[saarrand]

Letrika siitpooltki oma soovituse saab.

Mis seal otsa sai, et seda näha ei taheta? Dekoga mootor ju. 3,2 kW peaks piisama küll.

Tere

Ei tea mis otsa sai ,aga jõudu ei ole.  Dekompressiooniga vuristab ringi aga kui kompressiooni peale lükkad siis on kõõks. Aku on korralik ja kaablid on pöidla jämedused,õli mootoris korralik.
Kes seda letrikat müüa võiks?

Zurik

Kas viga  + juhtme ühendustes ei või olla? Mul oli mingi hetk sama lugu, et ilma kompressioonita ketras kenasti, niikui kompressioon peale sai, on kinni, nagu poleks jõudu. Võtsin starteri + juhtme lahti, oli juhtmeotsa ja mutri vahelt roostene, puhastasin ära ja käib jälle edasi normaalselt.

[tõnn]

Vea paar kontroll-lampi akult starterile ja mootorilt miinusele.
Õige vastuse puhul süttib tuli.

Viga võib olla massilülitis või mootori-raami kaablis.

[v6sa]

Kontroll-lambist on vähe kasu, kuivõrd see ei näita voolu tugevust, vaid ainult elektrilise (galvaanilise) ühenduse olemasolu. Edasijõudnud teravsilmad küll väidetavalt suudavad lambi ereduse järgi hinnata lampi läbiva voolu tugevust, mis omakorda sõltub lambi klemmidele jõudvast pingest, aga siit soovitusi hankival inimesel ma ei soovita sellele panustada. Samas - harjutamine teeb meistriks. On täiesti võimalik, et ma lihtsalt ei oska.

Elu on näidanud, et igasuguste pingelangude ja voolutugevuste mõõtmise asemel tasub teha lihtsaid ja väikese veavõimalusega pingemõõtmisi. Kui ikka starteri lülitamisel jääb starteri mootori klemmile algsest akupingest oluliselt vähem järele (kusjuures akus jääb pinge endiseks), siis on viga juhtmestikus või massilülitis. Ning peale paarikümnesekundilist kerimist on säärane koht ka selgelt soe (või suisa kuum - ettevaatust!). Homme õhtul, kui temperatuur järsult tõuseb, on härmas juhtmestikust eriti hästi näha, kust kõige kiiremini sulama hakkab

Heas korras skeemis peaks hakkama esmalt härmatis kaduma starteri tõmberelee kontaktpoltide ümber

[Walter]

Kontroll-lamp on väga hea nii pingelangude kui lühiste otsinguks. Süttimise korral on ühenduste vahemikus pingelang (e. voolukadu) mida ongi vaja leida. Ampertangid las jäävad spetsialistile.

[Daff]

Üks voolupiiraja on vene masslüliti ise. Ka paljukiidetud veneaegne.
Peale raskemat käivitust on masslüliti kindlasti soe ja pahatihti ka ainus sõlm mis soojeneb.

[ivoalaska]

Ärge leiutage, pingelangu kõige lihtsam võimalus leida on tavalise multimeetriga. Märksõnaks vool leiab alati kõige kergema tee umbes nagu vesi. Üldiselt on paika pandud + ja - poole aktsepteeritav kadu.
Testlambi järgi voolu tugevuse määramine on rohkem umbluu, liiga palju muutujaid on mängus.

[Mart69x]

Kinnistul kaks elektriliitumist. Asjalik point vist panna rubilnik vahele ning ühele arvestile teha fix hinnaga pakkett ning teisele börsi pakkett ja siis vastavalt hinnale rublinikut liigutada või on olemas sellist automaatikat mis jälgiks ise hinda ning teeks lülituse nii, et lamp laes ära ei kustu ja praeahju kell valeks ei lähe?

[2715]

Kinnistul kaks elektriliitumist. Asjalik point vist panna rubilnik vahele ning ühele arvestile teha fix hinnaga pakkett ning teisele börsi pakkett ja siis vastavalt hinnale rublinikut liigutada või on olemas sellist automaatikat mis jälgiks ise hinda ning teeks lülituse nii, et lamp laes ära ei kustu ja praeahju kell valeks ei lähe?

Kusjuures mul on naabriga tehtud väike "elektriühistu" samal põhimõttel.
Kummalgi on 25A ja eri paketid.
Ümberlülituseks kasutame automaatikat nimega tädi Galja, kes on pensionär ja kursis hindadega ning opereerib pealülititega.
Enne mõlemad sisse ja siis see välja mida vaja pole ning katkestust ei teki.
Faasid peavad muidugi samas järjekorras olema et vältida "eriefekte".
Viimased 6 kuud on süsteem toiminud ja sääst jätkub.

[Sax]

Kinnistul kaks elektriliitumist. Asjalik point vist panna rubilnik vahele ning ühele arvestile teha fix hinnaga pakkett ning teisele börsi pakkett ja siis vastavalt hinnale rublinikut liigutada või on olemas sellist automaatikat mis jälgiks ise hinda ning teeks lülituse nii, et lamp laes ära ei kustu ja praeahju kell valeks ei lähe?

Tehniliselt pole midagi keerulist   saab kasutada kahte rubilnikut mis lülitushetkel mõlemad sees on ja ebasoovitav lahutatakse (või automatiseerimise huvides võiks olla juba siis kontaktorid mida juhib nutiseade läbi primitiivse kontrolleri)
Faasid peavad loomulikult olema õigesti järjastatud et pauk ei käiks 
Keerulisem osa on seaduslikusega. Kui hetkel energiamüüjal sellist tegevust keelustavat punkti lepingus sees pole, siis üsna varsti see tekib. Muidu oleks juba kavalpead juba ammu sellised jokk "tarbimisühistud" püsti pannud (kasvõi naabrimehega kahasse, kui endal vaid 1 liitumine)
Keegi võiks tembu ära teha ja teistele ka teada anda, kaua aega läks, enne kui energiamüüja lepingu üles ütles 

[isandpauk]

Mul eelmise elamise kompjuuter jälgis börsihinda iga tund ja siis valis õhk-vesi soojuspumba ja keskkütte vahel vastavalt kumb soodsam tuli. Arvesse võttis loomulikult ka paljusi teisi parameetreid nagu välistemperatuur, soovitav küttevee temperatuur, pumba kasutegur eelnevate parameetrite puhul, pumba amortisatsiooni arvestavad tambovi koefitsendid jne.
Ehk siis börsihinna järgi miski ühenduse lülitamine on täiesti teostatav aga selleks on vaja netiühendusega arvutit, näiteks raspberry pi ja lisaks mõned solid-state releed.

[taxopets]

Kinnistul kaks elektriliitumist. Asjalik point vist panna rubilnik vahele ning ühele arvestile teha fix hinnaga pakkett ning teisele börsi pakkett ja siis vastavalt hinnale rublinikut liigutada või on olemas sellist automaatikat mis jälgiks ise hinda ning teeks lülituse nii, et lamp laes ära ei kustu ja praeahju kell valeks ei lähe?

Tean ridaelamu boksi kus ka kaks liitumist. Keldris fix ja üleval bõrss. Seal majandatakse pikendusjuhtmega pesumasina jms. vahel.

[Mart69x]

Mis elektri hinna juures oleks juba mõistlik kodus elektrit diislist ise ajada? Diisel gened vist võtavad keskeltläbi 1L ja 5KW. Kui kasutada sinist kütet siis mingi 20 senti kw kui geneka amorti mitte arvestada? Viimast elektriarvet vaadates tuli ca 35 senti kw.

[klemm]

Mis elektri hinna juures oleks juba mõistlik kodus elektrit diislist ise ajada? Diisel gened vist võtavad keskeltläbi 1L ja 5KW. Kui kasutada sinist kütet siis mingi 20 senti kw kui geneka amorti mitte arvestada? Viimast elektriarvet vaadates tuli ca 35 senti kw.

Arvutasin umbes oma bensiini genekaga. 24/7 töös hoides on 1000.- kuu.  Praeguse 120.- arvega rohkem ja täpsemalt ei viitsinud

[meli666]

Geneka ära tasuvuseni on võrguelektri hinnal veel pikk tee minna.
Diiselgeneka amortisatsioon amortisatsiooniks. Aga mootor peab ikka töötama, tarbid sa parasjagu siis 200w või 5Kw. Kütusekulus küll vahe on, aga ka koormuseta mootor tarbib.
Elektrivõrgust võtad täpselt nii palju, nagu vaja on.

[2715]

Kas tasub elektrit toota on ikkagi mastaabi küsimus.
Kui üritada seda teha mikromootoriga, mil töömahtu alla poole liitri, puudub surveõlitus ja jahtub õhuga siis nii see kepp ei kõnni.

Teha seda aga suure aeglasekäigulise diisliga siis kasutegur on midagi muud.
Näiteks taoline kahetaktiline diisel oleks teema.

Hõõrdekadu on olematu ja madala pöördega on võimalik kütust täielikult põletada ning generaator on väiksemate kadudega.

Kõrgete hindadega päevadeks (ja neid tuleb veel ja veel) võiks selle käima lasta ja varustada mingit tootmist või miks mitte ka linnaosa elektriga.
Päikesepargi juures varjulises kohas võiks taoline agregaat olla ja taastuvenergiat toota, et saaksime kõik olla mürkrohelised.
Sellest on ka juba aru saadud ja sagenenud on küsimused kuidas teha mingi pingega alalisvoolu.

[Joe_]

Kellele Looja on andnud hea maatüki, võib nii ka elektrit toota: https://www.youtube.com/watch?v=Xb6TIWub6KU

[meli666]

Ammu see oli, kui kõrgete kütusehindade paanikaga nii mõnigi lubas puugaasiga töötava liikuriga sõitma hakata. Aruelu kui palju, aga konkreetset toodet ei kuskil.
Eks tasuvus piirini, enda mugavus tsoonist välja tulemiseni on veel pikk maa hinnal minna. Ei ole see ühtigi nii lihtne, et viska aga halge ja sõida. Seal on ikka palju palju tööoperatsioone vahepeal, mitte püstol tanklas paaki ja unustatud.

[mossepower]

Ammu see oli, kui kõrgete kütusehindade paanikaga nii mõnigi lubas puugaasiga töötava liikuriga sõitma hakata. Aruelu kui palju, aga konkreetset toodet ei kuskil.
Eks tasuvus piirini, enda mugavus tsoonist välja tulemiseni on veel pikk maa hinnal minna. Ei ole see ühtigi nii lihtne, et viska aga halge ja sõida. Seal on ikka palju palju tööoperatsioone vahepeal, mitte püstol tanklas paaki ja unustatud.

Tõenäoliselt enne puugaasiautot mugavuse poolest tuleb veel enne pika laadimisaja ja väikese sõiduulatusega elektriauto. Bensiini/diisliautoga võrreldes elektriauto muidugi väga ebamugav, aga puugaasiauto oma lisaagregaatide, ahjukütmise ja lisategevuste poolest veel valgusaasta jagu kaugemal.

[muska71]

2013 aasta tuuris nt pakri saarel oli plaanis kohapealne koostootmisjaam rajada.Päike,tuul ja kui kummatki pole siis diisel gene.Sinnani oli ka mingil määral päike ja genekas.Mis seal edasi saanud on ei tea.

[qwerty009]

Eestis metallkonstruktsioonide pragude tuvastamise värvaine ning ilmutus spreid ka kuskilt saada on? Mis selle korrektne nimetus võiks olla, ei suuda leida netist.
https://youtu.be/0KAZ4L-6p1Y?t=633 <-siin näide millest jutt.