Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(05-10-2021, 09:41 AM)qwerty009 Kirjutas:  See CO2 püüdmine tundub selline kahtlase maiguga asi olevat. Miski ütleb, et 1KW põlevkivi elektrist eraldub rohkem CO2'te kui 1KW elektrienergijaga seda kinni annab püüda.
Rohepööre ongi kallis  Cool

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Eks see lahendus seepärast hüpoteetiline ongi.
Kui tõesti rohkem energiat püüdmisele kulub, siis korstna otsast CO2 püüda pole mõtet. Kuigi ilmselt lihtsaim viis.
Atmosfäärist CO2 püüdmine suvise päikese ja tuuleelektri ületootmise korral võib isegi otstarbekaks osutuda.
Mingit väikeste kadudega lahendust suvise elektri talveks salvestamiseks praegu pole.
Vasta

(04-10-2021, 23:58 PM)edvard Kirjutas:  Ma siin rohelise elektri teemas võhikuna kuskilt lugesin et juulis läks kärssama mingi liin / ühendus Prantsusmaa  ja UK vahel , sagedus langes alla 49,75 Hz , soomlased igatahes olid sageduse hoidmiseks sunnitud mitmeid suurtarbijaid välja lülitama , seega ka kauged vahemaad ei ole mingiks takistuseks , kui kuskil ühendatud võrgus midagi kooleb , siis on kaos , päris hea et venemaa meie sagedust stabiilsena hoiab 
...

Lõpust alustades: Venemaa võrgusagedus kõigub ja mitte vähe. Seda põhjustavad nii kaskaadi juhtsüsteemide vanaaegsus (ja sealne üldine pohhuism) kui suurte tarbijate ja tootmise ebasünkroonsus. Tuumajaamadega olla neil paremini. Loodame...

Võrku ei pane kärssama mitte sageduse kõikumine otseselt, vaid erinevate tootmiste siinuste ebasünkroonsus põhjustab voolutugevuse kõikumist ja see omakorda võib ületada seadmete (liini traat ise kannatab palju, aga selle ühenduskohad ja kummaski otsas olevad seadmed on õrnemad) taluvuse. Tarbija jaoks muidugi vahet ei ole: "ahvid võtsivad jälle voolu är".

See on keeruline koht vahelduvvoolu juures: pinge ja vool pulseerivad ja kui tootmine ning tarbimine suures süsteemis poel sünkroonis, võivad paigast siinused palju paha korda saata ka siis, kui multimeetri näit veel lubatu piires on.

Samas on meil siin mitu inimest, kes seda asja tegelikult ka valdavad, nad võiks wiltuläinut nüüd parandada. Reaktiivvõimsuse mõjust suures süsteemis ma senimaani hästi aru ei saa...

Asi on tegelikult oluline, sest rohepöörde ja tuumahirmu koosmõjul võib pimedus saabuda juba sel talvel, kui peaks korraga olema külm ja vaikne nädal peale kuiva sügist ning venelasel juhtub (või "juhtub") gaasitrassis miski jama. Ühendatud elektrisüsteemid on nagu doominomaja: kui kuskil läheb häiring liiga suureks, kukub kogu süsteem kokku. Ja siis hakatakse seda pundart lahti harutama lõpust: tarbijad maha, tuuma- ja kateljaamade baaskoormuse jagu tagasi ja siis vähehaaval kõik ülejäänud. Minusugused üksiku liini otsas elajad saavad alles viimases järjekorras...
Vasta

(05-10-2021, 10:17 AM)raulex Kirjutas:  ...
Atmosfäärist CO2 püüdmine suvise päikese ja tuuleelektri ületootmise korral võib isegi otstarbekaks osutuda.
...

Sisuliselt meil ka ainus, kuna ühtegi teist suurtööstusega koos töötava lahenduse jaoks piisavalt suurt tootmist meil (õnneks) ei ole.

Iroonilisel viisil ei loeta taimestiku kasvu seotavat COkaht kinnipüütuks, kuna see vabaneb "kohe" (siis geoloogilsies mastaabis). Reaalselt vabaneb taime eluea jooksul talletatud süsinik siiski aastate jooksul, mitte kohe hukusügisel.

Ning kõva vaidlus käib selle üle, millist osa sellest süsinikust üldse tohib lugeda vabanevaks ja milline osa seotakse mullaelustiku kaudu pikaks ajaks pinnasesse.

Samas juriidiliselt on linnainimesele asi selge: taim sureb ära ja tseeookaks on kohe atmosfääris tagasi klõpsuga.
Vasta

Tsitaat v6sa-lt
Reaktiivvõimsuse mõjust suures süsteemis ma senimaani hästi aru ei saa...

Ja kui hakkad aru saama, siis iga kord, kui kuuled sõnapaare päikese-elekter või tuule-elekter , siis käsi kahmab
tahtmatult puusalt mauseri järgi.

Eratarbija ei tea reaktiivist midagi, tööstustarbijale pannakse võrku antava reaktiivi eest suhu ja silma.
Kas maksad selle sita kinni või paigaldad kompensaatorid.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Natuke elektrijuttu
https://www.eees.ee/images/EEES/artiklid...ideSyn.pdf

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Veel elektrijuttu

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=k...0814.2.5.2

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(05-10-2021, 11:48 AM)v6sa Kirjutas:  Asi on tegelikult oluline, sest rohepöörde ja tuumahirmu koosmõjul võib pimedus saabuda juba sel talvel, kui peaks korraga olema külm ja vaikne nädal peale kuiva sügist ning venelasel juhtub (või "juhtub") gaasitrassis miski jama. 

Päikesest energia tootjatele ideaalne ilm, sest meie kliimavöötmes tõotab see 100%-st pilvitut taevast  Big Grin
Vasta

(05-10-2021, 14:18 PM)Janka Kirjutas:  
(05-10-2021, 11:48 AM)v6sa Kirjutas:  Asi on tegelikult oluline, sest rohepöörde ja tuumahirmu koosmõjul võib pimedus saabuda juba sel talvel, kui peaks korraga olema külm ja vaikne nädal peale kuiva sügist ning venelasel juhtub (või "juhtub") gaasitrassis miski jama. 

Päikesest energia tootjatele ideaalne ilm, sest meie kliimavöötmes tõotab see 100%-st pilvitut taevast  Big Grin
Pilvitust taevast paistev KUU (isegi täiskuu) minu teada ühtki amprit ei tooda. Või väidab keegi vastupidist? El-radikad jäävad külmaks miinus 30-40-ga

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Parem paneel toodab täiskuuga ka pisut, elektriradikale sellest muidugi ei jätku.
Meil on Eestis põlevkivijaamad kenasti alles, lisaks puiduga töötavad koostootmisjaamad. Lisaks prügi ja avarii gaasijaamad .
LNG terminal ja Balticconnector on ka valmis . Mingit talvist katkestust ei tule.
Vasta

Mis kasu on pilvitust taevast, kui sealt midagi ei tule: https://ilmateenistus.ee/kliima/kliimano...te-kestus/

Täpsemalt leiab huviline "Kiirguskliima teatmikust": https://ilmateenistus.ee/ilmatarkus/publ...a-teatmik/

Seepärast ongi paneelid rohepesu: need toodavad siis, kui vaja ei ole ja ei tooda kõige suurema vajaduse hetkel.

Ning normaalselt elektrisalve, kuhu suine ülejääk panna, ka ei ole.
Vasta

(05-10-2021, 15:18 PM)raulex Kirjutas:  ...
Meil on Eestis põlevkivijaamad kenasti alles, lisaks puiduga töötavad koostootmisjaamad. Lisaks prügi ja avarii gaasijaamad .
LNG terminal ja Balticconnector on ka valmis . Mingit talvist katkestust ei tule.

Loodame, et me ei saa seda kunagi teada. Sest väide kehtib eeldusel, et:
1) Euroopa võrk kokku ei kuku või kui see peaks juhtuma, siis
2) juhtimiskeskuses on kellelgi mune õigel ajal energiasaareks ümber lülituda.

Esialgu töötavad energiasüsteemis pultide taga veel insenerid. Aga järjest enam otsustavad varustuskindluse asju raamatupidajad ja avalike suhete spetsialistid...
Vasta

kes tahab see kuulab

valib sealt siis 
14 juuli saade aastast 2021

https://kuku.postimees.ee/podcast/investoritund
Vasta

Mitte ainult energiasaareks ümberlülitumiseks peab testiikuleid omama, aga ka vähemoluliste tarbijate pistiku väljatõmbamiseks samuti.
Meil minuteada ei ole täna võimsusi katta omatarvet.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(05-10-2021, 16:33 PM)MeelisV Kirjutas:  kes tahab see kuulab

valib sealt siis 
14 juuli saade aastast 2021

https://kuku.postimees.ee/podcast/investoritund

Hea viide.

Samas kaunikesti kasutu lähituleviku mõttes, kuivõrd täna lükkavad tuumajaama teemat ärijuhid, mitte insenerid. Raha, nagu me teame, paneb aga ka sead lendama.
Vasta

Tsitaat:Ignalina tuumaelektrijaam andis töötamise viimase viie aasta jooksul kuni 80%[9] Leedus toodetavast ja 30–40% Baltimaade elektrienergiast.[10]
Ignalina tuumaelektrijaam tegutses täpselt 26 aastat: alates 31. detsembrist 1983 kuni 31. detsembrini 2009.
Aastaks 2018 plaanisid Leedu, Läti, Eesti ja Poola ehitada samasse kohta uue tänapäevase tuumaelektrijaama, mis pidi saama nimeks Visaginase tuumaelektrijaam. Vastava seaduse allkirjastas Leedu president Valdas Adamkus 4. juulil 2007
https://et.wikipedia.org/wiki/Ignalina_tuumaelektrijaam 

Uut jaama pole tehtud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Ignalina jaama toodangu jaotus alljärgnevas artiklis, samuti ka sulgemise põhjused osaliselt.

https://ria.ru/20200124/1563825305.html

Peale Tshernobõli jama Ignalina jaam moderniseeriti märkimisväärselt ja oli komisjoneerimise hetkel
üks turvalisemaid tuumajaamu.
Aga EU ei saa ju lubada, et mingi saareke kuningriigis EU-st energiasõltumatu on.
Ja nii nad tapsivad ferdinandi.
Huvitavat lugemist Tshernobõli avariist ja PБМК-1000 reaktoritest

http://accidont.ru/memo/Rumjantsev.html

http://accidont.ru/descrp.html

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Kohalik hüdroressurss

https://energiatalgud.ee/sites/default/f...eestis.pdf

Ääremärkusena mainin, et ma ei ole põhimõtteline tuule-ja päikeseenergia vastane, aga ma saan selgelt aru, et nende najal
põhivõrku ja põhikoormust ei ole võimalik hoida ja pidada. Põhivõrgu seisukohalt on tegu rämpselektriga
Lokaalselt palun, tahab talumees oma lauta valgustada, ventileerida ja kütta virbliga, ole lahke. Aga põhivõrku ei saa oma ülejääki suure tuulega anda.
Utiliseeri ise.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Olgem siiski täpsed: meie tänasesse, ühesuunalisele energiaJAOTAMISELE orienteeritud võrku ei ole hea mõte suurt kogust suvaliselt tekkivat ja kaduvat särtsu sisse pumbata.

Kui võrk ehitada ümber hajustootmise jaoks (sh. anda tootmise juhtimine üle võrguhaldurile), on tulemus veel parem. Rubilniku üleandmist saab motiveerida hinnakujundusegaWink

Sama motiveerimine töötab teistpidi juba paegu: kel võimalik, sätib oma tarbimist odava elektri ajale. Või teistpidi: paneeliomanik laeb autoakut, saeb puid ja kütab boilerit päevase päikesega ning tuulikuomanik priske briisiga.

Hakkamegi jälle looduse rütmis elama Big Grin
Vasta

(05-10-2021, 21:29 PM)v6sa Kirjutas:  Olgem siiski täpsed: meie tänasesse, ühesuunalisele energiaJAOTAMISELE orienteeritud võrku ei ole hea mõte suurt kogust suvaliselt tekkivat ja kaduvat särtsu sisse pumbata.
On sul ehk täpsed andmed, et saad kogust suureks nimeta? Jätame siiski kõrvale EE enda poolt toodetud päikese elektri ja arvestame ainult teisi päikesesse panustajaid. 
Loomulikult pole hea mõte, sest ilma "pumpamiseta" oleks hind veel kõrgem ja tarbija saaks valida tarbimise või mitte tarbimise vahel, riik saaks rohkem aktsiisi jne.

(05-10-2021, 21:29 PM)v6sa Kirjutas:  Kui võrk ehitada ümber hajustootmise jaoks (sh. anda tootmise juhtimine üle võrguhaldurile), on tulemus veel parem. Rubilniku üleandmist saab motiveerida hinnakujundusegaWink

Teadmiseks sulle: ma ei saa mitte üks tilk rohkem pumbata, kui peakaitse lubab, ehk max kogus on mõlemas suunas sama. Samuti on paigas hinnakujundus, ära karda, ei saa püsti rikkaks sinu ja teiste ainult tarbimist kasutavate isikute arvel. EL ja EE saavad mõlemad oma osa kätte, selleks näppugi liigutamata.

(05-10-2021, 21:29 PM)v6sa Kirjutas:  Hakkamegi jälle looduse rütmis elama Big Grin
Milleks hakata, kui võiks lihtsalt jätkata looduse rütmis elamist. Ja pole vaja vihata neid, kes on midagi teistmoodi teinud.

Edaspidi ei kirjuta mitte ühte sõna ei Päikesest ega elektrist, mõtlesin, et ehk huvitab kedagi, paraku tehakse rahvavaenlaseks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 16 külali(st)ne