[qwerty009]

Kulla M.R see on pakkide üle treimisel küll väga vale lähenemine asjale. Kui detaili viskumisest antud diameetri puhul ning olenevalt sriraali täpsesest ka teiste diameetrite puhul saab küll lahti, kui see peaks probleemiks olema, siis antud meetodiga treid sa pakkide kontaktpinnad koonusesse. Kui suur koonus tuleb sõltub sellest, kui täpselt pakk padrunis oma pesas istub. Ehk siis tagant otsast võtab pakk materjalist kinni, kuid eest otsast enam mitte.

[M.R.]

Jajah, muidugi.
Kõik minu eelnevas postis on valesti ja ei vasta tõele. Ärge palun järgi tehke.

[v6sa]

...
antud meetodiga treid sa pakkide kontaktpinnad koonusesse. Kui suur koonus tuleb sõltub sellest,
...

Kaks siirast küsimust harva treipingi taga seisnult.

Millise ulatusega koonust võiks oodata? Ükskõik, kas moodustaja kaldena või põhjade diameetrite vahega.

Kuidas teha nii, et mainitud koonust ei tekiks?

[qwerty009]

2715 näidatud meetodil, kus pakkide otsa on augud puuritud ei teki koonust ning pakid haaravad detaili kogu ulatuses ühtlase jõuga. 
Vahe on lihtsalt selles kuhu suunas pakkide välisserv on tõmmatud üle treimise ajal. 
Kas padrunil kõnealune probleem eksisteerib saab lihtsalt kontrollida kui mingi kalibreeritud varras padrunisse panna ning hästi kergelt pingutada ning otsast siis kinni hoida nii, et varras padrunis ringi tõmbaks. Nüüd on pakkide jäljed varda peal ning on näha kas kontaks on olnud enamvähem täielik või on ainult tagaosaga võtnud.
Kui padrunil ainult tagaosa hoiab, siis on igasuhune vibratsioon tunduvalt kergem tulema.

[M.R.]

Kooniliste pakkide spetsialistile eriteade.
Karastatud ja lihvitud torni ümber on pandud paber/0,07mm paks/ ja see on pandud
padrunisse ja kinni keeratud ja sellest tekkinud jäljend. Koonuses mis koonuses, ainult paki kand kannab.
Just nii ongi. Бля.
Teate lõpp.

           

Aga teie ärge nii tehke, nii on valesti ja ei kõlba kuskile.

Siis oli tarvis üks rummuga hammasratas rummust vabastada peale siseava treimist. Rummuta ratast ei olnud poes saada.
Aga ratta keha oli ka natuke paksuse erroris. Nii 0,4mm. Ja siirderaadiused keti jooksuks olivad ka puudulikud.
Läks asi magnetpadrunisse.

                       

Nii ka ärge tehke, nii on valesti ja samuti ei kõlba.

[speedsta]

Pool juttu, ok tehnilises mõttes enamus jääb arusaamatuks, aga huvitav on vaadata ja lugeda. Sellised postitused ongi päris sisu ja kordades etemad, kui niisama heietused. Seltsimeestel metallikunstnikel palun jätkata!

[meli666]

Eks laias laastus ole iga metallitöö operatsiooni jaoks nüüdsel ajal oma tööriist, lahendus olemas. Aga kõik see maksab ja kui just kolhoosiaja viljastavates tingimustes ei ole tekkinud garaazi "tagavarasid", siis iga liigutuse jaoks ei jõua kõike ka osta. Mõnda ehk ongi korra 10 aasta jooksul vaja.
Seega ei tasuks 2715 lahendust pakkide puurimise osas maha teha. Saab selliselt niiöelda asja universaalsemaks.
Selline magnetpadrun on vinge lahendus küll, aga maksab uuest peast? Ilmselt sama palju või rohkemgi, kui keskmises korras vene komplektne kasutatud treipink.
Aga täis proffesionaalse treiali MR toodud näited ei ole ka kuidagi halvad. Väga hea vaatamine, kuidas asju tehakse.
Seega kaks nagu erinevat maailmavaadet, aga mõlemad saavad asjad tehtud. Numbrid ja komad veits erinevad ehk.
Kellel siin oli nahkrihmaga ja babediitsaaledega treipink. Talupojal? Igatahes sai temagi oma sassii traktori teemas asjad ilusti treitud.

[M.R.]

Ma ei ole justkui ksf 2715 lahendust maha teinud. Ma ütlesin, et ma ei saa sellisest pakkide ratsimisest aru.
Tegelikkus on see, et peale ühe või teise mooduse kasutamist on vajalik pakid lõplikult viimistleda näidatud
abrasiivse torniga menetledes. Alles siis minimeeritakse geomeetrilised hälbed, paki tööpinnale moodustub korrektne
kaar ja detaili kinnitamisel on väga konkreetselt tunda kinnitumise hetk.
    Pakkide treimine on ka selline äärmine juhus, on tulnud ette siis kui mingi töö käigus toimub intsident, näituseks
tõmbab detaili padrunis ringi ja keevitab kärnad külge mida abrasiivse torniga ei ole mõistlik maha nühkida.
Või on vaja komplekteerida üks komplekt pakke erinevatest komplektidest ja pakkide tööpinnad on kõik erineval lennudiameetril.

Ülaltoodu on minu isiklikud mõtted mis kindlasti ei ole õiged ega vasta tõele.
Ärge teie nii tehke.

[hillar2]

Kas te käokella hammasrattaid ka treite?

[Talupoeg taluja]

Kellel siin oli nahkrihmaga ja babediitsaaledega treipink. Talupojal? Igatahes sai temagi oma sassii traktori teemas asjad ilusti treitud.

Tere!

Talupojal on pliipronks saaledega treipink. Koomale ehk reguleerida saab ainult peiliplekkide vahelt äravõtmise teel. Õli tuleb kallata iga teatud aja tagant kannust peale. Ära unustada ei saa.
Nahkrihma ka ei ole, praegust kiilrihm kellegi poolt aretatud vanasti. Originaalis oli lamerihmaga.
Loen teemat ja imestan. Küll on täpsed mehed. Ma oma pingi juures suurt asja paremaks ei saa teha ja pole mõtetki. Väga puhast ja täpset tööd sellega teha ei anna (ilusat), aga ajab kõik asjad talus ära. Mul on siin karjade kaupa mehi käinud, kes pidevalt käivad närvidele, et ma peaks selle pingi välja viskama 12m2 pealt. Eriti koomiliseks teeb asja see, et minu juures käib treimistööd tellimas ka sõber, kellel kodus 1K-62.......   Olen pingiga sõbraks saanud, saab teraga tollmõõdus vinti lasta jne. Pole häda.
T.

[M.R.]

Aastal 2010 sai ka magnetpadrunis üks tükk, õigemini kokku kolm tükki, tehtud.
Disclaimer;
Järgnev on vene keeles ja kindlasti vale. Tegevus on sooritatud kohaliku diletandi poolt.
Ärge kodus ilma järelevalveta järgi tehke.

https://www.chipmaker.ru/topic/49295/?ta...ent-706093

[Walter]

Kooliajast meeles, et pakkide ületreimine täpsuse tagamiseks toimib ainult selle mõõdu juures, mille juures treitakse (spiraali ebatäpsus!). Paned padrunisse mingi muu suurema või väiksema mõõduga detaili siis enam see ei kehti ja treid vajadusel uuesti.

[M.R.]

See vastab tõele siis kui padrun ikka väga sussiks on kulunud või ongi tehasest tulnud klassita asjana.
Eriti hiilgavad sellega endise liidu aegsed padrunid, isegi uuest peast.
Minu treipingil on padrun, mis toodetud 2004 ja ostetud minu poolt nii 2006 aastal. Peale 75mm
abrasiivtorniga praavitamist on 30mm kontolltorni viskumine 0,02-0,04. Padruni algne täpsus oli kuni 0,02mm.
Erinevaid padruneid on samuti võõraste pakkidega komplekteeritud.
Ja reeglina on ka saavutatud klassile vastav viskumine ülemise piiri juurde või törtsu peale. Reeglina on omanikud
rahule jäänud.

[2715]

Igaks juhuks, et sellise väikse asja peale pole mõtet jälle tülli minna nagu treipingi pakkide töötlemine.

Selleks on, nagu juba selgunud mitmeid erinevaid võtteid ja minu töökojas selle padruniga see väljast rõngaga haaramine ja seest pakkide töötlemine ei tööta ja pakkide mokad on eri paksusega.
Töötlemisel ilmselt esimesena tehakse spiraaliga hambuvad hambad ja nende järgi võetakse pakk rakisesse et lihvida sisepind, kus toetatakse ühelt hamba küljelt ja väljast toetub teisele poole.
   
Number 5 on sajandikud üle nulli ja 3 on paki number.
   
Pildilt kahjuks ei paista, kuid pakk nr 2 oli 1 sajandiku alla nulli ja pakk nr 1 oli 10 ehk kümnendiku üle nulli.
Väljast rõngaga haarates aga olenevalt kust avast keerata jääb viskumine 1 kuni 3 sajandikku.
   
Samas aga seest on viskumine üle 7 sajandiku.
   
Kui nüüd sõita kellaga seest edasi on tuvastatav tagant läbimõõdu suurenemine pisut üle sajandiku, mis näitab koonilisust.
   
Kui aga sõita selle meetodiga siis seda koonilisust pole või on vaevumärgatavalt vastupidi et pakkide välisotsad haaravad detaili tugevamalt.
   

Ühesõnaga antud padruniga on nii, mis ei tähenda et mõne teisega ei või olla teisiti.
Kui aga padrunit on ekspluateeritud hooletult või tegemist vene padruniga ilma mingi klassita mida komnoored praktikal tegid et pioneerid saaks omandada treiali elukutse on kindlasti vaja pakid õiges suunas pingestada enne treimist.

[M.R.]

2715, rumal küsimus võibolla, aga kus on pakk nr1 0 satelliidi ratta suhtes?
Veel küsimus mis kirje padrunil on CT-250x, mis täht on x-i asemel?
Ja saan ma õieti aru, et padrun ei ole uus? Äkki sellepärast ongi utiili saadetud, et selline vigurvänt on?

Ei andnud rahu see pakkide koonuses olemine, äkki paberiga tehtud katse oli väär või valepositiivne.
Määrisin kontrolltorni permanentmarkeriga kokku, värvikihi paksus on vähem kui 1mkm.
Pistsin otsa sisse ja tulemus ei muutunud.
Ikka "koonuses".
Mida ma küll valesti teen?

           

[M.R.]

2715, panin natuke udu, padruni konstruktiivsetele iseärasustele tuginedes on tegu padruniga 3204-250
Selle padruni täpsus on järgmine

   

[2715]

Pakkide paigutus on nagu ikka, et 0 üleval siis 1 pakk läheb alla.
Kas ta uus on või mitte pole kuidagi võimalik välja selgitada sest pärineb vanaraua kokkuostust.
Et ta uus on võiks arvata korrosioonitõrjemäärde järgi sest padrun üleni sellega kaetud väljaarvatud kinnitusflants ja üht pakki proovitud sisse pista.
Seestpoolt spiraalil ka määre peal ja ainult esimene ring maha kulutatud ning ühte avasse võti pistetud.
Kasutamise poolt räägivad kärnid ühe võtmeava juures aga see pole 0 ava.

Suure tõenäosusega on meile jõudnud uue Tos pingi otsas, kuhu proovis treial oma pakke ja siis loobus sobiva sammuga padruni kasuks sest tal olid kõik pakid teise sammuga.
Pärast on teda koheldud natuke halvasti ja maha visatud kinnitusflantsiga vastu kõva eset.
Need jäljed lükkasin suure luisuga üle ja selline ta on.
Pakid lähevad sisse loksuta kahe sõrmega surudes ja kellaga ristilõtku pakil ei tuvasta.
Spiraal läheb südamikule nulliga sest õlisena ta alla ei vaju kui padrun tagurpidi keerata ja sõrmega on raske ringi lükata.
Samuti puuduvad spiraalil jäljed et seda oleks kinni keeratud ja need jäljed tekkisid esimest korda pakke proovides kuna lihvimise jälg pole päris pikuti.

Malmpadrunit kõrgema täpsusklassiga vaevalt ongi, kuid võrreldes uue vene malmpadruniga on see udupeen seade.

Ühesõnaga pole võimalik tuvastada ei kulumist ega ka seda et ta uus on.

[M.R.]

See, et ta kõvasti kukkunud on, on paha. Omast kogemusest, kukkus maha padruni peale üks seade 200-se padruniga, sama tüüpi 3204.
Sai teda nii ja naa sätitud ja sirgeks ei saanudki, oli algselt viskumine 0,035 peale intsidenti 0,12. Satelliidid, taldrik ja pakid maha ja korpus utiili.
Ja poolakad ei ole kunagi määrdega kaetud olnud, õlitatuna ja kilesse pakituna küll.

[qwerty009]

Mida ma küll valesti teen?
 

Propageerid suurelt lahendust mis ei ole meetodilt õige ning toimib kuidagi ainult kvaliteetse padruniga kus pakid istuvad padrunisse lõtkuta ning pakkidel on pikkust rohkem kui laiust ning väljaulatuv osa padrunist on väike. Kui sul peale treimist 7cm peale näiteks sajandik koonust peaks jääma, siis selle sa võtad oma abrasiivtrniga välja, kuid kasutades sama meetodit mingi 160mm (pakkide pikuse laiuse suhe) Hiina või vanal Vene padrunil millel kvaliteedimärk puudub, siis on tulemuseks seal mingi 0,1mm koonust sama pikkuse peale.
Nn hobi treialitel on kodus vana Vene või siis Hiina päritolu pingid, just selliste padrunitega.

[M.R.]

2715, sa eelnevalt kireldasid, et väljast rõngaga haarates on viskumine 1-3 sajandikku (sõltuvalt sateliidist) ja indikaator on välismõõtmisel
siis seest on viskumine 7 sajandikku.
Vot see 7 sajandikku on vaja teralõikusega saada välja, noh peaaegu välja ja abrasiivtorniga lõpud teha.Siis on( võiks olla) see padrun omas täpsusklassis.
Ah jaa, pakkide treimisele minev pind on hea markeriga mustaks mäkerdada, on näha kust võtab. Ja pakkide liited korpusega maalriteibiga üle
kleepida, et see peenike ja kõva laast padrunisse ei pääseks. Ja võtmega opereerida 0 sateliidist.

qwerty009, kehval tantsijal on ikka esinenud miski segav asjaolu ja kas saab peeglil olla süüd kui omal lõust vildak on...
Mina olen sel moel tegutsedes saanud rahuldava ja korratava tulemuse, ei ole sinul (ega kellelgi teisel) mingit kohustust teha niimoodi....