[Peeter80]

Tere,

Plaan olemasolev kerghaagise tent vahetada välja mingi asisema katte vastu. Hetkel siis keevisraamil tent vt. Pilti. Tahaks raami natuke ümberlõigata/keevitada ( tuuletakistuse vähendamiseks esiosa kaldu)  ja katta mingi valge plastiku/pleki vms. Küsimus ongi mida kasutatakse sellisel puhul? Tahvli suurus peaks olema LxH 3315x1350. Ja kes müüb?

[Jansa]

Komposiitplaat, 3mm peaks kärama kui karkass all. 3000*1500 on lehe mõõt.
Saad nt proplastikust. Lõikavad mõõtu ka kui soovid.

[Marko]

Tuuletakistust vähendab tagaosa kalde muutmine hoopis paremini. Kõige parema aerodünaamikaga on kukkuv veetilk.

[ants]

Tuuletakistust vähendab tagaosa kalde muutmine hoopis paremini. Kõige parema aerodünaamikaga on kukkuv veetilk.

Mika ma küll ei usu seda teooriat?

[huvi5]

Tuuletakistust vähendab tagaosa kalde muutmine hoopis paremini. Kõige parema aerodünaamikaga on kukkuv veetilk.

Mika ma küll ei usu seda teooriat?

Mingi loogika siin on, on ju ka lennuki tiiva kuju põhimõtteliselt veetilga kujuga,

[honkomees]

Tuuletakistust vähendab tagaosa kalde muutmine hoopis paremini. Kõige parema aerodünaamikaga on kukkuv veetilk.

Mika ma küll ei usu seda teooriat?

ju siis oled arengupeetusega, usu fakti, nt Pobeda aerodünaamika oli väga hea.

[Peeter80]

Seltsimehed mis te jaurate siin mingist lennukitiiva aerodünaamikast. Esmalt tuleb likvideerida pildil nähtav purjena toimiv esisein.... jutt on järelhaagisest mitte reaktiiv lennukist.

[Wiki432]

Aerodünaamika on füüsikaseaduste kogu ja seda ei saa mingite uskumiste või käskkirjadega muuta. Jämedalt võttes on sellise tellisekujulise  objekti tuuletakistus eestpoolt suruva õhu tõttu 1/3 ja tagantpoolt imeva hõrenduse tõttu 2/3 üldisest takistusest. Mingi nurga tekitamisega kuudi esiseinale saab takistust vähendada küll, aga see on nii väike, et ilma täppismõõduriistadeta on seda raske mõõta. Küll aga saame kindlasti ebapraktilisema kujuga siseruumi, kus ette seina ei saa täiskõrguses kaupa ladustada. Tuuletakistuse mõttes saaks poole suurema efekti, kui tagumisse seina teha samasugune "mahakalle", mis on jällegi tobe ruumikuse kasutamise mõttes. Ilma haagiseta sõites oleks tuuletakistus kõige väiksem. Siin ei ole kõige õigemat lahendust, on ainult kompromissid.

[MeelisV]

selle väikese nurga eemaldamine ei anna mitte mingit positiivset tulemust
negatiivse aga küll - kaubaruum muutub "tobedaks" mingi kauba puhul kus ruum jääb kasutamata. vms.

kõik oleneb vedurist haagise ees ja selle kerekujust samuti ka tiisli pikkusest
ehk millised keerised tekivad auto ja hagise vahele.

kui võimsust pole ja kütusekulu hüppab lakke siis pigem teeks esiseina eest nagu laeva vööri püstiseks kiiluks kolmnurka 
nagu paljudel hobuse haagistel.

näiteks minu "teardrop" mis sel hetkel oli ju ainult ümara esiseinaga 
aga kandilise ford transiti piruka taga tõmbas hoo nii mha, et lükka ukse vahelt jalaga juurde.

[Peeter80]

Veduk on tavaline parketimaastur. Olen sama masinaga tõmmanud analoogset haagist millel see nurk nn sees ( nii nagu enamus Respo jne furgoonhaagistel) ja vahe on tuntav. Samas kui on kõrgem kaubik veokiks siis sellist vahet tunda pole- mis on ka loogiline. Ja kuna see lõigatud ülanurga disain on suht valdav haagise tootjatel siis ma eeldan, et kuskil keegi on midagi arvutanud/mõõtnud ja saanud tulemuseks et nii on parem...
Kaubaruumi kao pärast ei muretse kuna minu puhul (tsiklite vedu) see suurt midagi juurde ei anna ja ära ka ei võta. See nii lihtne odav käru, et mingit suurt ümberehitust ( kalasaba/tilgakuju jne) ma kohe kindlasti tegema ei hakka. Säilima peab ka pealisehitise eemaldus funktsioon.

[zazik]

Need nurgaga kuudid on kõva kestaga, sinu oma on tent, sealt ilmselt tuleb rohkem erinevust.

Rekka puhul võib lõdva tent vs korralikult pingutatud tent anda 3-5 liitrit kütusekulu erinevust maanteesõidul.

[pen.skar]

Jätke see leiutamine. Kuskil tehakse plastist helesiniseid kaasi haagisele. Sinna alla mahub ATV lõdvalt. Ja tsikliga sellise vastutulekul ei tunne erilist õhulööki. Järelikult ümara esi ja tagaotsaga kärukaanega aerodünaamika olema hea. Küllap neid kaani on eraldi ka saadaval.
Ärge rääkige hobusekärust. Tulevad külmavärinad peale. Kord mul oli hobusejalg põhjast läbi läinud. Jube, ei surnud loom kohe äragi.

[vant]

Leiutada ikka võib. Põhja- Rootsis veetakse näiteks saane selliste alumiiniumkattega kärudega:
http://www.alutrailers.se/skoterslap
Mulle nad meeldivad, aga ise vist ei viitsiks selliste suurte alupindadega katsetama hakata. Pigem ostaks sealt.

[qwerty009]

Tuuletakistust vähendab tagaosa kalde muutmine hoopis paremini. Kõige parema aerodünaamikaga on kukkuv veetilk.

Tahad näiteks väita, et kui 5gr  terasele anda veetilga kuju vs väiteks nõela kuju, siis veetilga kujul on parem aerodünaamika? 
Veetillga kuju on parim aerodünaamiline kuju mida saab saavutada vedelik.

[diesel]

nõela kujuline haagis oleks kahtlemata väga hea aerodünaamikaga.
vedada saaks sellega igasugu kaupa, tsikleid kindlasti ka. nõelakujulisi mõistagi.

[PlyVal64]

Jätke see leiutamine. Kuskil tehakse plastist helesiniseid kaasi haagisele. Sinna alla mahub ATV lõdvalt. Ja tsikliga sellise vastutulekul ei tunne erilist õhulööki. Järelikult ümara esi ja tagaotsaga kärukaanega aerodünaamika olema hea.

Absoluutselt! 
Aerodünaamika on piisavalt peenike asi ja kodus enamusel vastavat proget pole. Kärukaaned on mingil moel nii pika kogemuse kui arvutisimulatsioonide põhjal sellisteks saanud. Või ütleme lihtsamalt: aero- ja hüdrodünaamika on samad asjad ja kehad käituvad õhus ja vees sarnaselt. Seega on ideaalilähedane kärukaane kuju kummuli purjekas/sõudepaat. Jälle testitud ja mitte kõige võimsama pilli sabas   Oli mõned ajad tarbida ka selle "hobusekäru" laadne, justnimelt mootoriga tehnika jaoks ehitatud haagis, ja eks ta parem oli kui lihtne ristkülik, aga ka ei midagi erilist! Oma osa oli muidugi ka haagise enda raskusel/kaalul... 
Ja üleüldse, tuleme veekeskkonda tagasi:kõige suurem probleem kuut-haagistel on haagise TAHA tekkiv turbulentne hõrendus, mis PIDURDAB autorongi!! Esiotsa tuuletakistus on köömes aga ikkagi ka oluline, kuigi veduk ise ees tekitab mingi hõrenduse haagise esiseina ette ja otsest tuulepressi ideaalsel juhul ei teki. Teretulemast purjetamise maailma, kus me vaid ja ainult aerodünaamika abil liigume!!! See ongi selle igatepidi KUMERA plastkaane mõte - õhu teekond on ideaalilähedane ja haagise taha ei teki turbulentset ala! Üks päris õudne lollus haagistel on see tagaservas põhjast allapoole ulatuv tulepaneel, kuigi seal PEAKS olema hoopis Venturi-düüs  Omale sarnast tsikliveo kuuthaagist projekteerides oleks "teadusega mängimist" omajagu  Masstoodangu kaantel on olemas vajalikud tugevdusribid ja need ka ei tohiks väga palju aerodünaamikat mõjutada, sest päris sile pind ei ole ka hea! Legendaarne hainaha jäljendamine ujujate täistrikoodel, mis ära keelati.  600-900 raha ja saad asja mis on asi. 

Üks lihtsamaid seletusi. Iseendal haagisena järgi teha päris keeruline, küll mitte võimatu. Küsimus ongi raha hulgas ja ajakulus. Valmis kaas on arvatavalt selles osas "parimas suhtes"  Aga kuluefektiivsuses:kui kaua tendi vahetamist kõva kaane vastu "tagasi teenib"??? Ütleme, et kütusekulu väheneb 2L/100km või ümardame selle 3€ peale. Et 900 raha tagasi teenida peab siis sõitma 30 000 km haagisega maanteel! Miks venelane ütleb:"ne mešai mašiinam rabootat" ehk miks töötavat asja "paremaks" teha??? 

Ja veetilk OLI, ON ja JÄÄB õhus parimaks kujuks mistahes materjalist kehale!!! Kujumuutusega saab kas tõste- või survejõu. Ja "tava"inimeste arusaamad aerodünaamikast muutusid siis, kui NACA oma teadustööde tulemused erinevate tiivaprofiilidega 80'te alguses avalikuks tegid! Nimi oli sel selline: A Computer Program for the Design and Analysis of Low-Speed Airfoils. Ega tuuletunnelid ei olnud veel 70'telgi tavapärased ega kättesaadavad kasvõi F1-tiimidele, purjekaehitajatest või purjemeistritest rääkimata! See oli puhas sõjaline tippteadus, mis oli ülisalajane. Ega siis Colin Chapman tegeles ka alguses suures osas "hiromantikaga" ja seda ju 1968 aastal Lotus 49'ga!!! Reaalselt on sellest ju olematud 53 aastat möödas, kuigi juba Gustave Eiffel omas tuueltunnelit 20.sajandi alguses ja tegi teadust selles vallas.  Veetilgakuju oli kõigil selge aga kuidas õhuvool päriselt käitub, polnud "nii selge" - see oli megasalajane. Täna saab seda teha lihtsalt arvutis CFD progedega...

Edit: Ahjah, meelde tuli see paadivärk: Aerovault!!! Pealt paat ja alt sile põhi. Mina paneks ratastele "skirdid" ka.

[v6sa]

Kusjuures ka hobutreileril on veotakistus oluliselt suurem, kui sama kaalu ja mõõduga, kuid madalama koormaga platehaagisel. Mul on mõlemad olemas ja võiks isegi öelda, et väikese koormaga (üks pooletonnine loom) koormaga hobutreiler tuleb kergemalt järele, kui päris tühi kast.

Samas tendihaagisel on selgelt näha, et iga vastutulev krusa/buss lööb päris korralikult ka esiseina pihta.

Kurjuures mul on olemas kogemus alamõõdulise autoga hobutreileri veost ja siis oli üsna omapärane tunda, kuidas vastutulev veoauto esmalt oli järsu tõmbena tunda ja sellele järgnes sekundi-kahe jooksul "kummine" venitus. Mis ilmselt oligi mainituid rõhulöögi jõudmine haagisetagusesse alarõhutsooni.

Nüüd on kasutusel nii rasked vedurid, et igasugused tuuletõmbused väga ei mõjuta.

Ehk tulles tagasi tendi modifitseerimise küsimuse juurde, siis mina oma haagisel ei vaevuks olemasolevat modifitseerima, vaid soetaks plastkaane kõrvale.

Aga kui on tahtmine ikkagi minna jäigale kattele, siis plasti saab ProPlastikust ka vajaliku tükina. Vineeri saab mõõtulõigatuna näiteks Klavisest (vineerimaailm.ee).

[muska71]

eks sõltub ka vedukist,ma väiksemat paati bussiga vean ei tunnegi,ravil on tunda ja kunagi gorillaga üle 90 ei läinudki....

[PlyVal64]

Kurjuures mul on olemas kogemus alamõõdulise autoga hobutreileri veost ja siis oli üsna omapärane tunda, kuidas vastutulev veoauto esmalt oli järsu tõmbena tunda ja sellele järgnes sekundi-kahe jooksul "kummine" venitus. Mis ilmselt oligi mainituid rõhulöögi jõudmine haagisetagusesse alarõhutsooni.

Kindlasti on kuskil seda ka mõõdetud aga see number dünamomeetriga mõõtes võib olla päris karm! F1 ja WRC puhul räägime sadadest kilodest tonnideni surujõududest. Ütleme sellise 2X2=4 ruutmeetrit pinna pealt tekkiv jõud ei ole oluliselt väiksemates numbrites sest vastutulija lööklaine tekitab õhule vähemalt WRC tippkiiruse sarnase õhu liikumiskiiruse...  Treilerite/haagiste aerodünaamika pole üldse väheoluline kuid nende puhul ei "tasu" asi ennast ära sest ostjad vajavad odavat ja lihtsat. Aerovault on ka USA ülirikastele oma gigakallite mänguasjade veoks, kus stiil on olulisem mistahest rahanumbrist. Teadus toote taga siiski maksab! Sest ega see plastist kärukaane hind, mis on reaalsuses "paks kilekott"  , on ju ka "venekeelne" kui aus olla. Ka pisut teadust taga ja kohe ongi samas hinnas, mis täpselt samasuur/kaaluga LDPEst sõudepaat näiteks. Sestap ongi 90% haagistest sellised lihtsad kastid, võimalikult odavalt ehitatud. Kuna sõidetakse ka suteliselt vähe nendega ,siis se ebaefektiivsus kütusekulus pole nii määrav. USAs ja vist ka Aussis uhatakse aga haagistega ulmelisi vahemaid ja seal võib efektiivsem aerodünaamika ennast päris käbedalt rahaliselt ära tasuda.

[Mart Laanelepp]

Et küsimuse mi materjaliga rendi raam katta õigeks vastuseks on et see on mõttetu käru niikuinii ja osta uus käru? Kui käru siiamaani on kasutatud siis plastikuga katmine teeb asja kasvõi natukenegi paremaks kindlasti. Täpselt nagu PlyVal ütlebki, kui selline käru juba olemas on siis "aerodünaamilisema" vastu välja vahetades kütusekuluga seda tagasi ei teeni niikuinii. 

Ise olen ehitanud vineerist kuudiga haagise aga igapäevakasuteseks ei soovita, raske ja mitte väga vastupidav, plastik kattega haagist on ise teinud MeelisV, kindlasti oskab soovitada materjali.