[honkomees]

...
Kui inimene elab linnakorteris, maja kütab elekter ja metsas käiakse vaid jalutamas võib see ju hea mõte tunduda, kuid kas inimene satub ka sellisesse metsa, kuhu ei lähe ühtki teed ja puud kukuvadki ümber ja alla on kasvanud võsa, mis läbimatu?
Ikka käime riigimetsas ju, kus puud reas ja metsaalune samblaga kaetud...
Kas see raie piiramine tunduks hea mõte ka siis, kui maja köetakse puiduga ja näiteks kõrvalhoone oleks vaja remontida või isegi ehitada?
...

No krt, mina maal elades räägin ikka sellest, et täna ei saa enam riigimetsas jalutada ega ühtegi vana otseteed kasutada, kõik vanad metsateed on forwarderitega üles songitud ja mingi lihtrahva transpordivahendiga juurde ei saa (v.a. superteed väljaveoplatsideni), metsaalune rööpaid ja istutuskraave täis, lagelangid, kus kuusetaimede ridade vahel läbimatu mitmemeetrine võsa etc etc. St et otseselt taastamata, istutamata lanke pole eriti silma hakanud, võib-olla mõne üksiku väikeomaniku puhul, kes on raieõigust müünud, aga see pole mets vaid põtrade-hirvede toidulava ja siis kisatakse, et vaja kõik need kahjulikud loomad jahimeestel maha tappa.
Normaalne peremees võtab metsast vastavalt vajadusele iga puud valides, kütteks teeb harvenduse ja võsa seal ei ole. Ilma lageraieteta ...

[honkomees]

... Kõik istutatud metsad muutuvad meil vääramatult segametsadeks. Ja lõpuks (sõltuvalt kasvukohast, 70-200 aasta järel) läbipääsmatuks rägadikuks:

jah nii juhtub kui pole peremeest, kes hooldab. Taastamiskohustus on täidetud, paar aastat ka niidetud istikute ümbert aga pärast...
Siin ju näha, et taimeridade vahel kasvab küte (kask ja lepp), mis oleks tulnud ammu käsivarrejämedusena käsitsi välja lõigata ja välja vedada, toomingas ja sarapuu maha niita etc etc.
Mul läheb ahju kõik tollist jämedam puu, oksarisu. Samuti kõverik jämedam puu, oksakohad aga nt sirgemad lepajupid moondusid laudadeks. Lihtsalt tuleb aega kulutada, valida käsitsi ...

[v6sa]

... Kõik istutatud metsad muutuvad meil vääramatult segametsadeks. Ja lõpuks (sõltuvalt kasvukohast, 70-200 aasta järel) läbipääsmatuks rägadikuks:

jah nii juhtub kui pole peremeest, kes hooldab. Taastamiskohustus on täidetud, paar aastat ka niidetud istikute ümbert aga pärast...
Siin ju näha, et taimeridade vahel kasvab küte (kask ja lepp), mis oleks tulnud ammu käsivarrejämedusena käsitsi välja lõigata ja välja vedada, toomingas ja sarapuu maha niita etc etc.
...

Minu pildil on looduslik 80-aastane mets Põhja Eestis. Suht kuiva koha peal. Midagi istutatud ei ole, II MS ajal songiti põhjalikult mürskudega segi see kant. Praegu kuulub Maanteeametile.

Huvitav, et siinkandis pigem ei kohta RMK maa peal tuksikeeratud sihte, pigem eramaadel. Mis teistpidi, on meil ju omaniku õigus: igaüks ei pea sama sõita otse iga seene kõrvale oma autoga.

Katsu nüüd ära otsustada, kas sa soovid näha meil rohkem looduslikku metsa või hooldatud metsa. Kui hooldatud metsa, siis selle peab millestki kinni maksma. Ning metsameeste kasumid ei ole nii suured ühti, nagu arvatakse.

[Aare R.]

Kuna ma vean üsna palju RMK-d, siis tean öelda, et nendel lankidel, kus vedukas ikka sihi korralikult rööpasse veab, tuleb tavaliselt sinna pärast ekskavaator, mis sihi ära silub. Ja autode puhul on nii, et kui on näha, et tee rööpasse minema hakkab, siis tavaliselt kas lõpetatakse vedu ära või tuuakse üsna kiiresti kildu peale. 

Minu enda kiiks on veel see, et näiteks kui teispool kraavi, seal, kus traktor on maapinna ära "kobestanud" ja pole isegi rööpaid, vaid ookean, olen ise juhul, kui tõstuk ulatab, sinna kraavi ja ookeani vahele lõugade laiuse riba kaevanud, et vesi kraavi lasta. Nagu ütlesin, siis see on puhtalt minu kiiks ja eriti kevadeti, kui päike juba kõrgelt käib, siis peale koorma pealeviskamist ma veidi aega lihtsalt vaatan seda vulinat  Ja vahel tuleb seda vett ikka palju.

[v6sa]

...

Minu enda kiiks on veel see, et näiteks kui teispool kraavi, seal, kus traktor on maapinna ära "kobestanud" ja pole isegi rööpaid, vaid ookean, olen ise juhul, kui tõstuk ulatab, sinna kraavi ja ookeani vahele lõugade laiuse riba kaevanud, et vesi kraavi lasta. Nagu ütlesin, siis see on puhtalt minu kiiks ja eriti kevadeti, kui päike juba kõrgelt käib, siis peale koorma pealeviskamist ma veidi aega lihtsalt vaatan seda vulinat  Ja vahel tuleb seda vett ikka palju.

Aitäh!

Vee äralaskmine rööpast on kõige tähtsam asi üldse!

[Peeter2]

Siin nagu näha leidub seltsimehi, kes ei tea mis on palgi, paberipuu või küttepuu vahe. Nende jaoks üks palk kõik nagu ka paljude "metsakaitsjate" jaoks.
Saepalki meil minu teada välja ei veeta, kõik saetakse kohapeal. Seda veetakse teatud koguses hoopis sisse, näiteks Norrast jne.
Kes tahab, leiab netist andmed. 
Välja veetakse paberipuud, ja seda ka teadagi ainult sellepärast, et kohapeal pole sellega midagi peale hakata. Tselluloosikombinaadi rajamine lasti ju põhja,
ja nüüd on justkui sedasama puud toorainena mõttekam Soome ja Rootsi vedada. Vaat see on jabur.

[PSV]

Palun näidet, kus meil on Eestis puupõld. Nõval on liigipuhtaid männikuid küll, aga need pole vist istutatud?

Võsa, Sulle lähedal Metsanurga ja Sutlema metsatee ääres istutatud kuusik. Pole kena pilt, ma loobusin sellepärast istutamisest sel viisil.

[honkomees]

Kuna ma vean üsna palju RMK-d, siis tean öelda, et nendel lankidel, kus vedukas ikka sihi korralikult rööpasse veab, tuleb tavaliselt sinna pärast ekskavaator, mis sihi ära silub. ...

Teame, nähtud küll ja veel, rööpad lükkab kopp vedelat muda täis ja näiliselt elu lill ... metsatee taastatud. Ainult et maastikuauto ratas vajub mutta ja auto jääb kõhu peale kinni ja nii ka veel kolmandal aastal peale vedu.

[2715]

Kuna ma vean üsna palju RMK-d, siis tean öelda, et nendel lankidel, kus vedukas ikka sihi korralikult rööpasse veab, tuleb tavaliselt sinna pärast ekskavaator, mis sihi ära silub. ...

Teame, nähtud küll ja veel, rööpad lükkab kopp vedelat muda täis ja näiliselt elu lill ... metsatee taastatud. Ainult et maastikuauto ratas vajub mutta ja auto jääb kõhu peale kinni ja nii ka veel kolmandal aastal peale vedu.

Ma soovitaks suhelda sel teemal metsnikuga.
Oli mul sama probleem, et üks siil väljaveotee lõpus ja käisin metsniku jutul, et kas saaks midagi teha, kuna silutud tee on läbimatu.
Leppisime kokku ja käisime vaatamas ning tulemusena veeti kahe nädala pärast 12 koormat kruusa peale ja lükati siledaks.
Seega teed, mis kuhugi välja ka viivad minu kogemuse põhjal siiski tehakse sõidetavaks.
Kui tee lõpp on kuskil RMK langi keskel, siis kas ja mille eest seda ikkagi oleks vaja ja peaks taastama?
Probleem on see eelkõige metsa istutavale firmale, kes peab laskma taimed seljas tassida langile.

Erametsas on muidugi hoopis teine teema, kus tavaliselt on poh kas pärast on seal mingi tee alles või mitte.
Viimasel ajal hakkab asi muidugi muutuma.

[PlyVal64]

...

Minu enda kiiks on veel see, et näiteks kui teispool kraavi, seal, kus traktor on maapinna ära "kobestanud" ja pole isegi rööpaid, vaid ookean, olen ise juhul, kui tõstuk ulatab, sinna kraavi ja ookeani vahele lõugade laiuse riba kaevanud, et vesi kraavi lasta. Nagu ütlesin, siis see on puhtalt minu kiiks ja eriti kevadeti, kui päike juba kõrgelt käib, siis peale koorma pealeviskamist ma veidi aega lihtsalt vaatan seda vulinat  Ja vahel tuleb seda vett ikka palju.

Aitäh!

Vee äralaskmine rööpast on kõige tähtsam asi üldse!

Kiidame ka! Olnuks siin samasugune kokkuvedaja... Kusjuures 10 meetrit on maaparandussüsteemi eesvool - kraav ja 30 meetrit kogumistiik! 
Edit: skeem ka, punasega siis märgitud aasta tagasi mahalõigatud osa ehk piltidel nähtav kerge lagastamine. Läheb ka kõik muu ja eks millaski saab selle 17Ha metsamaa odava rahaga tagasi osta. Juba enne sundmüüki oli tehtud puhast kähriklust õigemini röövmajandust (osa tehtud võlgnikust kunagise Peremehe poolt salaja võlausaldaja ja vara omaniku teadmata), mingit taastamsit ei ole tehtud. Ja praegu ka ei tehta. Osa kähriklusest on siis Sõbra maal, kus murra kondid... 

See on siis see tegelik porno, mis kokkuostetud erametsadesse maha jäetakse. Nüüd on aasta möödas ja oleks keegi käinud silumas, istutamas jne? Kähriklus. Ümber Sõbra maa-metsa mida on au vahepeal pisut hooldada, reeperi koht ju näha... Endine üks talumaa aga kährikute rahakotiga ei õnnestu võidelda. Aga tegu on ju jätkuvalt omavahel seotud keskkonnaga... Õnneks sai talukoht ja 8,5Ha maad päästetud.  Aga on sealgi olnud vaja selliseid 10 aasta taguseid rööpaid täita, et saaks traktoriga liikuda! See porno jääb kogu eluks sinna, meie ei jõua never selliste roobaste ise-silenemist ära oodata! Reaalselt oli ju kogu Euroopa aastaks 1945 tihedalt kaevikuid täis kaevatud! Aga need lükati kohe siledaks! Üksikutes metsades säilusid kaevikud ja armid on seal siiani. Kõige vanemad on I.MS aegsed ja veel vanemadki. Meil siin Nõmmel Kreegi metsas on täiesti alles Peetri Merekindluse ajastust kaevatud kaevikud.
Aga eks ekskavaator on ju kallis rentida ja see jama lasta ära siluda. Ainult trahvihirmus tehakse, kui mürkrohelised pilti teevad ja kisa tõstavad. 

[Aare R.]

Selge on see, et kui siht siledaks on aetud, ei tähenda see seda, et see midagi kohe kannab. Olen ise vedukameestega rääkinud, kes on ka mingi aeg hiljem pidanud samal, taastatud sihil vedama ja piisabki ühest korrast, kui rööpad uuesti järgi on. Rööbaste vahe on kõva, aga rööpas olev värske värk tahab omajagu vajumist.
Jälle jõuan ka sinna, kui ise vedukal olin- vedukas 9t tühimassiga ja murumustriga 700ste rehvidega- talvel, kui mingit lanki vedama sai hakatud, tallasime vennaga ikka laoplatsil lume nii laialt kokku kui võimalik ja kui esimesed autod tulid, vaatasid, et ohh, hea sile plats. Ja nii kui nina sinna pistsid, olidki sees, sest näiliselt siledal platsil oli tegelikult oma 10cm kergelt kinni tallatud lund.

Muuseas, tänapäeval on üks jama veel- oksa väga tihti väljaveoteedele ei jäeta, vaid pannakse hunnikusse ja veetakse välja. "Vanasti" oli ikka nii, et oks läks kõik väljaveoteele ja see vähendab tegelikult jõhkralt rööbaste tekkimist, enim kuuseoks, siis kaseoks ja siis muud oksad.

[PlyVal64]

Muuseas, tänapäeval on üks jama veel- oksa väga tihti väljaveoteedele ei jäeta, vaid pannakse hunnikusse ja veetakse välja. "Vanasti" oli ikka nii, et oks läks kõik väljaveoteele ja see vähendab tegelikult jõhkralt rööbaste tekkimist, enim kuuseoks, siis kaseoks ja siis muud oksad.

Jah, ka see on räige probleem aga iseenesest piisaks ka niisama silumisest. Sellest piisaks Inimesele, loomale ja kergtehnikale, et mitte surma saada...  
Vanad väljaveoteed on nagu Ladoga ümbruse II.MS-aegsed tankiteed, kus meetri sügavusel on palgirida. Oksaga täidetuna tekkisid suisa pädevad teetammid. Sajandivahetusel, kui veel "tohtis", siis ohvrõudi mitmepäevasõidud olid kohati just nendel vanadel metsaveo sihtidel  Täna on see luksus. Aga sellist pornot ei tohi ka metsa maha jätta aga jäetakse! See pole enam metsategu ega -vedu, see on kähriklus ja porno.

Toosama lank, nagu igale poole jäi ka sinna maha tohutult küttematerjali. Aga tänu pornole ei saa sinna kuidagi mõistlikult ligi. On ka oksa, mida saaks roobastesse panna jne. Aasta tagasi tehti u.3,2Ha lagedat, ise hooldaks selle küll ära! Harverist jääb klotsi ja ketast ja ka tüve maha, selel metsa jätmine on ju lollus. Asi see kohe ära teha poleks, kui veel uus rohelus peale pole tulnud! Sellist seisu olnuks LUST hooldada, õues veel -5 külma ka. Lükanuks roopad siledaks, saanuks sellest kohe musterlangi teha. Raidmed kokku, oksad roobastesse, ekskavaatoriga üle ja tehtud! Me 2 nädalat varem tegime seal ju maakütte (lagedaks lõigati otsevaade) ja põhjavesi oli peale ulme padukaid ülikõrgel! See oli ette teada, et väljaveoga roopad tulevad. Sõber tellis 10-tonnise ja silus omaenda hoovi ära. Aga suured ärid ei suuda seda teha? Ei TAHA, kährik raha ei kuluta!

Ehk ega metsaraie ei ole Eestis probleem, lagastamine on. Küps mets tulebki maha võtta aga liiga lihtsalt lubatakse "Looduslikule uuenemisele" ja puudub ka järelkontroll üle lubatud sügavuse lõhutud maapinna, teede ja truupide taastamisest.
Metsa majandamise eeskiri:

[b]§ 19.   Metsakaitse[/b]
  ...
  2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 1'1 ja 1'2 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;

Sügavamalt on lubatud kändude juurimisel kindlates kasvuhohatüüpides ja liigniiskes kohas vesivagude ja küngaste tegemisel. Aga ka vesivagu on KUNI 40 cm! Mitte meeter roobast...

[v6sa]

Palun näidet, kus meil on Eestis puupõld. Nõval on liigipuhtaid männikuid küll, aga need pole vist istutatud?

Võsa, Sulle lähedal Metsanurga ja Sutlema metsatee ääres istutatud kuusik. Pole kena pilt, ma loobusin sellepärast istutamisest sel viisil.

Peab läbi sõitma, mulle nagu on sealt ka kaske ja mändi meelde jäänud. NIng isegi, kui sinna on istutatud kuuske, siis meie aladel see nii ei jää ilma inimsepeoolse korduva sekkumiseta. Ikka tuleb segamets.

Andke aega loodusele oma asja ajada. Puud kasvavad aastakümneid, kohe ei juhtu midagi. Ainult inimene oma arutu sahmimisega suudab mõnekümne minutiga aastasadade töö rikkuda.

[Janka]

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=90490

No see nüüd küll mets pole!!!
Kes ei usu, vaadaku siia.

[mlsluik]

Mõista mõista, mis see on: "82 lehekülge sitta ja paar kärutäit küttepuid..."

[speedsta]

mlsluik võtab teema tabavalt kokku aga tegelikult on siin asjalike postitusi ka, kui emotsiooni ei lasku ja teistele oma dogmasid peale suru. Osatakse teha hästi ja seda enam üle jala. Mis inimese silmale on kole, võib loodusele olla tegelikult ükskõik. Vaadates ühel eelneval pildil olevat sügavat metsaveokaitsekraavi, tekkis mõte, et äkki polegi see üldse paha. Muidu oli sile ja kuiv metsaalune, nüüd on aga tore veesilmakene, millest kahepaiksed ja putukad-mutukad võivad hoopis rõõmu tunda, omamata tegelikult sellist emotsiooni. Nädalavahetuse käivitan võsasae, lõpetan noorendiku hoolduse ja teen märkmikusse to-do listi ristikese.

[Daff]

Meie kandis ei saagi olla liigipuhast metsa. Elame ju segametsa vööndis. See ütleb kõik.
Meil kasvavad puuliigid on kohanenud kasvama väga laia boniteediampluaaga muldadel.
Kui ongi mõni liigipuhas mets siis see on pigem erand mis on tingitud teiste liikide jaoks ekstreemsetest mullastikuoludest.
Kuniks see liigipuhas mets on aktiivses kasvufaasis jõuab põhiliik hoida metsa puhta.
Tasub vaid metsa kasvul seisma jääda kui hakkavad peale pressima teised liigid.

Ja metsa uuendamisest. Kui ei viitsi või ei saa või ei taha uut metsa istutada no pagan temaga aga võta ja lase vähemalt maapind ära mineraliseerida.
See on 150-190 euri hektar.
Kui on kõrval natukenegi metsa siis on varsti  külv peal ja noor puu tuleb nagu müür.

[allud]

Peale sita ja küttepuude! 

Mida sellest arvata https://www.agri24.ee/et/a/metsahaagis-1-5t

Kodukasutusse UTV veele järgi

Raskemate koormate jaoks on üks Dong Feng ka abiks

[ak75]

Peale sita ja küttepuude! 

Mida sellest arvata https://www.agri24.ee/et/a/metsahaagis-1-5t

Kodukasutusse UTV veele järgi

Raskemate koormate jaoks on üks Dong Feng ka abiks

Mina ostsin, küll otse hiinast, aga midagi sarnast. Kevadel vedasin küttepuud (3m)välja ja pärast mingi koguse võsa ja latvasid hakkehunnikusse. Töötab, ei kurda. Mingit suurt ja kõrget kuhja temaga ei tee, aga ajab asja ära. Jagaja võiks olla kahe põhikangiga, mis neljas suunas liigutatavad + tugijalgade jaoks piisab tavalstest kangidest. Aga see peenem jagaja vist oleks korralik hinnalisa..pole uurinud, ei tea.
Modifikatsioonidest:
-Raamitoru lasin kokku keevitada, ei meeldinud see poltide ja kahe plaadiga liide mis tal originaalis on, et konteinerisse mahuks.
-pärast ostsin veel traktori lisaks, sest ATV vedrustuse vajutas see haagis täiesti kokku. Mast + hüdrojaam paikneb tiislil ja kaalub omajagu.

Veel oleks vaja tekitada pädev tugijalg/tugiratas. Midagi sellist nagu rendi korvtõstukitel on.

[v6sa]

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=90490

No see nüüd küll mets pole!!!
...

Ja mis pildil siis on?

Jah, nullindatel oli seal päris kena kuuske. Aga see kukkus järjest ümber. Mis jäi minu maale, selle koristasin ära, naabri oma jäi maha mädanema. Mädaneb senini.

Seda kohta ei ole teadaolevalt (meie teadmine ulatub aastasse 1977) raiutud. Siis oli seal olnud "noor segamets". Nüüd on mõne kuusega rämedik, kust tuleb end läbi raiuda. Täpselt sääraseks mets meie kandis muutubki, kui inimkäsi seda ei puutu. Aga selleni "metsakaitsjad" ju ei suuda mõelda.

Maapinna mineraliseerimine on täpselt see sama pinna rikkumine, mille vastu korterirahvas võitleb. Kussatohid! Pealegi - see annab vaid 10 aastat võitu ajas.