Belarus 100+ km/h
#1

Juba ammu leidsin intraneti avarustest video kus Belarus sõitis maantee 100+ km/h. Nüüd tekkis tõsine huvi, kuidas see saavutatud on?
Pean silmas siis neid videosi:




Võibolla siin foorumis isikuid kes rohkem kursiBison Track Show masinatega või konkreetse pilliga. 
Vasta
#2

Belarusi kabiini elementidega mõni lääne auto?
Vasta
#3

kuidas saavutada belarussil 100 km . Selleks on vaja originaalmootor asendada merecedese või mõne muu väiksema veoki  mootoriga . Käigukast tuleb ka veoautolt kuidagi  traktori  vahele kombineerida . Hull nokitsemine  aga kui aega ja raha on siis saab küll belarussi 100 sõitma panna  kui vaja.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#4

Leedukad said kunagi russist  pea 140 kätte. Seal olid kõik mootorid ja kastid russi enda omad küll aga ümber ehitatud.
Bizoni omadest pigistatakse pelgalt vahekasti pandud DT-75 hammasratastega ca 80 välja.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#5

Mulle kõige ahvatlevamana tundub sellise kiiruse jaoks loobuda lõppülekannetest.
Peaülekanne on 12/41 ehk 3,4:1 umbes.
Lõppülekanne on 13/69 ehk 5,3 umbes.
Ratta ümbermõõt on umbes 5,3 meetrit, seega piisaks sellest ja jääks ülegi.
Ma asendaks lõppülekande hammasrattad ketiratastega omale vajaliku ülekandearvu saamiseks ja et pöörlemissuund ei muutuks keeraks difri ümber.
Vasta
#6

(10-10-2021, 21:15 PM)cesium Kirjutas:  Belarusi kabiini elementidega mõni lääne auto?

https://youtu.be/_Gd9l3PhIGQ
Vasta
#7

Juha Kankkunen jääl 130 km/h

Do'nt panic
Vasta
#8

Kataloogis sobrades ja erinevaid pilte võrreldes jäi mulje, et oleks võimalik kasutada 1221.... koodiga juppe (differ, kurikad, kurikate laagripukid, peaülekanne) vana tagasilla korpust vist peaks ümber töötlema natukene aga..
Vasta
#9

(11-10-2021, 19:55 PM)juss Kirjutas:  Kataloogis sobrades ja erinevaid pilte võrreldes jäi mulje, et oleks võimalik kasutada 1221.... koodiga juppe (differ, kurikad, kurikate laagripukid, peaülekanne) vana tagasilla korpust vist peaks ümber töötlema natukene aga..

Ma ei suuda leida lehte mida korra sirvisin. Vene mees andis päris üksikasjaliku nõu kuidas russ kiiremaks teha. Tõsteti ringi kaste ja kastis hammakaid ja tagasillas midagi muudeti kusjuures tehase detailidega käis kogu üritus.
Russ on nagu suurte poiste lego.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#10

Olles seda seest näinud siis vanasse korpusse seda lihtsalt ei pane mis seal sees on...
Pooltelje käised on täiesti teise kujuga tänu planetaaridele ja difri kaugus pooltelgedest on silmnähtavalt teine.
Terve tagasild oleks reaalsem kasutusele võtta koos sisuga ja tahtes kiirust juurde on vaja vaid planetaarid välja visata ja hammasrattad otse poolteljele.
Netist laenatud pilt ka.
[Pilt: 16-MTZ-1221.bmp]
Lahkamise põhjus oli just nende planetaariraamide nõrkus, kus nad olid sõlme läinud ja kuna satelliidid jooksid jõuga seina kinni surus terve selle süsteemiga pooltelje laagri puruks.
Muu maailm paneb planetaarid mille koormus suur ujuvatele laagritele ja seal pole telje ülitäpne asetus oluline.
Niisama nagu ei kasutata nelja hammasratast nende isetsentreerumise võime puudumise pärast vaid ikka kolme kus jõud jaguneb kõigile võrdselt.
Tundub, et terve see saavutus tehti nii keeruline vaid et saaks samu pidureid edasi kasutada...
Muu maailm paneb difri pooltelgedega samale joonele ja planetaarid aeglustavad ülekande.
Pidureid on ka eriti lihtne lahendada kuna planetaari välimisse hammasvöösse lähevad juba pidurikettad.
[Pilt: 6000_722_bg.jpg]
Väike näide ka kuidas on võimalik asi kompaktseks ja lihtsalt remonditavaks teha.
Vasta
#11

Eks mul see arvamus tekkis ka ainult puhtalt intraneti avarustest leiduvate piltide põhjal ja loomulikult lootuses, kui uuem tagasild külge sobib siis ju võiks ka uuema jupid vannase korpusesse sobida kerge modifikatsiooniga.
[Pilt: 243021439_4839776162721440_5668516244865...e=618BF55D]


[Pilt: 243149155_1069958387149588_3382229617342...e=618B8942]


Piltidel siis vanem ja uuem tagasilla korpus aga eks üks pilt valetab rohkem kui tuhat sõna.
Vasta
#12

See Pionertšiku vend oma videos näitas küll coolerit ja muud staffi mis kiirusele väga drastiliselt ei mõju aga tagasilla juures jäi napisõnaliseks ja kaamerat ka eriti ülemise osa peale ei suunanud ning vasakut külge ei näitand üldse. Niipalju oli aru saada, et vahekasti- ja tagasilla korpus olid 80 originaalid. 
Pidurid olid mingite ketaste peale  ringi ehitatud.

Ja kui käiguvahetust vaadata siis oli mingi salapärane kang istme kõrval madalal kust midagi  vahetati sest põhikang jääb tunduvalt ettepoole.

Kas vasakule poole külgmise väljavõtte avasse kuhu käis hüdroaeglusti ei anna sokutada mingit kiirendavat põrsast?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#13

(12-10-2021, 08:33 AM)Daff Kirjutas:  See Pionertšiku vend oma videos näitas küll coolerit ja muud staffi mis kiirusele väga drastiliselt ei mõju aga tagasilla juures jäi napisõnaliseks ja kaamerat ka eriti ülemise osa peale ei suunanud ning vasakut külge ei näitand üldse. Niipalju oli aru saada, et vahekasti- ja tagasilla korpus olid 80 originaalid. 
Pidurid olid mingite ketaste peale  ringi ehitatud.

Ja kui käiguvahetust vaadata siis oli mingi salapärane kang istme kõrval madalal kust midagi  vahetati sest põhikang jääb tunduvalt ettepoole.

Kas vasakule poole külgmise väljavõtte avasse kuhu käis hüdroaeglusti ei anna sokutada mingit kiirendavat põrsast?
See salapärane kang on üpris kindlalt käigupoolitaja ja sealmaal on väga moes see jalge vahelt paremale tuua.
Käigukasti hammasrattaid sai vaadatud selle pilguga, et millest koostada kiirendavat ülekannet ja lihtsalt omavahel saab vahetada 4-5 käigu ploki aga siis kaob tagasikäik.
Seega oleks vaja ühel hammasvöö maha treida ja teisel südamik välja.
Siis aga ei mahu enam kahvlite majandus ära ja peab ülespoole tõstma.
Samas ei anna see veel piisavalt kiiret ülekannet soovitud kiiruseks.

Vasakule käigukasti auku saab küll miskit teha teoorias, kuid see ei toimi kõigi käikudega ja see võll on nõrga ehitusega.

Isiklik aparaat suudab sõita 51 km tunniga 2500 pöördega ja omavahel vahetatud poolitaja hammasratastega.

Seega mina jääks ikkagi tagasilla ümberehituse juurde.

Üsna tõenäoliselt aga hakkab uuem tagasild ka vana kasti külge sest koodi järgi on mõlemal sama tihend kasutusel...
Vasta
#14

Võiks arvata, et uuem tagasild on all kuna pildile pole jäänud tugevdusribid mis vanemal on vaid sile pind nii nagu uuemal.

[Pilt: 245093674_3067269370260625_4757094143626...e=618AD3E1]
Vasta
#15

(11-10-2021, 00:06 AM)2715 Kirjutas:  ....
Peaülekanne on 12/41 ehk 3,4:1 umbes.
Lõppülekanne on 13/69 ehk 5,3 umbes.
...


Uuema tagasillaga saaks lõppülekannet valida 2.3 ja 2 vahel.
Esimene rida tabelis siis mootori pöörded, järgmised siis 5.3, 2.3 ja 2 lõppülekanded.

[Pilt: 245289974_248923910526972_88040983119527...e=618E4125]
Vasta
#16

Ma küll venekeelt ei mõista aga google abiga leidsin sellise asja:

https://fermer.ru/forum/6253/mtz-82-s-mo...221-310659
Vasta
#17

Ühesõnaga,  82 pannakse 1221 sild alla kui ta läheb ekskavaatori alla.  Sellega hiiliti kõrvale garantiiremontidest mis olid põhjustatud pooltelje murdumistest ja pikendati traktori eluiga.

Veel väidetakse, et diferentsiaali vedav hammasratas on 1221 ja 80 sama.

Küll on aga 1221 tagasild aeglasema lõppülekandega. Kui kombineerida 1221 ja 80 siis saame aeglasemalt kulgeva traktori.   Seoses sellega räägitakse mingist eri esisilla ülekandest kuna sellesillaga ei lähe kiirused teps mitte kokku.

Mark on sellel kombinatsioonil 82P.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne