10-09-2021, 21:17 PM
Olen omadega täitsa istmikus või saab veel asja?
Kust otsast peaks harutama hakkama ja millega tuleks arvestada?
Kust otsast peaks harutama hakkama ja millega tuleks arvestada?
(10-09-2021, 22:31 PM)Daff Kirjutas: PM kaubamajas oli kunagi müüa selliseid rõhutasandeid tolmupüüduriga mis käisid korgi avasse. Viga ainult selles, et kui vette ronid siis läbi porolooni ronis vesi sisse.Selle probleemi lahendab survepesur! Välja on tulnud see, mis üleliigne.
Vanadel aegadel sai vahel kuuma ilmaga korraks õlikork lahti keeratud ja üleliigne trukk välja lastud. Aitas.
Aga siinjuures ma imestan valgevenelaste meelekindlust. Müts maha. Üle 50 aasta toota poolikut asja. See on märkimisväärne saavutus.
(10-09-2021, 22:51 PM)Meistrimees Kirjutas:(10-09-2021, 22:31 PM)Daff Kirjutas: PM kaubamajas oli kunagi müüa selliseid rõhutasandeid tolmupüüduriga mis käisid korgi avasse. Viga ainult selles, et kui vette ronid siis läbi porolooni ronis vesi sisse.Selle probleemi lahendab survepesur! Välja on tulnud see, mis üleliigne.
Vanadel aegadel sai vahel kuuma ilmaga korraks õlikork lahti keeratud ja üleliigne trukk välja lastud. Aitas.
Aga siinjuures ma imestan valgevenelaste meelekindlust. Müts maha. Üle 50 aasta toota poolikut asja. See on märkimisväärne saavutus.
(13-09-2021, 22:25 PM)v6sa Kirjutas: Loodetavasti keegi nii halba asja täna siia enam ei too. Selle peamine väärtus on vaid vanarauana.Kodumaine Krabi sai suvel pandud külge ühele russile, kriitika mõttes: anti alguses teadlikult vale jagaja ja õige skeem, õiged jagajad olid otsas. Vaadati mis juhtub. Tegu oli koormstundliku süsteemiga jagajaga, sain tööle eirates skeemi, aga õli läks kuumaks. Skeemi järgi ei toiminud tagaripp. Peale seda saadeti õige kulleriga järgi. Peale selle muidugi, kuna jagaja oli teistsugune kulus hydrobutiigis 20 eurikut erinevate lullade peale, mis hiljem siiski ebavajalikuks osutusid, kuna kaasatulnud voolikud ja ühendused skeemijärgse jagajaga sobisid hästi. Muus osas võiks olla selle raha eest ees mehhaaniline automaatlukk, ehk siis väljas pead lahti tegemas käima, aga uue haakeriista ette haagid, siis lukustub automaatselt ja hüdropaagi ja mootori vaheline varras võiks olla reaalselt kasutatav ka üldlevinud plokisoojendusega. Seda külge ei hakanudki panema, sest ega tegelt see pehmest m20 keermelatist kiirelt soojendatud-painutatud ja värvimata jäetud kõverik eriti jäikust nagunii juurde ei anna. Pidi ta käima iseenesest kahe pale vahele, mille peale tõstuk istub siis ja kuna pinnast ei tõsta ja rammi, siis ei näe mõtet.
Poolakad pakuvad ikka palju rohkem asja sama raha eest. Kodumaisest MTMst rääkimata.
(14-09-2021, 07:15 AM)huvi5 Kirjutas: Kodumaine Krabi sai suvel pandud külge ühele russile,...
... hüdropaagi ja mootori vaheline varras võiks olla reaalselt kasutatav ka üldlevinud plokisoojendusega. Seda külge ei hakanudki panema, sest ega tegelt see pehmest m20 keermelatist kiirelt soojendatud-painutatud ja värvimata jäetud kõverik eriti jäikust nagunii juurde ei anna. Pidi ta käima iseenesest kahe pale vahele, mille peale tõstuk istub siis ja kuna pinnast ei tõsta ja rammi, siis ei näe mõtet.
(14-09-2021, 08:58 AM)v6sa Kirjutas:Selguse huvides peaks lisama, et tegu on äia masinaga. Tol hektel kui käisin abiks paigaldamas ei mäleta et oleks näinud vastavat ava raaminumbri tarvis, aga meeles on, et pigem seda ei olnud. Samas otseselt ka ei otsinud ja see ei huvita, kuna masin, 892, omal ajal juba enam numbrivääriliseks ei tunnistatud. Äi tõstab sellega enamasti PRF pressiga pressitud hõredaid heina ja põhurulle mis kaaluvad max 300kg.(14-09-2021, 07:15 AM)huvi5 Kirjutas: Kodumaine Krabi sai suvel pandud külge ühele russile,...
... hüdropaagi ja mootori vaheline varras võiks olla reaalselt kasutatav ka üldlevinud plokisoojendusega. Seda külge ei hakanudki panema, sest ega tegelt see pehmest m20 keermelatist kiirelt soojendatud-painutatud ja värvimata jäetud kõverik eriti jäikust nagunii juurde ei anna. Pidi ta käima iseenesest kahe pale vahele, mille peale tõstuk istub siis ja kuna pinnast ei tõsta ja rammi, siis ei näe mõtet.
See varras on mõeldud leevendama madalsageduslikke vibratsioone koparaamipoolmeid omavahel sidudes. Ümmarguste rehvidega siledal pinnal sõites pole sel mingit tähtsust, aga kusagil põllul rullidega rallides on vahe tuntav. Vähemalt oli selgelt tunda, kui loperguste ratastega russiga pisukese kopaga liiva laadides mainitud varda välimine mutter oli lõdvenenud. Oli tunda, et miskit on lahti... Pingutasin ära, "loperdamine" kadus.
Eks pead valima, kas olulisem on küttekatel või võimalike väsimuspragude vältimine. Samas - hoolikal kasutajal pragusid ei tekigi. Aga talv tuleb igal aastal.
Kas Sinu isendil on vasakul poolraamil traktori raaminumbri kohal ava ka?