[alfredo]

Jälle need lätlased...

https://youtu.be/cj9LCzwOfFc?t=575

[vootele]

Kas keegi on sellist genekalt ka püsivalt paigaldanud?
Endal on plaan teha maa-alune kast, tõstad maapinnal luugi üles, et ligi pääseda.
Just müra summutamise eesmärgil

[vootele]

Kaks ühes paneele minule teadaolevalt pole, kasutada tuleb lihtsalt kahte eri tüüpi paneele.
Endal pole veel midagi, aga pikemas perspektiivis tahaks tarbevett soojendada päikesega. Elektritootmiseks praeguses olukorras vajadust ega säästu ei näe. 45 kraadine lõunasse vaatab katusepool on olemas.

Tegelikult olen kuskil lehel sattunud kombineeritud paneelide peale.
Ideel on täitsa jumet - kuid selleks tuleb kasutada soojuspumpa. Nimelt on liigne kuumus halb ka tavalistele päikesepaneelidele, efektiivsus langeb.
Antud juhul olid tavalised PV paneeli elemendid liimitud metallplaadi peale, mille sisse oli tagantpoolt freesitud kanal aktiivainele. Selle peal teine plaat tihendiga.
Sama paneel andis nii elektrit kui ka sooja. Kasutati küttelahendusteks.

[alfredo]

Omamoodi lähenemine ja nagu selgub, tänaseks juba küllaltki kaugele arendatud tuuleenergia kogumise viis - https://www.youtube.com/watch?v=z94mLMAhl3s

Vabandan segaduse tekitamise pärast. Usalda, aga kontrolli... :

[Janka]

Plaan on põnev, aga uurimiseks-vaatamiseks ei saa töötada selline aadress: http://airborne%20wind%20energy%20producing%20energy%20with%20kites  
Mitte kuidagi ei saa.

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=qd_hEja6bzE 
Kas seda on mõeldud?

[mesinik]

Kui ma ennist kirjutasin soovist peakaitset tõsta kulupõhise hinnaga, kui on paigaldatud päikesejaam suurema tootlikusega kui olemasolev peakaitse suudab läbi lasta, siis nii lihtsalt see ei läinud. Nimelt saatis Elektrilevi kirja, kus selgitasid, et olemasoleva liini takistus on 15-16 kw päikesejaama toodangu läbilaskmiseks liiga suur ja mul tuleb tasuda liini renoveerimise eest 8000eur.
Kuna ma ei olnud sellise summa tasumisega nõus, siis küsisin, et kui suurt jaama ma siis teha tohin, vastati, et kuni 10kw.
Seega on mul päikesepaisteliste päevadega elektriülejääk ja ma pean otsima võimalust selle salvestamiseks ja öiseks kasutamiseks.
Esmane valik on inverter https://www.lemona.ee/3000w-pingemuundur...-well.html + akud ja + võimas laadija, mida juhtida programmkellaga. Et saaks öösel tarbida omatoodetud voolu.

[metsakohin]

Pole küll sellel alal isetegija, seega sai tellitud päikesejaam. Suurelt tegijalt nimega EE, sest väiksemate pakkumised polnud oluliselt paremad. Sai valmis eelmise aasta viimasel nädalal, oleks küll pidanud varem saama, aga päikesebuum lõi kõigil tarnijatel jalad alt nii, et osad lausa ütlesid lepingud ülesse.
See selleks. Jaama nimivõimsus on 8.5 kW, ilusa päikesega annab välja 8,8. Jaanuari toodang oli sümboolne, veebruari oma vähendas elektriarvet 20%, märtsi oma juba 40% ja aprillis tuli miinusega arve, 5 raha läks juba ettemaksuks. Seega tulemiga rahul, praeguse tarbimise juures peaks aasta tulema üpris nulli lähedale. Et oleks lihtsam aru saada, siis kuude lõikes arved on varem olnud 70-100 eurikut.

[PlyVal64]

Pole küll sellel alal isetegija, seega sai tellitud päikesejaam. Suurelt tegijalt nimega EE, sest väiksemate pakkumised polnud oluliselt paremad. Sai valmis eelmise aasta viimasel nädalal, oleks küll pidanud varem saama, aga päikesebuum lõi kõigil tarnijatel jalad alt nii, et osad lausa ütlesid lepingud ülesse.
See selleks. Jaama nimivõimsus on 8.5 kW, ilusa päikesega annab välja 8,8. Jaanuari toodang oli sümboolne, veebruari oma vähendas elektriarvet 20%, märtsi oma juba 40% ja aprillis tuli miinusega arve, 5 raha läks juba ettemaksuks. Seega tulemiga rahul, praeguse tarbimise juures peaks aasta tulema üpris nulli lähedale. Et oleks lihtsam aru saada, siis kuude lõikes arved on varem olnud 70-100 eurikut.

Aga palju jaam maksis??? Või kuidas maksid, otse rahakotist kõik kinni või tuleb iga kuu kusagilt ikka interssiarve ka? Ega jaama tasuta anta! 
Ma sain sealt EE lehelt kalkulaatorist omale summaks 11340€, mis teeb 120 kuu peale kuumaksuks 137€ ja rahalise võidu 25 aasta peale 1993€. Kus siin mõte on??? Aprillis kulus 507 kWh ja arve oli 63.34€. Aga siin ple ju kirjas, et tegu oleks miljööväärtusliku maja kivikatusega jne ehk reaalne kulu oleks veel omajagu suurem! 
Ma tegin samasugused arvutused maale päike vs elektripost ja see 1300€ post krundi nurka on lihstalt mõistlik. Ma pole siiani elektrit kulutanud ju rohkem kui akudes on, miks peaks ma äkki suurtarbijaks muutuma? Ma pole nagu kusagilt otsast suutnud seda tasuvust välja arvutada! Isegi kõige labasem off-grid Päiksepaneelide lahendus suvekodus akude laadimiseks ja näiteks külmiku tööks on liiga kallis! Post on füüsiliselt odavam! Suurtööstus ja megatarbijad on teine teema. Need, kel elektriarved kolme- ja neljakohalised numbrid kuus.

[metsakohin]

Pole küll sellel alal isetegija, seega sai tellitud päikesejaam. Suurelt tegijalt nimega EE, sest väiksemate pakkumised polnud oluliselt paremad. Sai valmis eelmise aasta viimasel nädalal, oleks küll pidanud varem saama, aga päikesebuum lõi kõigil tarnijatel jalad alt nii, et osad lausa ütlesid lepingud ülesse.
See selleks. Jaama nimivõimsus on 8.5 kW, ilusa päikesega annab välja 8,8. Jaanuari toodang oli sümboolne, veebruari oma vähendas elektriarvet 20%, märtsi oma juba 40% ja aprillis tuli miinusega arve, 5 raha läks juba ettemaksuks. Seega tulemiga rahul, praeguse tarbimise juures peaks aasta tulema üpris nulli lähedale. Et oleks lihtsam aru saada, siis kuude lõikes arved on varem olnud 70-100 eurikut.

Aga palju jaam maksis??? Või kuidas maksid, otse rahakotist kõik kinni või tuleb iga kuu kusagilt ikka interssiarve ka? Ega jaama tasuta anta! 
Ma sain sealt EE lehelt kalkulaatorist omale summaks 11340€, mis teeb 120 kuu peale kuumaksuks 137€ ja rahalise võidu 25 aasta peale 1993€. Kus siin mõte on??? Aprillis kulus 507 kWh ja arve oli 63.34€. Aga siin ple ju kirjas, et tegu oleks miljööväärtusliku maja kivikatusega jne ehk reaalne kulu oleks veel omajagu suurem! 
Ma tegin samasugused arvutused maale päike vs elektripost ja see 1300€ post krundi nurka on lihstalt mõistlik. Ma pole siiani elektrit kulutanud ju rohkem kui akudes on, miks peaks ma äkki suurtarbijaks muutuma? Ma pole nagu kusagilt otsast suutnud seda tasuvust välja arvutada! Isegi kõige labasem off-grid Päiksepaneelide lahendus suvekodus akude laadimiseks ja näiteks külmiku tööks on liiga kallis! Post on füüsiliselt odavam! Suurtööstus ja megatarbijad on teine teema. Need, kel elektriarved kolme- ja neljakohalised numbrid kuus.

Kas ma palusin sul kohe haukuma hakata.

[PlyVal64]

Pole küll sellel alal isetegija, seega sai tellitud päikesejaam. Suurelt tegijalt nimega EE, sest väiksemate pakkumised polnud oluliselt paremad. 

Aga palju jaam maksis??? Või kuidas maksid, otse rahakotist kõik kinni või tuleb iga kuu kusagilt ikka interssiarve ka? Ega jaama tasuta anta!

Kas ma palusin sul kohe haukuma hakata.

Ma ei haugu vaid KÜSIN!!! Nagu päriselt huvitab, kuidas see tasuvus tekib! Ilma haukumata. Eks me kõik ole peas neid mänge mänginud aga äkki on miski jäänud kahe silma vahele! Ma tõin oma puhul näiteks miljööväärtusliku maja ja keskkonna, kus vist ma ei saakski luba! Aga maakodus on mul 500 ruutu täpselt sellist pinda, mis vajaks suisa paneele et naabrit kohe üldse ei näeks  Ja poleks raske ka post panna. Samane kalkulaator annab 85kW jaam, liitumsikulud-asjad juurde, kuumaks 10 aasta peale tuleks 800€. Ja 25 aasta peale teeniks 43K€, mis on juba pinsisammas. Siin võib kohustuse võtmine ja risk ennast ära tasuda! Aga mõistlike majade puhul ma küll tasuvust ei näe! PS: miskipärast unustatakse kõigis "tasuvus"arvutustes ära see tõik, et eraisik, kui müüb aasta lõikes suurema summa eest elektrit kui ostetab, peab vahelt ehk kasult TULUMAKSU ära maksma! Kohe viiendik tasuvusajale otsa!

[edvard]

See tasuvuse teema , aastaks 2030 jääb vist vaid Auvere SEJ põlevkivi põletama ja elektrit tootma , see tähendab et eestis tekib  reaalne elektridefitsiit , need päikese ja tuule väge kasutavad tootmisüksused  töötavad tsükliliselt  ja vajaksid mingit elektri salvestamisvõimalust , kas need tootmised kogu elektrivajaduse katavad , ei oska arvata , selge on see et elektri kW/h hind on tõusuteel ja osa elektrist tuleb importida , soomlased vast saavad Olkiluoto 3 reaktori ka tööle, aga eesti oma tuumajaamast pääsu pole .

[wagoneer]

Mul tegelt sama küsimus. Ma pean omale seoses maja ümberehituse tingimustega(et saada vajalik energia märgis) paigaldama päiksepaneelid katusele. Ok,tegin kõik ettevalmistuse katuse vahetuse käigus ära. Aga krt ei suuda ennast motiveerida ostma paketina 7+K raha eest neid. Kuu elektri arved on stabiilselt 65..85 ruublikut hetkel. Ma kardan,et enne kui ma plussi või isegi nulli jõuan,pean hakkama juba asju renoveerima. Ja talvel kui idee järgi võiks siis asendada pelleti kütte tekkiva päikseküttega,ei ole sellel piisavalt võimsust. Ainuke oleks siis päikselisel ajal täiega tagasi müüa ja siis talvel elektri pealt lasta. 
Ei ole ühtegi reaalset kellegist mitte sõltuvat selle ala asjatundjat ka. Kellega nõu saaks pidada.

[PlyVal64]

Mul tegelt sama küsimus. Ma pean omale seoses maja ümberehituse tingimustega(et saada vajalik energia märgis) paigaldama päiksepaneelid katusele. 

Me oleme siin jälle omamoodi vaeslapsed. Ma olen nii aru saanud, et Euroopas oli eramajade puhul igasugune riigipoolne abi päris suur. Kohati vist tuli miski 10% omaosalust ja nii tasuks asi kindlasti ära! Ehk tegelikult on kogu see "roheline" tegelikult ülalpeetavus! Meil ju ka eelmise aastani muudkui makst iPäikesejaamadele peale. Aga mina olen vanakool, arvutan otse ja eraisikuna koos kõigi maksudega! Ja teine asi on sealjuures veel KOHUSTUSED, mis tuleb võtta! See pole ju Internet, mobiil või kaabelTV, kus lihtsalt lõpetad Lepingu, kui sissetulek maksta ei kannata. Isegi postielektri võid kinni panna ja pannakse, kui ei maksa...  Aga pank ei pane midagi kinni. Võtab ära ja maksad veel kolm põlve takkajärgi. Ehk tegelikult on ka see paneelitamine puhas pakasuuha! Raha ülejääkide puhul pole küsimust aga laenuga on asi rohkem kui küsitav, seda just nende olematute katusepargikeste puhul. Suuremal puhul, kus park on äkki isegi eraldi kinnistul, on efekt suur ja risk rohkem maandatud. Suuremal pargil on igal juhul väärtus, mis selle Auvere ja 2030 aasta näitel muudkui kasvab.

[13piisab]

Nagu päriselt huvitab, kuidas see tasuvus tekib!

Oma raha kasutades või otse pangast eluasemelaenuga sarnase intressiga laenates.
https://iqcalculators.com/calculator/npv-irr/

Ma oma konservatiivsetes arvutustes IRR=5 kätte ei saanud, niiet mu maakodu heinamaa pääses paneelidest.
Laenates raha mõnelt ettevõttelt, mis pole pank, ei rahuldu ta ilmselt päris IRR=5-ga. Või teab ta tuleviku elektrihindade kohta midagi, mida meie ei tea.

[Raivo]

... 16 kw päikesejaam ...
... kuni 10kw.
Seega on mul päikesepaisteliste päevadega elektriülejääk ja ma pean otsima võimalust selle salvestamiseks ja öiseks kasutamiseks.
Esmane valik on inverter ... 12v + akud ja + võimas laadija, mida juhtida programmkellaga.

Tasuvuse seisukohalt on kõige mõistlikum ülejääv raud maha müüa.
Raamatupidamuslikult omatarvet suurendada.
Päevasest ülejäägist kasutad inverteriga ära ikka ainult osa. Pidevalt akudesse ja sealt välja pumbata pole ka efektiivne, akusid vahetad paneelide eluea jooksul ilmselt mitu korda. 12V akude korral lähevad voolud väga suureks. Jaanuaris on akud tühjad ja paneelist ei tule ka midagi.
Mida teeks programmkell? Päevast aega oskab ta arvutada, aga päikesepaistest ei tea midagi.

Minu jaoks on võtmeküsimus ülejääva energia tuvastamine ja selle omatarbeks suunamine.

[alfredo]

See tasuvuse teema , aastaks 2030 jääb vist vaid Auvere SEJ põlevkivi põletama ja elektrit tootma , see tähendab et eestis tekib  reaalne elektridefitsiit , need päikese ja tuule väge kasutavad tootmisüksused  töötavad tsükliliselt  ja vajaksid mingit elektri salvestamisvõimalust , kas need tootmised kogu elektrivajaduse katavad , ei oska arvata , selge on see et elektri kW/h hind on tõusuteel ja osa elektrist tuleb importida , soomlased vast saavad Olkiluoto 3 reaktori ka tööle, aga eesti oma tuumajaamast pääsu pole .

Kõige peale on juba mõeldud

[edvard]

Mõeldud on kõige peale , tõepoolest on . See "ilus + roheline + misiganes veel " , selle maksame läbi elektrihinna  kinni meie . Ikkagi olen mina eesti oma tuumajaama pooldaja . Pole ilmselt võimalik kokku arvutada , kui mitu korda on Estlink 1 ja 2 rivist väljas olnud ja kuidas elektri hind siis kasvab .
Oma tuumajaam , see võimaldaks üha kasvavas elektrinäljas olevale euroopa lõunaosale elektrit müüa , järjest lisanduv akudega elektriautode hulk nõuab täiendavat elektrit .

[PlyVal64]

Nagu päriselt huvitab, kuidas see tasuvus tekib!

Oma raha kasutades või otse pangast eluasemelaenuga sarnase intressiga laenates.

Ma oma konservatiivsetes arvutustes IRR=5 kätte ei saanud, niiet mu maakodu heinamaa pääses paneelidest.
Laenates raha mõnelt ettevõttelt, mis pole pank, ei rahuldu ta ilmselt päris IRR=5-ga. Või teab ta tuleviku elektrihindade kohta midagi, mida meie ei tea.

Eestis on meeletu vahe, teed seda eraisikuna või firmana. Kõiksepealt kohe 20% käibekat aga pärast ka tulumaks! Elekter maksab aga mõlemale samapalju... Eraisikuna maksad kohe ja täie rauaga teenitud tulu pealt, firmana on mänguruumi. Dividende makstes tuleb tulumaks teemaks. Ehk mina arvutasin selle EE kalkulli ja oma näppude pealt kokku, et firmana võib asi ära tasuda. Teatud mahus võib ka elektrit "müüa" kõrvalasuvale talule. Ehk iseendale. 
Ideaalne on üldse selline tegevus või ka suvila, kus olematu tootmise ajal midagi ei toimu! Näiteks talumehel, kel on oma saeraam ja näiteks IR-kuivati. Talvel külmaga teeb metsa, kogub varu ja elektrit ei tarbi. Kui jaam hakkab märtsis tootma, läheb kõigepealt raam tööle ja aprillis juba toodetud elektri hulgalt ka kuivati. See talvine suur omatarbimine null tootmise juures muudab meil asja väikeses mahus ja eraisikule mõtetuks. Lihtsalt lahe - seda kindlasti! Ja täna on see ka ju kohustus absurdsete energiatõhususe näitajate jaoks, kui midagigi tavalisema majaga teed! Päris uut ehitades paned selle lihtsalt eelarvesse sisse, nutad ja maksad.

[metsakohin]

Tasuvusest: hinnaklass on juba eespool väljatoodud. Tasateenimist aitab kiirendada rohelise energia toetus, mis tuleb teie ehk meie kõigi taskust, seda ma pole negatiivse arve puhul arvestanud. Teiseks - nooremaks keegi ei muutu, praegune sissetulek võib ju võimalda 100 kuus elektri eest maksta, paariaasta pärast mu sissetulek seda hästi ei toeta, siis ju päris hea, kui sul elekter on tasuta käes. Kui mul see summa seisab arvel või madratsi all, ütleme 10 aastat, kas siis on selle ostujõud ikka samasugune - no ei ole ju. Kas elektri hind (mis päris väike) koos kõigi maksude ja koju sõidutamise tasudega on kivisse raiutud ja ei muutu 10 aasta jooksul mitte üks sent kallimaks.
Kõik on läbikaalutud ja samas on ka hea näide varasemast olemas. Sai praegune krunt (25 ha) kunagi osaliselt väljaostetud ja osaliselt jäi järelmaksu peale. Esimestel aastatel oli päris valus kaks korda aastas see raha leida, praegu on võrreldav sellise nädalase poe, bensiini ja muu sellise arvetega, seda kaks korda aastas.
Lisaks on mul suved vabad ja kulutan siis ka tihti rohkem elektrit, kui korteri inimene. Lisame siia igasugused akud, kui plaanida veel heinatööd akude peale saada, siis ma näen järjest suuremat mõtet asjal. Muide projekti juht toonitas, et kui vähegi talud ampritasu, siis peakaitset ei tasu väiksema vastu vaheta, just arvestades igasugu akumajandust. Mul praegu 3x40A, seega ei pea põdema kui juhtun elekrisõiduki muretsema või tuleb kauge sugulane külla ja aku tühjaks saanud.