Käigukast elektri mootori otsa
#1

Tere!

Oleks vaja aeg-ajalt ühe võlli pöörided alandada, aga tavaolekus töötaks tavalise kiirusega.
Näiteks aretada auto käigukast elektromootori otsa, et selle pöördeid alla tuua. Tava olekus on 5. käik (või mis iganes tal 1:1 suhtele kõige lähemal on) ning kui vaja paneks 1. käigu et saada aeglasemaks võlli pöördeid. Täpsustuseks lisan, et elektrimootori ja võlli vahel on ka reduktor ning käigukasti paneks reduktori ja võlli vahele. Kui reduktor kasvatab mootori jõumomenti sisuliselt 17kordselt siis peaks valima käigukasti auto küljest, mille mootori jõud on antud elektromootori 17x jõud? Kui elektri mootor on 11kw siis käigukast peaks pärinema vähemalt 11*17kw=187kw auto küljest? Aeglast käiku läheb vaja just siis kui võll kinni jääb ja aitaks kergema käigua jälle liikuma ehk jõud oleks üpris suur seal. 
Esialgu jätaks selle arutelu vahele, et jõu tõstmisega võib võlli pooleks murda jne. selle teema ja riski võtan enda otsustada Smile
Vasta
#2

Kõik mured kaovad kui käigukast panna el. mootori ja reduktori vahele. Kui see pole lahendatav, siis läheb huvitavaks. Vaatama pead muidugi eelkõige pöördemomenti, mitte võimsust!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

Mis elektrimootori pöörded on? 1000 rpm 11 kW mootoril on 3x rohkem pöördemomenti kui 3000 rpm 11 kW mootoril. Nendest viimast ehk kannatab enamvähem samas võimsuses sisepõlemismootoriga võrrelda. Aga ka sel juhul jääb arvestamata asjaolu, et elektrimootor võib lühiajaliselt oma nominaalset pöördemomenti päris palju ületada. Näiteks kinnikiilumise korral. Aga ka käivitumisel.
Vasta
#4

Aga miks sa elektrimootori pöörete muutmiseks sagedusmuundurit ei kasuta?
Vasta
#5

Milleks on loodud sagedusmuundurid?

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#6

(22-11-2021, 21:37 PM)rocker Kirjutas:  Milleks on loodud sagedusmuundurid?
lugedes lähteülesannet tekib kiuslik küsimus: kas sagedusmuundur võimendab 17 korda jõumomenti?
Vasta
#7

Aeglast käiku läheb vaja just siis kui võll kinni jääb ja aitaks kergema käigua jälle liikuma ehk jõud oleks üpris suur seal. 

Tsitaat on esimesest postist. Lugesite ikka?
Kui keegi pakub pöördemomenti suurendavat sagedusmuundurit, siis ma olen huvitatud...
Big Grin

Kena oleks muidugi kui teemaalgataja ütleks, mida massin teeb ja millest koosneb.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#8

(22-11-2021, 12:48 PM)olli Kirjutas:  Mis elektrimootori pöörded on? 1000 rpm 11 kW mootoril on 3x rohkem pöördemomenti kui 3000 rpm 11 kW mootoril. Nendest viimast ehk kannatab enamvähem samas võimsuses sisepõlemismootoriga võrrelda.
...

Nii on.

Samas on elektrimootor vibratsioonivaba (või noh, peaaegu). Ehk kasti lõhkuvat perioodilist väntsutamist on vähem. 

Ma paneks ka autokasti mootori ja lõppreduktori vahele. Ning suurusjärgus võiks tõesti olla kast nii 150 kW masina pealt, kuigi tõenäoliselt ei poegi ka väiksem ära. Palju töömasin momenti vajab võllilt? Kas ajamis on kõik jäigad ühendused või on mõni kaitsev rihmajam ka kasutusel?

Kas mõõdud ka olulised on? Tagaveduste kastid on üsna pikad, esivedustel on kastist ilma  aeglustava peaülekandeta keeruline pöörlemist kätte saada.
Vasta
#9

Sagedusmuundur siinkohal kahjuks ei aita.
Tegemist on tigukonveieriga, mis veab kivitolmu punkri ühest otsast teisele poole. Kuna punker on horisontaalne ja võll ca 7m pikk siis sellise ehitusega teod kipuvad aegajalt sarnaseid probleeme tekitama täis lastiga.
Ühendused on kõik jäigad, rimasid vms ei ole.
Vasta
#10

(22-11-2021, 21:35 PM)ifffff Kirjutas:  Aga miks sa elektrimootori pöörete muutmiseks sagedusmuundurit ei kasuta?
Sagedusmuunduriga muudame elektrimootori pöördeid,kui mootor kinni kiilunud juba siis muundur saadab su pidulikult p...e,ehk võid ise mootorit ringi ajada...Et muundur mootori käivitaks peab võll kergelt ja vabalt pöörlema.
Vasta
#11

Sisepõlemismootoril toimib see momendi kordistamine madalatel käikudel ju analoogselt elektrimootoriga, selles mõttes ei ole ju 17x varu vaja süsteemile lisada. Auto puhul võtab käigukastilt küll peaülekanne ja võimalikud pardaülekanded veel koormust maha. Ehk siis korruta elektrimootori maksimaalne vääne mingi tüüpilise peaülekande ülekandearvuga ja saad ligikaudu vajaliku väände, mida kast kannatama peab. Kuna ma oletan, et mõistuslikul kasutusel löökkoormusi on vähem kui auto jõuülekandes, siis võiks varu ka jääda.

Kui tegemist on tehase valmistatud transportööriga, siis tõenäoliselt on kogu konstruktsiooni tasakaalus ehitatud ja arutu jõu rakendamine lammutab midagi muud ära.

Kogu süsteemi maksimaalset väänet võiks piirata ikkagi mingi läbi libisev või purunev turvaelement, mitte käigukasti võime hambutuks mitte jääda.
Vasta
#12

No aga mingi Gaz-UAZ vms vahekast? Kompaktne ja puha. Gaz66 oma võiks jõudu ka taluda.
Vasta
#13

Küla koolis oli puulõhkumismasin, millel tontteab mitu kiluvatine mootor, millele omakorda Zil-130 käigukast otsa oli kinnitatud. Horisontaalne, vindistatud koonusega lammutaja siis.
Madalake natu oli, kannatas poistel kaksiratsi pääl istu ja jalgevahele jääva kangiga käike raiu, aga asja ajas ära.
Vahva pill iseenesest. Viiendaga lasid koonuse paku sisse kinni nigu niuhti. 
- "Jouuu...", tegi mootor enne kui seiskus ja inisema hakkas. 
Edasi oli kaks varianti... 
Kas lõid reeverslülitst põrgumasina teistpidi käima või valisid väiksema numbriga käigu. Neid käeluid ikka sinna jäeti nii mõnigi, kui tagurpidi käivitamiseks läks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne