[hulgus]

Jätkaks garaazi teemal.

Kui Jankal see vai-lintvundament 5a on olnud ja maja ilma pragudeta ja ka vundament ok, siis ju on asjal jumet?


Minu krundi kohta öeldi, et mingi 30cm mulda ja siis tuleb liiv. Noh umbes nii.
...

Naabermaja, (puitkarkass, 1,5 korrust) ehitatud 196...-tel, toetus 10x8m "lintvundamendile", ehk umbes 30-50cm kõrgune suurte kividega täidetud kraav. Arvestades kultuurikihti, võis algne sügavus veel väiksem olla. Alt tuulduv, taladele toetuv saepuru-laastu-liivaga soojustatud puitpõrand. mõni aasta tagasi võtsid uued omanikud välisvoodri maha ja vundamendi paljaks. Mõrasid ja pudi oli, aga vaid niisketes kohtades (kuivkäimla ja varjupoolne külg) Vundamendile toetuv ruberoidiga isoleeritud alustala ok. Majas suuremaid vajumisi jms ei täheldanud. Pinnas saviliivane, 20m eemal tiigi veetase  napp meeter alla põrandapinna, keldris vesi olenevalt aastajast +/-10cm. 
Enda majal sama lahendus, vaid1/3 keldriosa 2,50m kodukootud betoonil, muu osa 70cm 50cm sellest maa all. On kestnud ehk kestab veel.

[Daff]

Härrased, pöörduge selle küsimusega või küsimustega  "Ehitusfoorumisse", seal te saate hetkega teada kes te olete ja kuhu te minema peate. 

Kui keeegi pole veel kursis selle lehega siis soovitaks soojalt lugeda. Päris huvitavalt  räägivad ja annavad nõu tõelised ehitusgurud.

[klemm]

Härrased, pöörduge selle küsimusega või küsimustega  "Ehitusfoorumisse", seal te saate hetkega teada kes te olete ja kuhu te minema peate. 

Kui keeegi pole veel kursis selle lehega siis soovitaks soojalt lugeda. Päris huvitavalt  räägivad ja annavad nõu tõelised ehitusgurud.

Loodetavasti saavad ikka kõik naljast aru 

[A.V.S.K]

Mina ei saanud.
Vaatasin seda foorumit. 
Midagi seal on.
Väga aktiivne ta pole.

Kõige huvitavam on,  et hange-ee lehel väga vähe pakkujaid.
Enamus pea kuu aega otsinud elementaarsete asjade tegijat-ehitajat ja null pakkumist.

Kuhu kõik tegijad kadunud on?
Seal mõned olid väga aktiivsed ja kõrge hindega.
Et teevad norm tööd mõistliku hinnaga.

Nüüd neid ka pole

[olli]

Mina ei saanud.
Vaatasin seda foorumit. 
Midagi seal on.

99% sisust on seal stiilis "Telli projekt, ise sa nagunii ei oska". Eks seal on natuke iva sees kah, aga foorumi (ja sinna kirjutamise) mõte jääb natuke segaseks sel juhul. Mis diskussiooni niiviisi üldse sündida saab?? Õnneks selle foorumi liikmed arvavad üksteisest ikka enamat ning ei ole nii kitsid ei teooria ega praktiliste näpunäidete avaldamise osas. Tänu sellele siin see teema nii hästi elab.

[klemm]

Mina ei saanud.
Vaatasin seda foorumit. 
Midagi seal on.
Väga aktiivne ta pole.

Kõige huvitavam on,  et hange-ee lehel väga vähe pakkujaid.
Enamus pea kuu aega otsinud elementaarsete asjade tegijat-ehitajat ja null pakkumist.

Kuhu kõik tegijad kadunud on?
Seal mõned olid väga aktiivsed ja kõrge hindega.
Et teevad norm tööd mõistliku hinnaga.

Nüüd neid ka pole

Minu arusaamist mööda otsivad hange lehel tööd need kes ei oska või tahavad kohe rikkaks saada. 
Mind näiteks häirib see hankele tasu maksmine (kooner olen)  Ja pole põhjust kuskilt midagi otsida ka, järjekord on stabiilselt aasta 

Ülemus saabub objektile ja täielik vaikus. Otsib kõik nurgatagused läbi a ei leia kedagi. Helistab siis ühele töölisele, et kus olete ei leia kedagi.
Tööline vastab:  head ehitajat ongi raske leida 

[Daff]

Eelmise postituse tuules....
Kuulutasin kunagi ka mitmel pool, et vaja brigaadi kes lööks 4 nädalaga majale uue voodri.
Hinnad ja muu jutt kaldus kohati müstikavaldkonda. Konsulteerisin ehitajaga teiseltpoolt lahte ja kujutate pilti.
Voodri lõi ära hoopiski soome ehitaja.
Vot tak.

[A.V.S.K]

Küsin siis siin.
Kui teha 18 ruudune (3x6m) putka, siis kas räästad lähevad ka selle ruutmeetri sisse või arvestus käib nende servade järgi?
Olen lugenud mingist kuni 1 meetrist, siis ei arvestata.

Kui üle meetri räästad, siis juba ruutmeetrid suurenevad selle arvelt.
Aga see kõik oli 20-60 ruuduse putka puhul minu teada
Räästa projektsioon niiöelda.
Aga kui alla 20, siis kuidas?
Teen 3x6, aga väike räästas ka, siis juba 20 täis?

Ei viitsi jamada hetkel kuni 60 ruudusega, seda pole raske saada (avaldus ja isetetehtud joonised), aga ikkagi. Pole vaja nii suurt.

3x8 putka piisab esialgu soojakuks.
Saab garaazi ja muud asja ehitada kõrvalt ja mingeid asju hoida, varjualune ja söömiskoht kõigi mugavustega.

[stretch]

Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealt § 19.
Ei leia sealt punkti, mille järgi ehitisealuse pinna arvestamisel kasutataks pinna suurusest lähtuvalt erinevaid meetodeid.

[A.V.S.K]

Ehk siis räästas kuni meeter on OK ja isegi terass 18 ruudusel putkal on OK.
Kui ma õieti aru saan.

Kuni 1 meeter varikatust, kui ta ei toetu maapinnale on ka OK.

Neid seadusepunkte peab ikka mitu korda lugema. Mõned sõnastused on ikka "absurdselt" kirja pandud.
Nagu lihtsamini ei saaks.

[robi]

Ehitisealuse pinna sisse ei arvestata räästaid, mis jäävad alla 1 meetri (0,9 m sobib). Arvestus ehr.ee on 0,1 meetri täpsusega. Kas ametnik loeb 99,5 cm sobivaks, ei tea öelda.
Arvesse ei lähe alla 2,0 ruutmeetrine varikatus.
Arvesse ei lähe terrass, mis on ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 1,0 meetrit

[stretch]

Arvesse ei lähe terrass, mis on ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 1,0 meetrit

Selle kohta paluks viidet

[PlyVal64]

Arvesse ei lähe terrass, mis on ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 1,0 meetrit

Selle kohta paluks viidet

Seda viidet polegi  Kusjuures, töötades läbi viimast Ehitusseadustikku, on igasugust iba, kantseliiti ja suisa lauslollust lisandunud aga terassi kõrgust ei ole kusagil reglementeeritud  Kehtib ikka seesama ehitise tehniliste parameetrite määrus. AINUS võimalik seletus on see, et suvaametnik võib tahta selel rõduks nimetada, kuigi mis asi on rõdu, lodža või terrass, ei ole jälle kusagil kirjas. Ei ole MÕISTET!!! Ainus kõrguslik mõiste lisaks hoone üldkõrgusele on 1,5 meetrit korruselisuse määramisel ja 1,6 meetrit ruumi pinna ja suletud netopinna arvestamisel. Viimane on oluline näiteks pääsemaks uusehitisel debiilsetest energiatõhususe juradest - alla 50 ruudu netopinnaga majal ei pea neid täitma   Kui erialaspets ksf!Robi oskab muud väita ja vastavale kehtivale seadusandluse punktile viidata, kuulaks ka. Projekteerimsitingimustega antud parameetrid ei ole selles mõistes "üldseaduslikud" vaid igale KOVile on omad.
 
Kui, siis vaid siit saab midagi hetkel välja võluda. Kuna "lodža" on niigi hoone välisseintest sissepoole ulatuv, siis ehitusalust pinda see ei mõjuta - see on meie üldine arusaam. Nüüd ongi küsimus, mis vahet on terassil ja rõdul? Juba aasta tagasi sai sel teemal arutletud, et mis see siis on? Alla tuleb klassikaline terass ikka ka  Aga ehitustehniliselt on üleval ka terass sest "vajadusel" saab ka seina äärde  panan kaks tugiposti ja maja sein ei ole kandev kinnitus vaid lihtsalt fikseeriv. Nagu tavaterassidel. Aga pole vaja, see maja on sellisena juba projektis ja registris ning ammuse Nissi valla tingimustega kooskõlastatud. 

[b]§ 26.  Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel[/b]
  (1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus....
  (4) Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise:
  ...
  6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;

PS:Ehitusseadustiku tegin omale selgeks, et justnimelt arhitektile asju selgitada  Eestis on "juriidiline kirjaoskus" pehmeltöeldes olematu... Teemaks siis kuni 20-ruutu ehitusloakohustuseta elamu ja sellega koos käiva võivad "erilised" lahendused välistrepist koos trepialusega terasside ja päikesekaitsevarjestuseni. Et oleks JOKK  Ja ka seesinane 50 ruutu netopind.

[robi]

Arvesse ei lähe terrass, mis on ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 1,0 meetrit

Selle kohta paluks viidet

Paraku olen vist kehtivate õigusaktide mõiste osas eksinud ja hetkel loen välja, et terrass on täitsa väljas ehitisealuse pinna arvestusest. Vastasin peast ja seniste teadmiste järgi aga see võis ka täiesti ekslik olla. Mäletan, et kunagi oli teemaks terrass laheb ehitisealuse pinnana arvesse, kui on ümbritsevast maapinnast kõrgem kui 1 meeter ning see oli mulle muret tekitav kuni mõõtsin oma kodus terrassi kõrguse - 0,9m maapinnast ja siis sain jälle "rahulikult magada". Mul detailplaneeringus täisehitus 15% ja hetkel annavad elamu ja garaaž 14,7% kokku, kui terrass lisanduks oleks lõhki. 

Enam ei leia ka vanadest määrustest ega seadusest seda punkti, mis mind "higistama" pani üles aga päris hulluks ka ennast pidada ei tahaks ja arvan, et see nõue vast ikka varem oli. 

Iseenesest hea ju, et nüüd selle võrra lihtsam ja vähem vaidlemist aga laias laastus sain varem sellest vajadusest aru. Vallas töötades oli koolitustel välja toodud kohtukaasus vist Viimsis või kuskil aedlinnas, kus uus omanik tõlgendas kas detailplaneeringut või projekteerimistingimusi nagu Sõnajalad tuulikuid ehitasid, et lasi oma elamumaa maaüksuse ümber rajada 2 meetrise betoonist piirdeaia, mis lähemal vaatlusel osutus tugimüüriks. Seejärel aga täitis selle 2 meetrit pinnasega ning rajas või kavatses rajada elamu uuele pinnasele vastavalt planeeringus või tingimustes lubatud kõrgusele. Justkui JOKK aga mitte päris okk miljöö ja elukeskkonna huvides. Terrassiga natuke sarnane teema, et kui piirkonda on määratud mingi täisehituse % siis on vaks vahet, kas on maja ja madal terrass või maja ja siis kõrge terrass. Mingist hetkest hakkab mõjutama linnaruumi ja miljööd ning ka kinnisvara väärtust kõigil. 
Selle kõige valguses on aga täiesti must hobne alla 20m² rajatised, just ükspäev sõbraga arutasin ja sisuliselt puudub selliste varjualuste lisamisel ehitusloa või ehitusteatise kohustus, lao või terve hoov selliseid auto varjualuseid täis, peaasi, et koos pole ja hooned pole (ust ei tohi ees olla) kuna hoonete alune pind moodustab täisehituse %.... go figure

[Raivo]

Selle kõige valguses on aga täiesti must hobne alla 20m² rajatised ... sisuliselt puudub selliste varjualuste lisamisel ehitusloa või ehitusteatise kohustus

Peaks olema ehitisteatise kohustus ja kui KOV kuu aja jooksul ei vasta, siis võib ehitama hakata.
Suurematel asjadel konkreetne ehitusluba.

[robi]

Mina loen, et puudub.

[bom]

See terrassi 1 m kõrguse piir tuleb ehitusseadustiku lisadest (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020006) - üle 1 m kõrgune terrass on erirajatisena iseseisva ehitusteatise kohustusega.

[Mahno]

Selle kõrguse arvestamisel on veel see konks, et kaldpinnal asetseva ehitise kõrgus arvestatakse madala ja kõrgema otsa keskmisena.

[PlyVal64]

See terrassi 1 m kõrguse piir tuleb ehitusseadustiku lisadest - üle 1 m kõrgune terrass on erirajatisena iseseisva ehitusteatise kohustusega.

See on. Erirajatisena. Selle unustasin ära, et seal oli kirjas "terass". Seal ju ka absurduse tipp, aiaehitamise kaevetöödega peab olema projekt??? TÄNUD viitamast, kohe jälle lihtsam. 

Seda sai ka uuritud justnimelt mereäärde ehitamise kontekstis. Mitte maja vaid just kaetud terass, kus saaks suvel merd vaadata ja tõesti kasvõi magamsikotis võrkkiiges magada. Kuna on ka vee/jää oht, siis põrand peaks olema kõrgemal mapinnast aga siis alla meetri - täitsa OK. Ehk siis "varikatusega linnuvaatlusterass" pindalaga alla 20 ruudu + lisaterass ümber selle. Et kuidas seda nimetada? Jahikantsel on konkreetne asi, vaatetornid jms on kõik lubadega. Aga "madal" terass ja väike varikatus - ehita kuhu tahad! Peaasi et ust ette ei pane- siis muutub rajatisest hooneks. Kolmest küljest kinni võib olla. Tegelikult naabripoistel on sellised ka rannal ja ei ole kunagi probleeme olnud. Lisaks on sealt ka kõrgusmõõt antud - 5 meetrit. Nimetad alla 5 meetri kõrge skulptuuriks või "muuks" selliseks rajatiseks ja ikka on JOKK. Ehk rookatusega bungalo saab randa teha - hea uudis arhitekt-tibile  

Edit: meelde tuli - on ka selline mõiste:

[b]§ 3.  Ehitis[/b]
...
  (3) Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

See oligi kõrgema kui meeter terassi teema - nüüd tuli meelde! Nüüd tekib seesama JOKK koht, kus hoone on ehituslikult olulisem ja peamist funktsiooni omav ning terass selle küljes tuleb lugeda selle osaks, mis EI LÄHE aga ehitusalussse pinda. Sest üks terass tuli ühel majal tsipa kõrgem kui meeter, seesama maapinna kalle. Küsimus oligi, kusmaalt muutub terass rõduks ja mis on üldse terassi, rõdu ja lodža mõisted. Lisaks saab nii välja lugeda, et lampkast või suisa septik tuleks lugeda selel alal 20-ruuduse elamu funktsionaalseks osaks. See on üks ehitis, kui seda suisa ka samal ajal ehitatakse.

[robi]

Igaks juhuks mainin, et mererannas ja jõgede, ojade ning peakraavide puhul peab arvestama ehituskeeluvööndiga ja selles osas ei oma luba või teatis või nende puudumine puutumust.