[ak75]

Sel traktoril peaks siiski olema ühetoimeline rippsüsteem: alumised veolatid elik aisad peavad tõusma vabalt.

On nii. Üleval keskel on reguleeritava pikkusega varras või tõmmits.
Pööramisel maapinna segikeeramise vältimiseks ilmselt tuleb niidukile torudest nn suusad teha. Ja edasi vajadusel traka ninasse raskused lisada.

[auk_]

See pea sama traka mis TYM, minu omal aisad liiguvad üles vabalt, vahel täitsa ajab närvi, kui tagurdad ja aisad kerkivad üles. See peaks ka ikka samasugune olema, ehk ujuv.

[v6sa]

Niiduki tagaosa hoiavad üleval ketid?

Kui nii, siis ei sunni miski traktori rippsüsteemi tõusma. Niiduk saab ju alumise liigendi peal pöörduda, mitte ei suru veolatte üles, kui tagaosa alla miskine kühm jääb. Kui asendad ketid jäikade (ka survele töötavate) varrastega, siis hakkab niiduk kerkima. Aga paraku ka rohkem pööramisele vastu.

Säärane niiduk jääbki maapinda lõhkuma, ümarate torudega küll oluliselt vähem. Kõige rohkem oleks abi vabalt pöörduvatele tugiratastele panekust, aga need kipuvad jälle murdmaastikul alt murduma.

Mitmel valmistajal on terade ketta all veel vabalt pöörduv sfääriline plaat, mis vähendab masinale mõjuvaid jõudusid ebatasasel maastikul. Aga need on kallid Euroopa/USA suured masinad.

Parima hinna-kvaliteedi suhte annab 5 cm kõrgemalt niitmine ja niiduki kallutamine veidi ette (ETTEVAATUST TAGANT VÄLJA LENDAVA SODIGA!!)

[ak75]

Eelnevatele: Aisad on tõepoolest siiski vabalt üles kerkivad, nagu juba eelmises postis konstateerisin. Otse kipub traka mõnes kohas minema ilmselt seetõttu, et 180kg niiduk sabas teeb koos juhi ja täispaagiga ca 850 kg kaaluva traktori nina piiripealselt kergeks.
TYM ja Branson on käesoleval ajal sisuliselt üks ettevõte, ilmselt sealt ka sarnasused. Proovisin ise ka TYM-i, aga ta oli mitu kilo euri kallim. Tõsi küll, mõni lisa rohkem, aga need on vajadusel järelpaigaldatavad.
Niidukile tulevad esialgu torust suusad. Eks siis vaatab edasi. Rattaid ei paneks, sest need peaksid siis päris tummised olema, mis tallab jälle niidetavat manti liigselt maha. Niigi tallavad traktori rattad omajagu. Millalgi on plaan peenemate maade jaoks osta keskele kõhualla käiv niiduk. Sellega toimetamise võimekus on trakal olemas.

[auk_]

Minu  TYM-il tekkis siis järgmine mure, et 4 veo ja aeglusti kangid töötasid koos, olid roostetanud võlli külge kinni. Hetkel masinal 275 tundi ees, mõni päev on ikka vihmaga ka töötatud, peab vist lahti kookima ja paksemat poslamaslat vahele toppima. Hetkel tilgutasin mootoriõli võlli vahele ja asi OK!

[ak75]

Huvitav palju neid väikseid Bransone-TYM-e Eestimaa peale on? Palju on siin foorumis? Tegelikult võiks mingi teema olla, millal mis juhtuma hakkab jne. Milliseid täiendusi keegi teinud jne.
Enda pillil värsked 21h ees, tundub ca 10h tulema ühe niitmise korraga. Hea oleks info, kus õlifiltrit jm hooldusmaterjale osta kõige soodsam jne. 50h hooldus tuleb kiirelt kätte!

[auk_]

Nii, ei hakanud uut teemat arendama, panen mõned pildid ka. Sai siis sidur maha võetud, kuna polnud enam midagi vähemaks keerata (siduri reguleer-polt) . Esimene pilt siis töötundidest       Kõige suurem jama see, et seda sidurikoda      maha saada, peab armatuurlaua ja hüdrorooli voolikud lahti laskma. Sidurikoda lisaks mingi möginaga mootori küljes andis zileti teraga jebida, enne kui asi lahti tuli. Ei hakanud suurt jõudu kasutama ju siis õigesti tegin, kuna korpus kergesti purunevast materjalist. Lõpuks sain siduri kätte koos kettaga ja ohh imet nagu uus ei mitte muhvigi näha, mis valesti oleks. Survelaager ok, ketas ok ja korv ka ok. Muidugi on kahtlusi ja kõhklusi, et survelaager on valesti peale surutud. Pildid hiljem . Aga küsimus, et kui palju võib sidurilaagri loks olla ja kuidas aru saada, et korvi tööpind on paralleelne korpusega. Olen mõõtnud nii ja naa ja tundub, et 0,5 mm on paralleelsusest puudu. Tähendab, et kui sidurit vajutad, siis kõveram osa laseb ennast juba vabaks aga teine pool korvist on veel rakkes. Kas võib nii olla , aga miks koguaeg pidi regullima, et käigud sisse läheksid. Komplekt toodetud Koreas ja vist vastab mingi Kia auto sidurile. Käisin Kia esinduses, laaditi SEICO kataloog alla, aga vist sellist koodi ei saadud kätte, mis kettale kirjutatud. Jätkan teemat , vajadusel tõstke teema kus asukoht oleks õigem.

[auk_]

Näha, pildilt, et koja lamellid ka eri kulumisega      . Sidur ka ebaühtlaste varjudega      . Tegin ka survelaagrist      pildi, mida seltskond arvab?

[2715]

Tarkade klubi pakub, et lauapeal pole õige hinnata selle koosluse kõverust.
Soovitaks korvi koos kettaga kokku tagasi panna ja siis mõõta lamellide kõrguse erinevust.
Näiteks toetada miski sile plaat lamellidele ja mõõta plaadi ja hooratta vahet.
Kui hästi ei lahuta ja tahab pikka pedaali käiku peaks uurima vedru hoidva traatrõnga korrektset paigutust.
Kui selle rõnga ja vedru vahe pole minimaalne läheb kõigepealt sidurile vajutades vedru sissepoole kuni selle rõnga peale toetub ja alles siis hakatakse sidurit lahutama.

Pilt laenatud netist.
Et seda korrektselt vaadelda peab aga surveplaadist mingi asja üle panema millel keskel auk.
Sealt august siis saab poldiga tõmmata siduri vedru tööasendisse ja on võimalik vaadata palju siduri kest sealt liitest loksub.
Lada siduril peab seda juba uuelt tegema ja neete peale koputama et pedaali käik ei peaks nii pikk olema.

[v6sa]

Kas algne viga oli mittelahutamine või libisemine raskel veol?

Veetav ketas on ikka sirge ja südamikuga risti?

[auk_]

Nu alguses oli kõik ilus, sai metsas koorem peale pandud, traktor käima, aga mis juhtus, mitte ükski käik ei lännu enam (odol 50 tundi) sisse, sai siis lumehanges sidurit regullitud ja voilaa läks asi edasi. Järgmine regull 100 peal ja nii vaikselt kuni tänaseni, millal pole enam midagi regullida. Kunagi pole asi libisenud, lihtsalt ei lahuta. Ketas paistis ristisuunas mitte viskavat, kuid täheldasin pikisuunas oma 3-4 mm viskumist, muidugi mul mingit täppisrakist pole. Ma arvan, et panen korvi koos kettaga korra tagasi ja mõõdan siis lammelide seisu, kuigi jälle, kuda täpselt mõõta hooratta juures . Sellist auguga plaati pole ju peab vist hakkama hankima. Pole aega ka, tööd nii palju ja kõik asjad teevad depressiooni juurde. Teen korpusest ka pilti, siis on asi kõigile nähtav ja millise võlli otsas asi istub.

[Marko]

Spetsrakist polegi vaja, sisendvõlli otsas ketast keerutades näeb ka alla millimeetri vea ära.

[auk_]

Kuna ühe laagri-peal see võll asub, siis spetsialistid ütlesid, et pole täpne. Nu lihtsamat asja ju pole , vaadates veel, mis seda survelaagrit liigutab lihtsalt pole sõnu. Kia esindus ütles, et selle koodiga pole sellist ketast ega korvi. Ma ei karda muud, et panen uue asemele (maksab palju ja pikk tarne) ja asi hiljem sama, lihtsalt tahaks teada, mis asi see kihva läheb. Panen kojast pildi ka.      . Olen isegi nõus kellegi juurde oma mansahvtiga  tulema, et teada saada milles jama ( võtan midagi preemiaks kaasa ka). Asun ise Tartumaal . Saaremaale ei viitsi tulla. Või, käiks maaletooja juures ka ära, mis too vastab.

[Marko]

Toeta siis võlli teine ots mingi improviseeritud puki peale keerutamise ajaks! Kõlbab nii jämedamast traadist M-kujuline tugi kui ka lauajupile sisse saetud V-kujuline sälk. Või ka võlli tsentriavasse surutud nael, mis kuidagi fikseeritud.

[v6sa]

Plaadi asemel saad ju kasutada traadist väänatud osutit. Kinnitad kuhugi sobiva poldi alla ja wäänad lamellidest näiks 1 mm kaugusele ja hakkad aga mootorist keerama. Saad kohe pildi ette, kas viskab hooratas, sirdurikorv või ei kumbki.

Kas koostatud siduril lamellidele surumisel ketas ikka vabaneb? Ei oleks esimene sidur, mille taldrikvedru mittevetruvast materjalist oleks.

2715 soovitatud asendi ja istuvuse kontrol tasuks ka ära teha.

Ega seal nii labast viga paista, et kahvel võllil või sidurihoova reguleerimiskahvlid keermest üle viskama ei anna?

[auk_]

See traadivärk ok , reguleer-poldist proovin ka pildi teha, kuid hetkel neti ja minu tel ei taha koostööd teha.

[auk_]

Pedaal  siis koos poldiga. Paistab, et Bill Gates hoidis pilti kinni ja vaatas ise ka üle.     Mingi 5 cm oli algselt regulli.

[Daff]

Võta lülitus kahvel maha võlli pealt mis survelaagrit lükkab. Vaata kas kiil on terve. Kahtlaselt sama tunne ühe kirjelduse järgi nagu mul Scanniga kunagi.  Iga paari kuu tagant keerasin peale kuniks midagi enam keerata polnud.

[auk_]

Sääl kiilu pole, poldid lihtsalt läbi võlli.

[v6sa]

Siiski ilmselt mitte läbi võlli, vaid võlli servast läbi pandud.

Need võiks korraks välja keerata ja veenduda, et poldid istuvad võllil tihedalt.