Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(22-11-2021, 17:42 PM)envi Kirjutas:  ...
Olen koeraga ajumees ja ülevaade olemas ca 10 000 ha metsast.
... Alles üleeile "tutvusin" ca 1 ha langiga, puud juba siruli hinnanguliselt  kuu või kaks, kedagi, midagi ootamas!
Ja siis veel...
Kas see on normaalne, et väga palju puidu laadimist toimub metsateede peal!?
Ja üldjuhul istud seal taga nii kaua kuni "tähtis töö" on tehtud!
Ise viimasel ajal enam ajus eriti ei käi, ise invaliid ja koer kah aga 17 000 ha kohta on mingi pilt olemas ja täitsa sama meelt. 
Muide laadimine toimub ka riigiteedel ja mööda saamine on hmmm problemaatiline, aga kui seal tehakse haket, mida minu kandis riigiteel alailma tehakse, siis on möödumine praktiliselt võimatu. Koju saamisega on tihti tegu ...
Vasta

(22-11-2021, 18:14 PM)honkomees Kirjutas:  
(22-11-2021, 17:42 PM)envi Kirjutas:  ...
Olen koeraga ajumees ja ülevaade olemas ca 10 000 ha metsast.
... Alles üleeile "tutvusin" ca 1 ha langiga, puud juba siruli hinnanguliselt  kuu või kaks, kedagi, midagi ootamas!
Ja siis veel...
Kas see on normaalne, et väga palju puidu laadimist toimub metsateede peal!?
Ja üldjuhul istud seal taga nii kaua kuni "tähtis töö" on tehtud!
Ise viimasel ajal enam ajus eriti ei käi, ise invaliid ja koer kah aga 17 000 ha kohta on mingi pilt olemas ja täitsa sama meelt. 
Muide laadimine toimub ka riigiteedel ja mööda saamine on hmmm problemaatiline, aga kui seal tehakse haket, mida minu kandis riigiteel alailma tehakse, siis on möödumine praktiliselt võimatu. Koju saamisega on tihti tegu ...

Hakke tegemisega meenub kui seda tehti tava liikleja jaoks väga ebamugava koha peal!
Uurimisel selgus, et Maanteeamet oli selle keelanud! Ometi see töö seal ära tehti!
Küllap said "köhijad oma rohud"! Nii lihtne see ongi!
Vasta

Aga kuskohas seda laadimist siis tegema peaks kui mitte metsateel? Ei küsi paha pärast, tahaks lihtsalt teada. Ja see "tähtis töö"- ma leian, et igale inimesele on oma töö tähtis, samas ei kujuta ma seda ka ette, et ma iga auto pärast peaks end liigutama, üsna tihti tähendaks see mitut kilomeetrit edasi-tagasi sõitu ning 20-30 minuti asemel võiks laadimisele vabalt kuluda oma paar tundi või rohkemgi. Kuigi ausalt öeldes ei meenu mulle ühtki juhust, kus minust riigimaanteel laadides keegi mööda ei saa. Alles vedasime ühel kitsal teel, kus võis tunduda, et keegi mööda ei saa, aga mahtusin ka koormaga teisest, koormat laadivast metsakast mööda. Napilt küll, aga siiski, sõiduautodest ei maksa üldse rääkida.
Vasta

(22-11-2021, 19:03 PM)Aare R. Kirjutas:  Aga kuskohas seda laadimist siis tegema peaks kui mitte metsateel? Ei küsi paha pärast, tahaks lihtsalt teada. ...
ähmaselt meenub, et vene ajal olid metsas laadimisplatsid metsateede kõrval, enamasti ka metsateede ristmike juures. Praegugi on jahis mõni kogunemiskoht "laadimisplatsil", kus varsti hakatakse uuesti metsa lõikama.
Muidugi metsateed olid palju nõrgemad tänastest RMK magistraalidest, aga neid oli rohkem ja nad kõik olid sõiduautoga läbitavad.

Tsitaat:... Ja see "tähtis töö"- ma leian, et igale inimesele on oma töö tähtis, samas ei kujuta ma seda ka ette, et ma iga auto pärast peaks end liigutama, üsna tihti tähendaks see mitut kilomeetrit edasi-tagasi sõitu ning 20-30 minuti asemel võiks laadimisele vabalt kuluda oma paar tundi või rohkemgi. ...
aga teiste inimeste töö on ka tähtis ja jääda pool tundi või rohkem hiljaks tähendab mõnikord nii mõndagi ... ise olen tihti just vallateel jäänud laadija taha seisma, vaatan kui on üle poole koorma laaditud, siis jään ootama kuna saab alla poole tunni hakkama aga kui alles alustatud, siis peab tegema ringi, tuleb +10-12 km. Pole küll täheldanud, et terve koorma oleks poole tunniga ära laadinud, vahel on selle ca kolmandikuga läinud rohkem.
Tsitaat:... Kuigi ausalt öeldes ei meenu mulle ühtki juhust, kus minust riigimaanteel laadides keegi mööda ei saa. Alles vedasime ühel kitsal teel, kus võis tunduda, et keegi mööda ei saa, aga mahtusin ka koormaga teisest, koormat laadivast metsakast mööda. Napilt küll, aga siiski, sõiduautodest ei maksa üldse rääkida.
no sina profina sõidad mööda, mina ukerdan ka mööda aga näituseks mu naine kardab, isegi kui suured metsakad või vannid meie kitsal riigi "ralliteel" vastu tulevad on ta hirmul, aga kui metsakas juba teele laiali pargitud, siis ta ei julge kraavipervele võtta ... no ei ole endas nii kindel.
Vasta

(22-11-2021, 19:03 PM)Aare R. Kirjutas:  Aga kuskohas seda laadimist siis tegema peaks kui mitte metsateel? Ei küsi paha pärast, tahaks lihtsalt teada. Ja see "tähtis töö"- ma leian, et igale inimesele on oma töö tähtis, samas ei kujuta ma seda ka ette, et ma iga auto pärast peaks end liigutama, üsna tihti tähendaks see mitut kilomeetrit edasi-tagasi sõitu ning 20-30 minuti asemel võiks laadimisele vabalt kuluda oma paar tundi või rohkemgi. Kuigi ausalt öeldes ei meenu mulle ühtki juhust, kus minust riigimaanteel laadides keegi mööda ei saa. Alles vedasime ühel kitsal teel, kus võis tunduda, et keegi mööda ei saa, aga mahtusin ka koormaga teisest, koormat laadivast metsakast mööda. Napilt küll, aga siiski, sõiduautodest ei maksa üldse rääkida.

Jaa, see teema ongi nii ja naa! Mul on ka selline kogemus, et tee masinaid täis, kedagi kuskil näha pole, ootad 10 min. siis muutud närviliseks ja ukerdad mööda kraavikallast mööda... kui sama teed mööda tagasi tulin, olid mehed uuelt objektilt tagasi ja... prs-e mind saadeti kui julgesin arvata, et kas peab keset teed parkima!
Mul on tuttavad, kes maksavad riigile hulga raha, et osta jahipidamise õigus teatud piirkonnas...
... ja kui jahil kiireks läheb, seisab keegi keset teed ees, vahib sulle tuima näoga otsa ja tõstab oma halge edasi!
Ma ei liialda kui ütlen, et ülbe on see kaader üldjuhul!
Vasta

Ma arvan, et sa veidi siiski liialdad, sest üldistada ei saa ikkagi. Samas olen siiski autojuhina seda meelt, et oma tööaega lihtsalt ringikärutamise peale kulutada on ka veits tobe. Aga nagu ütlesin, siis õnneks ei meenu mulle endale ühtki sellist olukorda, et mina kedagi seganud oleks. 
Ahjaa, paar kuud tagasi oli üks seik ühel väiksel teel, vist oli Valgamaal, kui sain just auto paika, kui nägin, et mingi sõidukas tuleb ja jäi sadakond meetrit enne mind seisma. Ma siis kõmpisin sinna ja küsisin, et äkki on aega veidi oodata või äkki on mingi teine tee ka kusagilt- minu jaoks võõras kant. Õnneks oli see naisterahvas siuke sõbralik ja ütles, et ei ole probleemi, keeras otsa ringi ja läks tagasi, asfaltteeni oli sealt mingi mõnisada meetrit. 

honkomehele- kui virn on tee ääres, siis üle poole tunni kindlasti ei lähe, kui on teest kaugemal või topeltvirnad, siis läheb kuskil 45min.

Teisalt- ükspäev oli veidi idiootlik olukord. Läksin mina metsa ja hakkasin koormat peale tõstma. Paarsada meetrit minust eespool seisis veduka- või harvesterimehe putka ja sinna oki sõiduauto ette haagitud, autol tuled põlesid. Ma ise mõtlesin, et ju ootab ära, kui ma ära tõstan. Aga ei, veidi aja pärast nägin juba üle autokabiini putka esiülaservas olevaid gabariite- tüüp oli minu ette tulnud ootama, millal ma ära tõstan ja eest ära "kobin". OK, sain tõstetud ja õnneks oli paar autopikkust laiem koht, kus ta mööda sai. Aga üks loll asi oli veel, mis ta tegi- kui ma tagurdama hakkasin, hakkas ta minuga samas tempos kaasa liikuma. Kui ma korra seisma jäin, et korraks edasi tõmmata ja käsi laiutasin, et mul pole ruumi, siis vist sai aru, et tuleks äkki sekund oodata. Kusjuures tegemist oli teega, kus sai ringiratast sõita, mitte tupikuga ja välja oleks saanud ka teisele poole. Aga noh, ei saanud seda ja oodata ka ei kannatanud.
Vot sellistest ma ka aru ei saa, kuigi sööme suppi "ühest potist".
Vasta

Teema kuidagi vaikseks jäänud, seega väike saekäivitus.
Kuidas siis raudhobumeestel, rögisevatel russidel ja teistel puuksutajatel metsavedu edeneb?
Enda Harkov sai see aasta need kõige õigemad ketid ratastele ja vedu läheb lennates. Ei mingit puujuurte vahel paarutamist enam, tühikäigul põta põta ronib igast mäest üles. Ulme, kui hea on ikka nagadega jääkett.
                     

Põlva kandis lund ka omajagu, mis enda jalavaeva ikka suurendab.
         

Palkide haakimiseks said korralikud ketid ka tehtud. Spetsiaal metsakonks on päris mugav kasutada. Ausalt öelda, küll varemalt sai trossidega jantides rumal oldud. Käed katki ja mähi aga ümber haakeraua, et palgi otsa üles saaks tõsta.
               

Eks haaratsit on ka soovitatud, et ei pea maha karglema. Aga põkatsi puhul eriti siis enam sinna lõugade vahele suurt võtta ei saa, nina taeva poole.
Vasta

Rattaketi teema on väga tuttav- kunagi olid meil esimesed metsatraktorid "murumustriga" ehk siis pika peenikese ristiribiga ja kui see veidi kulunud juba oli, polnud üldse palju vaja, et sisse jääda. 8 rehvi 700se laiusega ja teaka oli suht kerge, aga kui haakimist pole, siis... Samuti kippus see talvel kinnitallatud lumega laoplatsis vahel külgepidi jugama panema, eriti kui plussis või nullilähedane temperatuur oli. Sai 2 ketti ja asi muutus tundmatuseni ning kinnijäämised jäid praktiliselt ära. Meelde on jäänud esimesest ketiga veost üks pull asi- kuna esisillal sai kett teisele rattale ehk balansiiri tagumisele rattale, tõmbas kõigepealt esimese ratta üles ja lihtsalt astus välja. Samuti oli kord vaja külmunud ja kõval põllul täiskoormaga sadulveokat veidi aidata- siis tõmbas ka kõigepealt esiratta üles, siis auto traktori suhtes otseks (algul oli köis nurga all) ja käes ta oligi.
Kalasabarehviga oli muidugi muresid tunduvalt vähem. 
Vabandan, et põkast jutu mujale viisin, aga metsategu ikka Smile
Vasta

Kettidel on päris suur vahe ka haakumise kohalt.
Ma olen saanud proovida kolme erinevat tegumoodi.
Volvo Laplanderi ketid, mis sobisid ka põksile, kaks tükki oli vaja ühe ratta jaoks kokku panna. Hea tihe kett, lülid nelikant profiiliga. Lumes toimisid üsna hästi. Aga jääl olid tuntavalt libedad. See nelikant profiil natuke parandab asja, aga lehmakett ikkagi.
         

Norra Trygg ketid. Nelikant profiil ja risti sellised lehtmaterjali tükid lisakarestuseks. Jääl võttis kergesti kraapima.
         

Praegused rombi tegumoega nagadega ketid. Vahe eelmistega on päris suur. Naljalt kraapima ei võta, vaid lihtsalt sammub kõigest üle ja läbi. Siiski, praegu lume all sula. Ja kui pehme koht ka, siis isukalt lõhub pinnast edasi tagasi sõitmisel.
         

Kogenenumad ehk oskavad soovitada, kuidas soisem ala kandma saada. Tagurpidi proovisin, hakkas ära vajuma. Kibedalt jämeda häälega tuli veel tagasi. Ega vist lume alla ei külmagi enam, see nii paks. Eks põhus oleks vaja ära likvideerida, praegu tagajärjega võitlemine. Ehk siis peaksin väheke kraave kaevama.
   

Huvitav, kas buraaniga sõitmisest oleks kasu? Veel laiem rataste komplekt kannaks seal peal küll, aga praegu sellise lume sees ei liigu kuhugi. Ja nendele ratastele ketid oleks vist 100% käiste maha murdmise teema.
   

Hakka või raudhobu ostma. Praeguse lumega seal ees taamal oleva majani ka päevas korda 10 ja peale kõnniks, oleks pekk ka kõhult muuseas kadunud.
   
Vasta

Need lehmaketist tehtud on lumeketid,jääketid ikka püsti olevate nagadega.Mul norlet puhuril kah jääketid all ja 6 käik ja kohaltvõtt siis nokk kerib maast...selline on haardumine lumel,jääl liigub kah edukalt ka ülesmäge.Mul õnnestus 200 eest ka põksile eht jääketid sebida.
Vasta

Tallama pead, siis külmub aluspinnas ära.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(27-12-2021, 19:49 PM)Marko Kirjutas:  Tallama pead, siis külmub aluspinnas ära.

Jah, väga õige soovitus. Aga kui maa masinat ei kanna, siis tallata ei saa. On piisavalt pikk lõik ka, et kummikutega hakata mitte üritamagi.
Laiad rattad, mis ülalpool pildil, kannaks. Aga lume sees ei liigu nendega. Nagu ülilaia rehviga bemm, mis suusatab.
Vene buraan on praegu mõttes. Samas ega ta vist suurt lund kokku ei suru.
Vasta

Tallamine selline poolik variant, natuke aitab, tekib mingi koorik, mis kannab ... parem oleks lumi pealt ära lükata, kui masinat ei kanna siis praeguse koheva lume saab äkki veel lehepuhuriga minema ...
Vasta

(27-12-2021, 20:11 PM)honkomees Kirjutas:  Tallamine selline poolik variant, natuke aitab, tekib mingi koorik, mis kannab ... parem oleks lumi pealt ära lükata, kui masinat ei kanna siis praeguse koheva lume saab äkki veel lehepuhuriga minema ...


Tallamine päris hea variant. Üks tingimus, et peab olema külma ilma ja mõni päev kannatust.

Paneks siia  ajaviiteks ühe heietuse ajast kui kolhoosis metsavaht olin. 

Aasta oli vist 87 kui tahtsime naabermajandist osta männipalki. Sealne metsaülem tegi pakkumise, et terve langi annan kui kätte saate. Kui palk virnas siis arveldame.
Kui lanki vaatama läksime siis jäid suud ammuli. Lank asus saare peal ja ümberringi ujusid pardid. Soist pinda ümber saare oma paarsada meetrit.
Sinna paika see mänd tol hetkel jäi.
Kui aga talv tuli siis lajatas juba detsembris korraliku miinuse ja lume.
Ausaltöelda oli meil see lank meeelest läinud aga olin sellest ka isale rääkinud ja taadil oli meeles ning tema andis head nõu.
Päev aega ukerdasime jalgsi lumes ja vees ning  saime läbi häda paar tiiru ära käidud.
Järgmine päev oli juba lõbusam. Kolme päeva pärast kannatas Tee neljakümnega üle põrutada. Igaks juhuks võtsime üle saja meetri vintsitrossi kaasa aga ei läinud tarvis.
Umbes veerand kogusest  vedasin mööda  "elu teed" ise välja aga siis lasid saemehed Fiskarsiga 150 langi peale sõita. Saemehed ka ei teadnud mis jalge all on. Tüüp vedas ülejäänud langi kenasti tümmaniga välja. 
Kui ta kevadel läks langi jääke ära tooma oli juba tiik üles sulanud.
Oi me saime koos metsaülemaga koosa. Hea, et veel füüsilist noomitust ei saanud.
Metsa tegelik omanik oli ikka väga üllatunud, küsides et "Kuidas te kurat selle metsa sealt järvest kätte saite?"

Aquila captas non muscas.
Vasta

Lumest lahtisaamine on parim sillaehituse plaan. Big Grin Praegune kerge peaks veel hästi lendama, tasub proovida puhurit. Päris puhtaks pole vajagi, viimased 5 cm võib ka maha jääda.

Kunagi noorest peast sai ühest pehmest silmast laenatud  lumesahaga   tee üle tehtud nii, et käsitsi vedasin rattajälgede kohalt sahatäite kaupa paksema minema, jättes miski 5 cm maha. Nädalajagu külma ja sain saskaga vajalikud paar korda üle. Kas oleks ka russi kandnud, ei käinud igaks juhuks proovimasWink

Soomes sai traktorile topelrattad pandud ja käidud kahe pika paelaga kokku köidetud  traktoriga tallamas: kui tallaja ära vajus, siis kaapida ei tohtinud - teine tiris maa peale tagasi. Järgmisel päeval sama koht juba kandis. Kaks korda vajusin, aga kilomeetrit neli sai sisse sõidetud kolme päevaga. Paar nädalat -20 ja edasi püsis ka kuuetonnine metsakäruga pinnal kohas, kus muidu kummikuga pool meetrit sisse vajusid.

Ise olen vähehaaval käinud russi tagakopaga patsutamas oma mädaserva. Ikka 70 cm kaupa vajutad korraks tagarattad õhku ja siis ettevaatlikult järgmised 70 cm. Esialgu pole veel sisse vajunud... Aga mul vaid kümmekond meetrit vaja teha ka, kilomeetreid nii ei tee.

Vaadates pikka ilmateadet, siis on täitsa võimalik, et tallamine hädavajalik polegi ja saame oma talveteed ka koheva lumega kätte kevadeks.
Vasta

(27-12-2021, 21:24 PM)v6sa Kirjutas:  Soomes sai traktorile topelrattad pandud ja käidud kahe pika paelaga kokku köidetud  traktoriga tallamas: kui tallaja ära vajus, siis kaapida ei tohtinud - teine tiris maa peale tagasi. 

Vaadates pikka ilmateadet, siis on täitsa võimalik, et tallamine hädavajalik polegi ja saame oma talveteed ka koheva lumega kätte kevadeks.

Too oli ehk mõlema silla veoga ka? Ilmselt keegi ei usu, aga laiade papudega on põkats uskumatult abitu. Eelmine aasta kogemus olemas. Kallet vaevu ja lihtsalt rattad ringi ja edasi ei kuidagi. Õnneks lume all maa tuli välja ja sai tulema. Harkovil ei ole diffrilukku ka.
Võibolla tõesti lahendab ilmataat ise asja ära. Aga hapuks ka ei tahaks materjali lasta.
Oskab keegi arvata, kas vene buraanilisest oleks maa tallamisel tolku?
         
Vasta

Ei paista seal pildi järgi nii pehme midagi selle traktori jaoks.
Minna tuleks tagurpidi sest edaspidi liigub suurte ratastega traktor alati paremini ja kui ratta ringi võtab tuleb edaspidi tagasi.
Tallama pead aga seni kui muda või vesi välja tuleb mis külmub ära ja tekitab kandvad triibud.
Muidu pealpool vett turbamuld külmub kohevaks jääkristallidega pooleks ja ei kanna jalagi astuda.
Tallates võiks lund olla ka miski 20cm et kui hästi aeglaselt minna hakkab see lumi ka kandma kui märjaks saab.
Belarusiga sai küllalt nii tehtud ja veetud et rattajäljed läksid järjest sügavamale ja ülevalt puutusid kaskede ladvad kokku kui traktor läks.
Pärast kui juba raietöö juures siis kohad mis polnud usaldusväärsed said oksa ka peale ja polnud probleemi.
Vett peale ei tule siis on probleem et ei kanna ja ei külmu ka...
Sissejäämist kardad siis võid taha aisade külge käiva palgi teha millega saab tagaotsa lihtsalt üles tõsta ja mingit võsa sületäis ratta alla ning läheb jälle.
See palk oli mul enne tala ka taga ja olid sisse löödud miskid vanad palkmaja uksehinged et rippus alla ja kui tõsta tahtis traktorit edasi lükata.
Vasta

Kui sisse ei jää, on see kerge väljatulnud sopp ka kasuks, läbi selle saab ka külm paremini maapinnale ligi, muidugi eeldusel, et ikka külma teeb ja lund juurde ei tule. See on sama efekt nagu jäätunud auto esiklaasiga- tõmbad küünega mõne kriipsu jäässe ette ja hakkab palju hoogsamalt sulama. 
Sai vahel isegi traktoriga kusagile Lõuna-Eestisse vedama minnes korraks treila pealt maha hüpatud, et teele jäävat mäda lanki tallata, et nädal hiljem peale eelmise langi lõpetamist täiesti muretult välja vedada. Ja kui näiteks mõnel langil olidki juba rööpad või isegi lihtsalt kamarast läbiläinud jäljed ees, siis -15-20ga (ka -10 aitab, kui ikka mõnda aega teeb) külmas ikka krõbinal, lausa võiks öelda, et silmanähtavalt. Praegu metsaveokaga muidugi sama teema, kuigi spetsiaalselt sellistesse kohtadesse ei roni. Aga noh, kruusateed on ju ka maapind ikkagi.
Aga jah, igasugune tallamine või lume eemaldamine on kasuks, ükskõik kui palju või mismoodi, oluline on külm maapinnale ligi saada. Mõni viis on lihtsalt kiirem ja efektiivsem.

Kettidest rääkides- metsatraktoritel on täpselt sama tegumoega ketid ja toimivad tõesti hästi, aga kui pidevalt peaks muda sees mürgeldama, siis kuluvad ka ägedalt. Meil on üks või kaks ketti isegi alles veel, aga ma ei ole vaadanud, mis seisus need on, uued kindlasti mitte muidugi.
Vasta

(27-12-2021, 23:19 PM)meli666 Kirjutas:  ... Ilmselt keegi ei usu, aga laiade papudega on põkats uskumatult abitu. ... Harkovil ei ole diffrilukku ka.
usun, mu difrilukuta hiina pisitrakats on sama äpu ...
P.S. lund paistab sul imevähe olevat, meil on juba tegemist teedel läbisaamisega (maastikust rääkimata) ja vald ei ole isegi lükkama tulnud viimase paari nädala jooksul
Vasta

Huvitav, meil jällegi ainuke viis kuidas T-16 talvel lume sees liikus, oli CK-4 ratastega. Alguses läksid niitmiseks alla aga lõpuks jäid konstantselt alla. Ilma nendeta oli see traktor abitu. Sõbra isa käis metsas muidugi õigete rataste aga sõnnikukraabi kettidest tehtud kettidega. Kellelgi olid ka Jumz-i pöördeketid peal. Seda ei peatanud muidugi miski, lihtsalt kui see lahti pääseb ja keegi tagapool ning läheduses on siis....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 55 külali(st)ne