(21-08-2021, 14:38 PM)pannkook Kirjutas: kuidas te nende maani ulatuvate treppidega looduses sõidate ka? Või ainult külavaheteedel....?
Ettevaatlikult ja masina gabariite arvestades. Lõhkumiseks on teised riistad.
Aga tulles tagasi starteriküsimuse juurde, siis: kuhu on massilüliti ühendatud? Kui jäme kaabel on massilüliti ja vahekasti või kabiini raami ja vahekasti vahel? Ega see kummastki otsast soojaks ei lähe?
Starteri mootori sisselülitumine enne, kui pendiksi hammasratas on lõpuni hambunud, on päris levinud viga. Videos kuulda olev raksatus pole veel häda (kuigi ka seda võiks suti arstida tõmberelee kandist), aga mõni võtab enne juba pöörded üles ja alles siis lüüakse raginaga hambumissse. Vat sellega on häda...
Aga nagu öeldud - soorita mõõtmisi ja siis selgub tõde. Minu hübriidrussil annab samasuguse käivitushääle diiselautolt aastaid tagasi kasutuskõlbmatult nõrgana maha võetud aku, millel uuena oli vaid 750 A külmkäivitusvoolu. Praeguseks vast 500 on... Aga mul on aku ka otse starteri kõrval raamis. Optima RedTop tõmbas hõreda paja sirinal ringi
Mul sai nendest mõõtmistest villand. Otseselt nagu "pudelikaela" ei leidnudki, aga eks kõik kokku andis niipalju pingelangu välja, et ilma hädaseiskamis klappi kasutamata ei saanudki mootor õiget vunki kätte. Panin sel nädalavahetusel aku starteri kõrvale. Vot kus teine minek kohe. Poleks osanud arvatagi, et nõnda reipalt kerima hakkab. Eks paistab, mis talv toob. Kasutasin ise ka pikalt üsna uut Optima Red'i. Aga natuke eneselegi natuke üllatusena pildil olev ca 12-13a vana veoka aku veab tuntavalt etemalt. Kuigi mõlemal vist CCA seal 900-1000A kandis.
Optima RT mahutavus on vaid 56 Ah. Paraku on pliiaku (ka Optima rullid on vaid pliiplaadid) üks halb omadus käivitusvoolu vähenemine aku tühjendes. Ühelt poolt tuleb see puhtalt oomi seadusest aga teiselt poolt ka sellest, et vool tekib keemilise pöördprotsessi tulemusena ja see aeglustub elektrolüüdi lahjenemisel. Suuremas akus on rohkem pliid ja rohkem vedelikku - isegi "poolpidusena" võib suures akus aktiivainet ja protsessis osalevat elektrolüüti olla rohkem, kui Optimas algselt.
(23-08-2021, 12:00 PM)olli Kirjutas: Mul sai nendest mõõtmistest villand. Otseselt nagu "pudelikaela" ei leidnudki, aga eks kõik kokku andis niipalju pingelangu välja, et ilma hädaseiskamis klappi kasutamata ei saanudki mootor õiget vunki kätte. Panin sel nädalavahetusel aku starteri kõrvale. Vot kus teine minek kohe. Poleks osanud arvatagi, et nõnda reipalt kerima hakkab. Eks paistab, mis talv toob. Kasutasin ise ka pikalt üsna uut Optima Red'i. Aga natuke eneselegi natuke üllatusena pildil olev ca 12-13a vana veoka aku veab tuntavalt etemalt. Kuigi mõlemal vist CCA seal 900-1000A kandis.
Kuigi Vurlele visati nina peale, et õige mees kaabliotsi ei jooda, siis elu on näidanud, et pressitud kaablikingad kipuvad õhuniiskuse (ja õhus olevate hapete) toimel pikapeale oksüdeeruma ja takistus on kiir tulema. Ja kui juba soojeneb, siis tuleb oksiidikihti juurde ja nii see ring kordub. Üks võimalus veel, et pikk akukaabel, mis koosneb peentest kiududest, hakkab pikapeale täiesti suvalisest kohast vibratsiooni ja oksüdatsiooni tulemusena katki minema ja siis pole ristlõige enam mitte see, mis algselt kaablil oli.
Bellaka suuruse mootori käivituseks peaks täiesti piisama, kui akukastist 50mm2 kaabel, millel korras ja puhta kinnitusega (vahet pole, mis meetodil) kingad, starterini vedada. Loomulikult tuleb ka masslüliti üle vaadata, et see töötab ja vool sealt taevastele jahimaadele ei haihtu. Mootori kõrval aku on ka muidugi hea - sinna on hea paigutada asju, mis ära on tüüdanud või muul põhjusel ära kaotamist ootavad
(Seda postitust muudeti viimati: 24-08-2021, 13:57 PM ja muutjaks oli Xtreme.)
Juhtmestik 35mm2, massilülitist jookseb kaabel starteri kõrvale vaheplaadi poldi alla.
Mõõtsin siis Aku + ja starteri B klemm ning Aku - ja starteri kere (starter värviga kaetud, ei tea kui hea ühenduse sealt sai.
Numbrid on koledad.
edit: ühendasin aku - ja teise otsa kaablikinga külge mis siis kinnitub vaheplaadi poldi külge ja sain põhimõtteliselt samad näidud nagu eelnevalt.
Peale 5-10 sec ketramist olid mõlemad ühendused massilülitis tuntavalt soojad, soojus kandus ka edasi ~10cm kaablile.
(Seda postitust muudeti viimati: 28-08-2021, 20:37 PM ja muutjaks oli huvi5.)
Kuskil nägin müügis neid peedikombaini otseveo pukke.
Aga saab ka nii, et kui kettad välja visata ja osta üks (käigukastipoolset?) kardaani flants ja torgata pukki sisse mõlemale poole samasugused , siis ka otse vedu. Omal ühel russil vähemalt nii, aga ei mäleta enam täpselt.
Kändude otsas pidevalt turnijad on vahepukile kaitse plaadi alla teinud. Kunagi, kui ma ise teismelisena ja isa russiga metsas käisime, sai ikka korduvalt seda pukki ravitud. Aga kas lihtsalt kõvem pukk on lõplik lahendus- ta on ju nii lolli koha peal ja sellise kujuga, et kännu taha või otsa jääda pole just eriline kunst ja kui pukk kõvem on, annab äkki meskit muud järgi?
Selle vahepuki võiks ju isegi teha järgi aga asjal puudub mõte sest järgmisena tõmbab vahekastist selle kõige õrnema keerme välja ja on pidu läbi.
Soovitaks teha korralik põhjakaitse traktorile et vältida selliseid juhtumeid.
Minu traktoritel olid kõigil peale selle millega ise tegin all 5mm Hardoxist põhjakaitsed, mis on kerge ja ei lähe mõlki.
Käisid kinni poolraamide külge ja tagant oli hingega käigukasti poltide küljes ning seega alt kõik sile ning üksi jõudis ilusti ära võtta ja tagasi panna.
Ise sain ilma kaitseta hakkama, kuna pole mõtet ronida nii kõrge kännu otsa, kuna nagunii ta tagant läbi ei mahu ja milleks end kännu otsa kinni sõita?
Vahepukke pole ka ühtegi ära lõhkunud ja õlivanni samuti mitte.
Kogemus on siin hindamatult vajalik et mitte masinat ära lammutada ja kui seda pole tuleks topelt ettevaatlik olla.
Järjest tugevamate asjade külge keeramine pole Belarusil lahendus mis edu tooks vaid mõistlik kasutus on võlusõna.
Isa vedas, ise vedasin ja matsamajand vedas 52 metsa.
Polnud meil juhust, et känd oleks puki ära lõhkunud.
Küll oli häda selles, et 52 originaal pukis ei pidamud need kaks 305 laagrit vastu. Samuti võll. Olid lihtsalt liiga õhukesed. Loksud tulid sisse.
Surnuks keeratud 82 pukk oli hulka etem.
Vahepukk võib oma kohalt lahkuda ka ilma metsa minemata.
Osteti uued kardaanid, mis ilmselt olid suuresti tasakaalust väljas. Nädal aega aktiivset viljavedu üheksandaga ja võimsa paugu saatel koos mootori karteri purunemisega oli vahepukk lahkunud oma kohalt.
Need kardaanid pöörlevad üsna nobedalt ja kui ikka kõverlt keevitatud junntäki poest saad, siis...
(03-05-2021, 19:40 PM)2715 Kirjutas: Metsatraktoril on see esimene asi mis ümber tehakse ja pukki ei pea vahetama vaid ostma juurde ühe flantsi koodiga 72-2209014 https://www.periko.ee/et/a/flants-suur-p...raina-tara
Vahepuki võlli seest tuleb välja koputada see tihenduspuks mis takistab selle paigaldamist ja ongi tehtud.
Parem oleks muidugi lõigata 30mm kalibreeritud võllist või silindrivarrest umbes 180mm pikk jupp ja see neile veel sisse pista ja määret ka ohtralt ning võibki nautida korralikult vedavat esisilda.
Kas selle tihenduspuksi välja saamiseks on mingit kavalust vaja või lihtsalt piisavat jõudu?
Ja kas see võll mitte 40mm pole? Vähemalt minu mõõtmine näitas nagu sellist jämedust?
Igatahes suur tänu soovituse eest! Kui nüüd selle puksi välja saaks, siis võikski ühe ilma libisemiseta vahepuki kokku panna...
(03-05-2021, 19:40 PM)2715 Kirjutas: Metsatraktoril on see esimene asi mis ümber tehakse ja pukki ei pea vahetama vaid ostma juurde ühe flantsi koodiga 72-2209014 https://www.periko.ee/et/a/flants-suur-p...raina-tara
Vahepuki võlli seest tuleb välja koputada see tihenduspuks mis takistab selle paigaldamist ja ongi tehtud.
Parem oleks muidugi lõigata 30mm kalibreeritud võllist või silindrivarrest umbes 180mm pikk jupp ja see neile veel sisse pista ja määret ka ohtralt ning võibki nautida korralikult vedavat esisilda.
Kas selle tihenduspuksi välja saamiseks on mingit kavalust vaja või lihtsalt piisavat jõudu?
Ja kas see võll mitte 40mm pole? Vähemalt minu mõõtmine näitas nagu sellist jämedust?
Igatahes suur tänu soovituse eest! Kui nüüd selle puksi välja saaks, siis võikski ühe ilma libisemiseta vahepuki kokku panna...
(03-05-2021, 19:40 PM)2715 Kirjutas: Metsatraktoril on see esimene asi mis ümber tehakse ja pukki ei pea vahetama vaid ostma juurde ühe flantsi koodiga 72-2209014 https://www.periko.ee/et/a/flants-suur-p...raina-tara
Vahepuki võlli seest tuleb välja koputada see tihenduspuks mis takistab selle paigaldamist ja ongi tehtud.
Parem oleks muidugi lõigata 30mm kalibreeritud võllist või silindrivarrest umbes 180mm pikk jupp ja see neile veel sisse pista ja määret ka ohtralt ning võibki nautida korralikult vedavat esisilda.
Kas selle tihenduspuksi välja saamiseks on mingit kavalust vaja või lihtsalt piisavat jõudu?
Ja kas see võll mitte 40mm pole? Vähemalt minu mõõtmine näitas nagu sellist jämedust?
Igatahes suur tänu soovituse eest! Kui nüüd selle puksi välja saaks, siis võikski ühe ilma libisemiseta vahepuki kokku panna...
40mm on läbimõõt.
See puks tuleb niisama välja löömise peale aga teinekord on ka kõvema istuga.
Kas võll on tõesti 40mm?
Kuidagi on meeles, et 30mm aga võisin ka eksida.
Igatahes vabandan kui eksisin.
(04-09-2021, 23:30 PM)2715 Kirjutas: See puks tuleb niisama välja löömise peale aga teinekord on ka kõvema istuga.
Võtsin ikka selle puki traktori küljest ära (algul püüdsin niisama hakkama saada kuna põhjakaitse tõttu seda väga tülikas alt ära saada) ja panin kindlale alusele ja paari mõõduka hoobiga oligi puks väljas. Nüüd vaja hankida see võllijupp ja võibki kokku panna... Tänud nõuannete eest!
Paraku on pliiaku (ka Optima rullid on vaid pliiplaadid) üks halb omadus käivitusvoolu vähenemine aku tühjendes. Ühelt poolt tuleb see puhtalt oomi seadusest aga teiselt poolt ka sellest, et vool tekib keemilise pöördprotsessi tulemusena ja see aeglustub elektrolüüdi lahjenemisel. Suuremas akus on rohkem pliid ja rohkem vedelikku - isegi "poolpidusena" võib suures akus aktiivainet ja protsessis osalevat elektrolüüti olla rohkem, kui Optimas algselt.
