok aga sooritas manöövrit. Eestis peaks veok teed andma, kuidas soomes on seda ei tea.
Anna teed märk ei ole kunagi niisama - kui märki ei oleks oleks paremalt tulijal eesõigus. Meie kliimavööndis ei ole sõiduteel olevad jooned 100% ajast loetavad, aga liikluskord peab adekvaatsetele liiklejatele olema arusaadav 100% ajast :-)

[v6sa]

Tekkis küsimus ühes foorumis oleva videoga ja elava aruteluga, kus arvamused lähevad lahku ja hakkas ennast ka huvitama. Sõiduautol on "anna teed" märk ja veoauto vahetab sõidurada. Kellel on õigus?

Aeglustusrajale reastuja peab seal liikujale teed andma, kui reastumine käib üle katkendjoone. Üle pidevjoone ei tohiks üldse reastuda - sein on vahel.

Samas: ellujäämiseks tasub alati meeles pidada, et tervislikum on alati suuremale teed anda.

[diesel]

siin pole miskit vaielda.
anna teed märk ees sõidukal.
mul heli pole ja ma ei tea, kas oli videos näiteks suunatule
plõksumist kuulda. kui suunda polnud veokal, siis muidugi
ei saa sõiduka juht ju kuidagi teada, et teed vaja anda.

[Külahull]

Veoautol olla suund pikalt sees olnud ja sõiduauto kiirendanud peale seda kui veokas hakkas rida vahetama. Sai loetud erinevaid teemasi enese harimise eesmärgil ja Soomes politsei ütleb ka, et "anna teed" märk on antud analoogsituatsioonides määrav, ehk tugevaim. Samas politsei väidab ka, et käsitletakse iga olukord eraldi...

[Laurts]

Siin tehakse hommikusel tipptunnil parempööret kahest reast korraga, kumb jääb avarii korral süüdi?

   

[v6sa]

Kas kinnipandud parempoolseima rea alguses infotahvlit ja telliskivi ei ole? Et lubatud vaid ehitustranspordile vms.

Parempöördeks on lubatud vaid vasakult kolmas rada (paremalt siis esimene lahtiolev või "teine", kui suletud rida ka hulka lugeda).

Vastus ilmselt sõltub asjaoludest

[maaks]

Pildil näha oleva põhjal jääks 1. ja 2. reast parempööret korraga sooritades süüdi vasakpoolne sõiduk.
EDIT: Nüüdseks asendatud pildi järgi oleks süüdi parempoolne auto. Eelmisel pildil seda kollast "suunad sõiduradadelt" tahvlit näha ei olnud :-)

[v6sa]

Pildil näha oleva põhjal jääks 1. ja 2. reast parempööret korraga sooritades süüdi vasakpoolne sõiduk.

Ei saa jääda, kui paremapoolseimast ei pööra just ehitusmasin vms. suletud rajal õigusega viibiv tegelane. Seal oli varem 4 rada, nüüd on märgitud kolm ajutise märgiga.

[indreksirk]

Tekkis küsimus ühes foorumis oleva videoga ja elava aruteluga, kus arvamused lähevad lahku ja hakkas ennast ka huvitama. Sõiduautol on "anna teed" märk ja veoauto vahetab sõidurada. Kellel on õigus?

Video link

See on liiklusolukord, millel kahjuks ühest tõlgendust ei ole. Eesõiguse küsimus võib ka riigiti olla erinev tulenevalt erinevatest sõnastustest liiklusreeglites. 

Eesti liiklusnõuete asjakohased normid:
1. "Anna teed" märgi tähendus - märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu; (liiklusmärkide määruse § 7 p 3) 
2. Teekattemärgisena paistab olevat selles kohas lai katkendjoon:
(12) Märgis 923c „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 meeter, tähistab:
  1) sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas;
  2) ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (lisa 10 joonis 7). Märgist 923c tohib ületada mõlemalt poolt.
  (13) Märgis 923d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
  (14) Märgis 924 „Lai katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendusrada sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
3. Liiklusseaduse § 2 p 37 sätestab manöövri tähenduse: manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
4. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht veenduma enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
5. Kiirendus ja aeglustusraja kasutamise reeglid on liiklusseaduse § 48-s
 (4) Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.
 (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.


Tean, et Transpordiamet eksamitel lähtub põhimõttest, et selles olukorras on kiirendusarajal liikuval juhil teeandmiskohustus ka põhirajalt sellele rajale ümberreastuvale juhile ning loovat lähenemist üldiselt ei sallita. Jää kasvõi seisma. Olukorrad on ka selles mõttes erinevad, et mõnikord algab selline kiirendusrada juba varem ning mõnikord läheb kiirendusrada sujuvalt üle aeglustusrajaks. 

Minu subjektiivne ning kahjuks mitte absoluutsele tõele pretendeeriv hinnang on järgmine: 

1. Kui peatee sõidurada algab juba enne ühinemist "Anna teed" märgi alt suubuva sõidurajaga, siis tuleb sellele rajale sõites veenduda, et peateel liikuvat juhti ei takistataks. Vajadusel jääda seisma ning veenduda ka selles, et vahetult selle suubumise koha lähedal ei teeks keegi ümberreastumist. 

2. Kui kiirendusrada ongi jätk peateele sõitmise rajale ning peateel liikuval juhil on vaja sellele rajale sõitmiseks teostada ümberreastumine, siis lahendatakse olukord vastavalt sellele, kes sõidurada vahetab. Teed annab see, kes sõidurada vahetab ehk oma rajalt välja sõidab. 

Kujutage endale ette olukorda, kus peateel on autode vool. Mida peab see kiirendusrajale sõitnud juht tegema, et vältida kokkupõrget suvalise selles kolonnis liikuva auto ümberreastumisel? Mis kiirusega sõitma? Kuidas veenduma suunatules ning kuidas seda üldse tõendama, kas suunatuli oli sisse lülitatud? Seisma kuni kolonni täieliku möödumiseni? Mis tähendus on siis kiirendusraja põhieesmärgil ehk kiiruse suurendamisel kuni ühinemiseni põhirajal liikujate kiiruseni? Mis saab siis, kui ta sõitis algul ohutuses veendununa mõnikümmend meetrit mööda seda kiirendusrada ning nähes ümberreastuvat autot jääb talle tee andmiseks seisma, kuid tema kõrval või tagapool reastub järgmine auto ja sõidab talle otsa? Või kuidas lahendada olukord, kus tagapool olev juht reastub varakult sellele rajale, et teha parempööre, kuid eespool olev juht ei näe seda ning teeb hiljem oma pöörde sellele rajale teadmisega, et temal on absoluutne eesõigus? Kui kaua see kohustus kestab, kui sõidurada on sadu meetreid pikk ning muutub kiirendusrajast määratlemata kohas aeglustusrajaks?

Minu arusaamise järgi annab ümberreastumise regulatsioon annab eelnevatele küsimustele lihtsa ja lollikindla vastuse. Eristamine "Anna teed" märgi ja peatee regulatsiooni järgi aga paneb liikluse seisma või loob olukorra, kus isegi seisma jäädes ei ole enam võimalik olukorda lahendada.  

[Laurts]

Siin tehakse hommikusel tipptunnil parempööret kahest reast korraga, kumb jääb avarii korral süüdi?

Kas kinnipandud parempoolseima rea alguses infotahvlit ja telliskivi ei ole? Et lubatud vaid ehitustranspordile vms.

Parempöördeks on lubatud vaid vasakult kolmas rada (paremalt siis esimene lahtiolev või "teine", kui suletud rida ka hulka lugeda).

Vastus ilmselt sõltub asjaoludest

Pildil näha oleva põhjal jääks 1. ja 2. reast parempööret korraga sooritades süüdi vasakpoolne sõiduk.

Ei saa jääda, kui paremapoolseimast ei pööra just ehitusmasin vms. suletud rajal õigusega viibiv tegelane. Seal oli varem 4 rada, nüüd on märgitud kolm ajutise märgiga.

Panin natuke parema pildi, millisest "suunad sõiduradadel" märgist peaks Mazda ristmikule väljasõites lähtuma?

[Marko]

 millisest "suunad sõiduradadel" märgist peaks Mazda ristmikule väljasõites lähtuma?

Ajutisest.

[Laurts]

Miks, alaline märk pole ju kinni kaetud ja selle alt sõidab Mazda juht viimasena läbi?

[Aare R.]

Minu teada ei peagi alaline märk kinni olema ja ajutise märgi puhul on tugevam viimane.

[MeelisV]

Ja puna valged märgid on kuidas pandud?
Nendest peab auto mööduma vasakult. Seega paremale ei saagi auto sattuda nagu eelmainitud ajutise märgi tugevam mõjuvõim jne. 
Samas avarii olukorras võib süü jääda 50/50.

[honkomees]

Minu teada ei peagi alaline märk kinni olema ja ajutise märgi puhul on tugevam viimane.

jep, sama ka ju teemärgistuse-märkide erinevuse jne puhul, alati kehtib lihtsamini muudetav. Tavaliselt küll teeäärse posti otsas olevad alalised märgid kaetakse või kriipsutatakse teibiga läbi, aga neid "kosmoses olevaid" ilmselt ei olnud mõistlik hakata katma, selleks oleks ilmselt tulnud veelgi rohkem liiklust sulgeda.