Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Üks väheseid Eesti liigipuhtaid KKTsid on pohla ehk pohlamännik. Siin eespool kirjeldatud Nõva kant just seda on ja suures enamuses just ka puupõld! Looduslikke männikuid on Eestis järgi ülivähe, iseenesest on kõik puupõllud. Tänaseks jämedalt 50-aastased puupõllud peale kahte suurt tormi ja mõnda Vihterpalu suurpõlengut.
Äkki aga tuntuim puupõld ja monokultuurne mets on üldse TPI ümbruse männikud? Need on ka hooldamata ehk valgustust ja harvendust ei tehtud. Mina mäletan neid u.42-45 aastat, vanemad elanikud päris algusest alates. Need on päris head õppepolügoonid kuidas "mitte kasvatada" majandusmetsana männikut Big Grin Pohlamännik on aga see "minu" pärismets terve elu olnud Wink 

Puhtkuusikuid on ka aga ise pole kunagi kuusikute vööndis elanud, suvitanud ega tegutsenud. Järvamaa on ikkagi segametsa vöönd ja meil on endal seal segametsad. Ku, Ka, Ma. Sinna vahele igasugust võsalaadset. Puhast kaasikut, puhast haavikut jne ka Eestis looduslikutl ei ole, Venemaa Piiteri tagused haavikud aga jätsid küll kustumatu mulje! IGA puu on 4-5 tihu...
Edit: milline on Looduslik männik ehk siis isetekkeline - selline! Augusti lõpul tegin selle juba ilusaks (muinsatulede lõkkeks oli ju materjali vaja Big Grin ) ja tasapisi liigib edasi. Kokku hektar, millest siis kujundada tuleviku majandusmets. 1981 istutatud ja kogu aja minu hooldatud pohla kkt puupõld on selline, seegi liiga tihe aga ma ei taha ka palgimetsa.  

[Pilt: AM-JKLXgeHLgM2wkorwOR5q1jABmd3qeTaSiRjFl...authuser=0]
Vasta

Vabandust, ma küsiks lolli kuid uudishimulik linnainimesena vahele täiesti asjasse puutumatu küsimuse, et kuidas see "mineraliseerimine", mida siin korduvalt mainitakse, tegelikult käib? 
Guugel leidis lõputult teenusepakkujaid ja ainsa sisulise lausena "Pinnase mineraliseerimine tähendab maapinna kobestamist, kus eemaldatakse kamardunud osa." Misasja - adra, äkke, kultvaatori, randaali, freesi või millega? Kändude vahelt või koos kändudega?
Vasta

(13-11-2021, 13:47 PM)karlarnold Kirjutas:  Vabandust, ma küsiks lolli kuid uudishimulik linnainimesena vahele täiesti asjasse puutumatu küsimuse, et kuidas see "mineraliseerimine", mida siin korduvalt mainitakse, tegelikult käib? 
Guugel leidis lõputult teenusepakkujaid ja ainsa sisulise lausena "Pinnase mineraliseerimine tähendab maapinna kobestamist, kus eemaldatakse kamardunud osa." Misasja - adra, äkke, kultvaatori, randaali, freesi või millega? Kändude vahelt või koos kändudega?
https://metsauhistu.ee/erametsades-kesta...endustood/
Vasta

Nii käib kergel maal tõesti. Veel kergemal kasutatakse "atra":


On ka ristvõlliga: 


Keerukal maastikul saab teinekord ainult ekskavaatoriga. Soomes teevad koos kändude korjega. Kännud kütteks, kännu ase uuele puule:


Ega puu samblas kasvada taha.

See on õige huvitav:
 
Vasta

(13-11-2021, 01:30 AM)ak75 Kirjutas:  ...
Veel oleks vaja tekitada pädev tugijalg/tugiratas. Midagi sellist nagu rendi korvtõstukitel on.

Kui materjal just tasuta käes ei ole, siis see on päris asjalik asi ka koormaga kärule: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...alg-1300kg. Sellele siis juurde kinnitusplaat: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...-adapter-0.

Autokärude tugirattad väänduvad kole kergesti koorma all...
Vasta

(13-11-2021, 13:47 PM)karlarnold Kirjutas:  Vabandust, ma küsiks lolli kuid uudishimulik linnainimesena vahele täiesti asjasse puutumatu küsimuse, et kuidas see "mineraliseerimine", mida siin korduvalt mainitakse, tegelikult käib? 
Guugel leidis lõputult teenusepakkujaid ja ainsa sisulise lausena "Pinnase mineraliseerimine tähendab maapinna kobestamist, kus eemaldatakse kamardunud osa." Misasja - adra, äkke, kultvaatori, randaali, freesi või millega? Kändude vahelt või koos kändudega?
See on maapinna kobestamisega ettevalmistus uute puude kasvatamiseks. Suurendab kasvamaminemise võimalust ja vähedab ajutiselt kultuurihoolduse kohest vajadust. Oluline hea boniteediga viljakates KKTdes, kus muidu uued taimed mattuksid hetkega rohu ja muu jama alla ja kogu see jama võtab ka valguse nind toitained omale. 
Aga on kahjuks tõesti puupõllunduse võte, nagu kündmine ja kultiveeriminegi. Sõltuvalt kasvukohatüübist võidakse hävitada ära ainulaadseid koosluseid jne. Ei ole väga kasulik loodusliku mitmekesisuse vaatevinklist. Aga teatud puhkudel paratamatus. 

Lisaks on ka pindalaline piirang, et päris täies mahus freesima ei hakataks. See on siis juba pigem maakasutuse otstarbe muutmine! Ses osas oli eespool vihje roobastele asjakohane. Ära siludes ongi mineraliseeritud ja istuta peale! Kuna on niigi rikutud, siis võib ka kännud välja võtta, midagi halvemaks see enam ei teeks. Minu pandud pildil siis jänesekapsa-mustika KKT ja tuleviku väljaveoteedeks jätaks praegused rikkumata alad. Metsa majandamise eeskiri:

Tsitaat:[b]§ 19.   Metsakaitse[/b]
...
(2)Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.
Vasta

(12-11-2021, 18:18 PM)mlsluik Kirjutas:  Mõista mõista, mis see on:      "82 lehekülge sitta ja paar kärutäit küttepuid..."
Ja mis lugupeetava arvates see fekaal siin siis täpsemalt on? Mille poolest erineb antud teema muust foorumist, või kas või ütleme, näiteks teehöövliteemast?
Vasta

Korteriomanikud teinekord protestivad ise ka aru saamata mille vastu peaasi, et igav pole. 

Aga nüüd mineraliseerimisest omal nahal. 

Näide üks. Võtsin kunagi jupi metsa maha ja looduspargist anti kärm käsk, et ei mingit metsauuendust. Mets peab ennast ise uuendama. 
Üritasin väita, et tean ka asjadest üht teist ja olen kindel , et antud kasvukohatüübis selline asi vaevalt, et võimalik on kuna seal on meeletu rohu kasv. 
Sain loengu osaliseks euro direktiividest, loodushoiu suundadest ja sellest, et ma ei tea mitte mõhkugi elust.

Jäin ootama metsa uuenemist nagu valget laeva. Kuna rohu kasv oli nii meeletu, et tee või heina siis looduslikult ei suutnud ükski kohale lendav seeme leida mulda ja kuivas heinakõrtel lihtsalt ära.
Ostsin kolme aastaseid kuuseistikuid ja uuendasin siis ise "looduslikulut" selle jupi ära. 
Nüüd juba midagi on.

Näide kaks. Ürask tegi mulle sabotaaži akti ja üritas kuusikut pintsli pista. Tuli saag sisse lüüa. 
Kevadel läks kohe ader selga ja vaod sisse. Nädala pärast sai ka mänd maha istutatud. Nüüd on kaks aastat lank kasvanud ja mänd on juba kohati 50cm kõrgune. 
Looduslikult on aga toimunud selline külv, et noort kuuske ja mändi on visanud nagu lina.Kõige suurem üllatusena leidsin langilt paar nädalat tagasi mitu lehise taime. Kust nad sinna said on küll metsa mõistatus. 
Samas lükkab see aga ümber väite, et meie regioonis lehis isekülvi teel ei paljune. Nagu selguub siis mingitel tingimustel on see võimalik.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(13-11-2021, 17:47 PM)Daff Kirjutas:  Kevadel läks kohe ader selga ja vaod sisse. Nädala pärast sai ka mänd maha istutatud. Nüüd on kaks aastat lank kasvanud ja mänd on juba kohati 50cm kõrgune. 
Looduslikult on aga toimunud selline külv, et noort kuuske ja mändi on visanud nagu lina.
Sealsamas Sõbral on ka peale ajustist majandustegevuse peatumist ja röövraiete lõppemist toimunud ulmeline looduslik taastumine! Paar aastat oli koht täiesti puutumata, kuniks võlausaldaja sai asja müüa, ja selle ajaga oli sinna hakanud kasvama tuhandeid kuuskesid ja mände! Kask niisamagi... Mul pole väga head pilti aga see on siis vahetult peale ostu ja enne igasugust ümbruse puhastamist tehtud pilt. Kõik see ennist majandatud ja aastaid niitmata 4 hektarit oli tegelikult samamoodi puid täis! 10 aasta veel ja aerofotolt oleks asi metsaks nimetatud. Eks me oleme seal nüüd kõvasti valinud, mis, kuhu ja kui palju jääb alles. 1,5 aastat ja just männid on uhkelt juurde visanud! Paremad isendid põlvest rinnuni! Ehk trampimata kobe maapind on igal juhul abiks.
PS: rööv-värgist pilt, see kõik on kokku korjatud õuealalt ja põllumaalt, kuhu olid langetatud suured puud, laasitud ja vaid jäme palk minema viidud. Tagune mets pidanuks olema selline aga ei olnud... Õnneks päris lagedaks ei julgetud tõmmata, nüüd on küll ürask kaks suurt kuuske omale saanud. On jälle tööd Big Grin Praegu kõrgus-vanus õige aga suhe oleks 40Ku40Ma20Ks ning maht 25% registris olevast. 
Puuliik Vanus (a) Kõrgus (m)
67 mänd 80 25
28 kask 80 25
5 kuusk 80 24
Vasta

Parim riistapuu maapinna mineraliseerimiseks oli oksareha. Kahjuks vaid "oli". Seda tänu metsakasvatamisvõõrastele ametnikele/poliitikutele. Oskaja mehe käes kogus raiejäätmed vaaludesse, silus roopaid ja lõi kogu langi ulatuses väga head tingimused seemnetele kontaktiks maapinnaga.
   
Vasta

Oli meilgi selline õue peal, hangitud sai see eelkõige oksareha ees oleva masina pärast, hiljem läks oksareha asemele plaat ja masina otstarbeks metsamasinate väljatirimine. Oksareha ise läks Kuusakoskisse, väga räme tükk rauda.
Vasta

(13-11-2021, 20:09 PM)jürimees Kirjutas:  Parim riistapuu maapinna mineraliseerimiseks oli oksareha. Kahjuks vaid "oli". Seda tänu metsakasvatamisvõõrastele ametnikele/poliitikutele. Oskaja mehe käes kogus raiejäätmed vaaludesse, silus roopaid ja lõi kogu langi ulatuses väga head tingimused seemnetele kontaktiks maapinnaga.
Jälle roomik... Metsapull igas tema versioonis oli ja on Tegija siiani. Oksareha kõlab ka täna ülimalt loogiliselt, lihtsalt pole enam ei rehasid ega masinaid! Täna on probleem niisamagi vastupidav raudreha leida, millega lõket segada Wink Ja jälle jõuame RaudHobu juurde, kes suudab väikeses mahus sama tööd teha. Viimane sõna on muidugi Essence aga selle hind on absurdne... 
Tänud meenutamast!
Vasta

Reha kui selline on vist suuresti hakketeemaga seoses välja surnud. Nüüd suurelt jaolt veetakse oksad tee äärde. Rehaga kokkutõmmatu mullaga pooleks aga hakkesse ei sobi. Lisaks harvester laseb ka oksad ühte hunnikusse laasimisel, kust kokkuvedajal mugav võtta.
Siiski lõuna pool ikka vahel sellist vene versus lääne kombot on näha. Metsapulli peal päevade viisi seda tööd teha. Masinaid veel leidub, aga meestega kahtlasem...
         
Vasta

Hetkel käib jälle detsembri alguseni eramatsatoetuse voor, maapinna ettevalmistamine elik siis mineraliseerimine 96€/Ha on toetussumma. Kui on oma kohapeal mingi masin olemas, siis on abiks, teenuse tellimisel ei saa selle eest ketasarta treilalegi laaditud Big Grin Lappi võid ka käsitsi lüüa, siia peab lapp vähemalt 40X40cm olema. Ja absoluutne miinimum on 1500 lappi hektarile kuusel, männi istutamisel 2600! See on seadu. Võtad asjad-pakkumised lahti, mänd 23 senti, istutus 21 senti ja hektari ettevalmistus 170 eurot. Ümardamisega hektar 1600 eurot uuendamine. 600 saad suure surmaga tagasi, tonn peab ikka endal olema. Et nüüd see 600 üldse saada...

400 euri taimede ostu ja istutamise toetus juba midagi on aga üldjoontes on metsanduse toetamine ikka naljanumber. Täiesti mõistetav, miks jäetakse enamus "looduslikule" uuenemisele ja mingit kultuurihooldust ka seal ei tehta. Et nagu päriselt viitsiks keegi 96 euro eesti hektarilist värsket võpsikut kujundada? Ma VÄLDIN igasuguseid ühistuid jms jama (Unic on ainus  asi mille liige ma olen...), hakata nüüd olematu raha pärast kellegile veel midagi tõestama? Ehk ma ei ole veel suutnud leida mitte ühte ainsamat põhjendust ka, miks mingi metsaühistu liikmeks hakata. Minu jaoks on nad täiesti kasutud organisatsioonid, mõttetu vaheetapp mingitele sooja koha jaoks. 

See on JÄLLE seesama tõdemus nii üldisema maaelu kui metsa omamisegi kohta. Sa võid ju maal elada ja metsa omada aga RAHA peab omal olema!
Vasta

(15-11-2021, 12:31 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Hetkel käib jälle detsembri alguseni eramatsatoetuse voor, maapinna ettevalmistamine elik siis mineraliseerimine 96€/Ha on toetussumma. Kui on oma kohapeal mingi masin olemas, siis on abiks, teenuse tellimisel ei saa selle eest ketasarta treilalegi laaditud Big Grin Lappi võid ka käsitsi lüüa, siia peab lapp vähemalt 40X40cm olema. Ja absoluutne miinimum on 1500 lappi hektarile kuusel, männi istutamisel 2600! See on seadu. Võtad asjad-pakkumised lahti, mänd 23 senti, istutus 21 senti ja hektari ettevalmistus 170 eurot. Ümardamisega hektar 1600 eurot uuendamine. 600 saad suure surmaga tagasi, tonn peab ikka endal olema. Et nüüd see 600 üldse saada...

400 euri taimede ostu ja istutamise toetus juba midagi on aga üldjoontes on metsanduse toetamine ikka naljanumber. Täiesti mõistetav, miks jäetakse enamus "looduslikule" uuenemisele ja mingit kultuurihooldust ka seal ei tehta. Et nagu päriselt viitsiks keegi 96 euro eesti hektarilist värsket võpsikut kujundada? Ma VÄLDIN igasuguseid ühistuid jms jama (Unic on ainus  asi mille liige ma olen...), hakata nüüd olematu raha pärast kellegile veel midagi tõestama? Ehk ma ei ole veel suutnud leida mitte ühte ainsamat põhjendust ka, miks mingi metsaühistu liikmeks hakata. Minu jaoks on nad täiesti kasutud organisatsioonid, mõttetu vaheetapp mingitele sooja koha jaoks. 

See on JÄLLE seesama tõdemus nii üldisema maaelu kui metsa omamisegi kohta. Sa võid ju maal elada ja metsa omada aga RAHA peab omal olema!
Huvitav küsimus on, et miks peaks metsa uuendamist kinni maksma keegi teine?
Mets on ju sinu oma, puidu mis sealt raiud müüd maha ja raha saad ju omale.
Selle uuendamise raha saamiseks on vaja alla 20 tihumeetri palki müüa ja kui hektarilt seda ei saa lageraie tegemisel pole sinna ka mõtet okaspuid istutada.

Pealegi võiks see olla ka selline auasi, et kui mets maha võetakse tekib kohe kohustus looduse ees ka see taastada.

Kui ostagi selline kinnistu, kus juba lageraie tehtud või soovida väärtusetu põllumaa metsaks teha siis seda peaks igati toetama.

Maapinna ettevalmistus on meil lõunaosariikides aga märksa soodsam ja ise käisin Võru maakonna piires lapilööjaga 150 raha/ha veel kevadel.
Tahtjaid on muidugi väheks jäänud, kuna minu teenusel toetust taga pole ja selle peab inimene ise maksma.
Riik oma metsades ka ratastraktorit näha ei taha.
Vasta

(15-11-2021, 13:31 PM)2715 Kirjutas:  
(15-11-2021, 12:31 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Hetkel käib jälle detsembri alguseni eramatsatoetuse voor, maapinna ettevalmistamine elik siis mineraliseerimine 96€/Ha on toetussumma. 
See on JÄLLE seesama tõdemus nii üldisema maaelu kui metsa omamisegi kohta. Sa võid ju maal elada ja metsa omada aga RAHA peab omal olema!
Huvitav küsimus on, et miks peaks metsa uuendamist kinni maksma keegi teine?
Ega ei peagi! Minu arust on KÕIK toetused absurdsed. Eriti need toetused, mida antakse ÄRIDELE kasumi teenimiseks ilma igasuguse tagasimakse kohustuseta. Mulle pole mitte kunagi mitte keegi mingit toetust andnud... Aga see selleks. 

Metsanduse toetamine on teisest otsast ikkagi ka KOGU Riigi alamate asi. Kuskohast siis hapnik linna tuleb? Nii suures piires. Ehk süsinikku siduva ja hapnikku tootva metsa kasvatamine on siiski oluliselt rohkem meie KÕIGI mure, kui vutikasvatusele peale maksmine või euroheinategu! Muudes veel absurdsematest toetustest rääkimata. Metsa puhul on asi ju ülimalt selge, et toetuse saaja sealt pealt enam oma eluajal kasu ei teeni, kui just energiavõsa või mingeid kiirekasvuliste hübriidide kasvatamsit ei toetata. Kuusk, kask ja mänd ei kasva rahateenimisvanuseliseks juba täiskasvanuks saanu allesjäänud eluajaga.  Mitte kuidagi ei õnnestu metsaga endale kolme aasta pärast roppe dividende välja maksta... Minu arust oleks täiesti mõistlik riiklik väga konkreetne ja piisav metsakasvatuse toetamise meede. Omamoodi uus tulumaksusoodustus seda ju ka on! Aga ega Riik ISE ka vaevleb valgustuse ja harvenduse käes sest selle jaoks peab peale maksma! Meil on riiklik külamets 430 Ha ja sellest u.200 vajab juba ammu karjuvalt hooldusraideid! Hetkel käib jälle üks riigihange - käsitsiraiena harvendus- ja sanitaarraie ning vajadusel kujundus- ja uuendusraie ning kokkuveoteenuseid summas 341 000 eurot osa.3 Läänemaal.   

Kui see järjekordselt läbi ei kuku, siis mingit vähegi pädevamat tööd sealt ei tule! Leitakse ajudeta odav-ukrid metsa laamendama ja kogu moos. MIDA saab 341K eest tervel Läänemaal teha??? Võtame või selle 200Ha - see teeks 1700 €/Ha, et oleks HÄSTI tehtud! Võtame või selle eraldise, mis on nüüd veel 10 aastat kasvanud, istutatud 1998. Et võtaks selle harvenduse ette 1700 euro eest, kuskohast maksad kõik tehnika laenud, kütused, tööjõumaksud jne? 1700 brutopalgana veel kuidagi kohalikule Mehele, kes siis 21 päeva saega metsas müraks ja TEAKS ka mida teeb! Kanarbiku KKT on ka mõnus tööd teha. Ehk tegelikult peaksime me Riigina PÄRISELT selle RMK-porno osalisel tära lõpetama ja hakkama vajadus- ning KOHApõhiselt  metsasid majandama. See võib ka pealemaksmist tähendada aga see on sisi TULEVIKKU suunatud tegevus.

Võttes tööandja kuluna selle 1700, siis teeb see saemehele netos 1072€. Tehnika? Kütus? No on ju huumor...

EDIT: kaks pikemat videot Rootsist, just sellise metsa harvendus. See on siis tegelik töö.
Harvendus saemega ja P25 protsessor.
Väljavedu Rottne Blondin.
Vasta

Unistada ju võib - seni kuni RMK dividendidega riigi maksuauke lapitakse ei lõppe see porno veel niipea.
https://majandus.postimees.ee/6982215/rm...-dividendi

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Eks see metsaistutustoetus ole ellu kutsutud just nende vurlede pärast kes metsa maha võtavad ja raha huugama panevad.
Selle toetusega on mingigi võimalus saada need kulid metsa taastama.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(15-11-2021, 15:02 PM)Walter Kirjutas:  Unistada ju võib - seni kuni RMK dividendidega riigi maksuauke lapitakse ei lõppe see porno veel niipea.
No nii kahjuks on ja kogu selles maksimaalse kasumi tuhinas on täielikult ära unustatud vaat ei kõige tähtsam metsamajanduslik raie - valgustusraie! Võib-olla kusagil seda tehakse aga no nendel aladel kuis mina pidevalt liigun, ja seda on u. pool Eestist, seda küll ei tehta! Olin koolis ühikas ühes toas Saaremaa RMK saemhega. Midagi nad hästi natuke teevad aga see on suures piires "pakasuuha"! Need MÕNED saemehed ei jõua mitte midagi tegelikult ära teha, vajalikud mahud on meeletud. 
Valgustusega ei tule ju mingit raha ka, see hake sealt on olematu. Ehk võsasaega tegelasele tuleb puhtalt peale maksta ja siis on metsaalused rõvedad. Soometumine! Raiskamine ehk vägagi täpselt metsa vägistamine.  Siis lastakse üle kasvada, et mingigi 3-meetrise tüvejupi paberiks saaks. Valgustus püütakse ära segada 1.harvendusega et seda siis saaks mingil moel mikrotehnikaga a'la Kinetic, Kranman, Alstor või Usewood teha. See välja toodud riigihange  seda tegelikult tähendab! Sinna on siis kõik "kokku pandud", kujundusest sanitaarini. Reaalsus on see, et see tsentraliseeritud kohustusliku ODAVAIMA saasttööga riigihanke asi lõpuks kõik peesse ka keerab! 

Mets vajab tegelikult parasjagu rätsepatööd ja seda eelkõige just tehnika osas, millest ka see teema siin ju on! Just see hobust ja tugevat maameeste punti asendav kergtehnika on see, mis on möödapääsmatu. 2.harvendust saab juba keskklassi harvesteriga teha aga sinnani on ka ju vaja metsa kasvamisega jõuda. Ütleme, et iga aasta räägitakse uutest töövõitudest, et kui mitu miljonit on jälle istutatud. Aga millaski peab neid ju ka hooldama hakkama! Esimese kiirema heinaniitmise võsasaega teeb veel ära aga edasi, kui noorendik juba metsa nime kannab? Vähemalt Läänemaal on küll need tegevused lõppenud. Valgustusraie on võõrsõna. No ja valgustuse-harvenduse hinnaraamistik ja üldse tingimused on sellised, et masendus tuleb peale... Ma olen seda nüüd korduvalt läbi arvutanud ja mitte kuidagi ei saa aru, kuskohast praegused üldse ots-otsaga kokku saavad ja kuskohast orjatööjõud saadakse. Raha peab endal olema, et RMKle tööd teha... Muidugi on hulk hankeid ka seetõtttu läbi kukkunud.
Vasta

Ikka tehakse ka valgustust aga pea põlvekõrguselt ja kõik see räga jääb sinna maha, täiesti läbimatu ja eluohtlik, kui nende põlvekõrguste ja sõrmejämeduste orade otsa kukud, jalad jäävad alailma ristirästi roigastesse kinni
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne