[2715]

Miks kohe arvatakse et kui lintidega siis veab uskumatult hästi ja keerab kohapeal ringi?
Sõjatehnikal ikka tarbiti neid sujuva juhtimise nippe ka aga põllumajandusse need ei jõudnud kui välja arvata T-150 millel 4 pöörderaadiust.
Põhjaalt on 75 eriliselt madal ja karter on ka kaitsmata ning isegi lumme kinnisõita üsna lihtne.
Kui ühte linti ülekandest lahutada kukub kohe pool veojõudu ära ja kui veel pidurdada ka siis veel enam.
Umbes sama mis 4x4 traktoril lülitada esisild välja ja siis üks tagaratas kinni pidurdada.
Juhtida tuleb inertsi kasutades ja kui iga meetri kohta korra kangi sikutada ning mitte lasta hoogu maha keerab 75 üsna hästi.
Sulalund aga peab eriliselt kartma sest suudab ta lindi ja juhtratta vahele korjata ning lindi pealepanek märjas lumes pole lõbus tegevus.
Samas ei tohi linti kõvasti pingutada sest võib juhtratta telje ära painutada või lõppülekande murda.

[IIIFFFAR]

 lindi pealepanek märjas lumes pole lõbus tegevus.

..kaelani mudas käsikaudu on palju vahvam..!!!   JEE!!!

[alrad]

        Sai soetatud Haarats Hevo 1500
Tänud ksf V6sa kelle postitatud videost ka innustust sain ja kauba ära tellisin.

[alrad]

Tänaseks on hunnik tööd tehtud. Ürask märatseb kuuskede kallal ja kui lageraiet ei raatsi teha peab valikuliselt välja nokkima.

[Daff]

 lindi pealepanek märjas lumes pole lõbus tegevus.

..kaelani mudas käsikaudu on palju vahvam..!!!   JEE!!!

Muda ei jää ratta peale kinni küll aga lumi teeb jääst ratta.

[v6sa]

Tänaseks on hunnik tööd tehtud. ...

Kuidas kommenteerid? Esilaadur on vast piisav vastukaal, et mitte ainult tagaratastel sõita.

Kas pikka tüve vead pöördesilinder ujuvas?

Aavu, militaristidel on palju ägedaid mänguasju tehtud, aga põllumees pidi ikka teadma 2715 kirjeldatud nippe. Kirjutan kõigele sellele mõlemal käel alla.

Ja miks, põrrgu päralt, peab sidur olema parema jala all

[Mahno]

Julgen arvata, et kuna parem jalg on tugevam enamusel traktoristidel   Kui sa natist räägid, siis vahet ju pole - sidurit sa ei libista seal ja gaasipedaali pole olemas. Paremat külgpidurit ja üldist sidurit koos tallata ei tundu ka väga vajalik.

[alrad]

Tänaseks on hunnik tööd tehtud. ...

Kuidas kommenteerid? Esilaadur on vast piisav vastukaal, et mitte ainult tagaratastel sõita.

Kas pikka tüve vead pöördesilinder ujuvas? 
V6as -le Esirattaid maast lahti ei tõsta ja haaratsi vahele ampsan ka mõõdukalt. Ei usalda seda tagarippsüsteemi kinnitust.
Tehase vedruseibid kinnituspoltidel vahetasin tavaliste seibide vastu ja poldile tegin vildikaga märgid peale. Ühe korra sel talvel olen saanud paari polti ka peale keerata.
Koparaamiga puude vahel manööverdades peab kasutama tagapidureid siis pöörab igast vahest välja. Võrreldes varasema trossiga pikalt lohistamisega on üks puudus,
käru vedamise võimekus puudub, haaratsiga toimetades. Nottide (neid tekib ikka langetamisel) transpordiks võtsin käiku vana kiviveo plaadi mis on siis trossiga haaratsi taga.
Oma tarbeks vähestes kogustes on haarats kuldaväärt tööriist, miks ma küll 30 aastat olen trossidega majandanud? Bellarussi ostsin 1992 aastal ja pühapäevakasutuses on ta siiamaani. Tagarehvid veel originaalid. Ilmselt nüüd peale kirjutamist lõpetab mõni neist ka lepingu.. Töötunde mootoril on 2000 millegagi, nii et minge metsa!





Aavu, militaristidel on palju  ägedaid mänguasju tehtud, aga põllumees pidi ikka teadma 2715 kirjeldatud nippe. Kirjutan kõigele sellele mõlemal käel alla.

Ja miks, põrrgu päralt, peab sidur olema parema jala all

[PlyVal64]

Keegi otsis traktori haakesse tõstukit. Kristlik hind Rootsis sellisele. Ega neid sealgi tihti müügis pole, see värske värk.

[Marko]

 on üks puudus,
käru vedamise võimekus puudub, haaratsiga toimetades.

Ehk saaks käru tiisli külge palgijupi panna ja sellest haaratsiga vedada? Tõsi, ma ei tea milline haarats on, väiksega ilmselt saaks nii teha.

[maisalup]

Kunagi ammu kui sai ka haaratsiga roimetatud, siis oli haaratsi raami alla serva keevitatud veoaas, kuhu sai haagise haakida. Parematel meestel oli veolatt konksu asemel. Haarats max asendusse üless ja haagise diisel mahub ilusti sinna alla kui just suurtest kraavidest läbi ei sõida...
Ja seaduse silmis on keelatud haake seadme külge haakida, aga kui kõhuall on traktoril haakelatt, siis seda ei ole üeldud, et traktoril ei tohi mitu haakeseadet olla, üls aisade ja teine veolati küljes...

[v6sa]

Hevo haarats läheb nii üles ära, et selle alla hüdrokonksu saab mida tahes haakida.

Ma oma kaheteljelist vedasin metsa äärest koju üldse haaratsi lõugadega tiislist tõmmates.

[mutikas]

Sai kah raudhobu käima aetud,atv metsas enam igalpool ei liigu.
Põllul on lund nii et natil põhi jätab jälje ja seitsmendaga põhjagaasiga võtab vahel ohkama

[v6sa]

Igati asjalik olemasoleva tehnika kasutus, kiidan.

Arvan, et mu vastus ksf!  Peeter2 küsimusele  sobib pigem siia...

Jajah, kui ikka nädalas viit päeva ei sae, siis pole õigust rääkida


Metsamaad on kahes lahustükis peale maanteega röövimist 14 ha. Raieküpset palgimtesa 0 ha, harvendusvõlga kolhoosiajast 3 ha, lageraiejärgset noorendikku 9 ha ja nii hektari jagu on maja ümber olevat säilitusala. Viimased aastad olen libistanud lubatud maksimumi peal (20 tm per kinnistu), aga sel aastal tuleb raieteatis peale võtta, kuna nii palju on surma püsti

Bensukulu kolmele bensusaele on vast liitrit paarkümmend aastas. Päris täpselt ei tea, kuna sama Aspenit joob ka võsakas. Elektrisaage on kaks, triikraud ja 14" latiga kaheakuline. Ning viimasel ajal kulub elektrit rohkem, kui bensiini: mugav on. Mulle meeldib teha tund-paar korraga ja saak kohe koju tuua. Selmet rassida pikad päevad ja seejärel organiseerida rasketehnikaga vedu. Ahjupuid reeglina ei lõhu, need on peenamad kaikad ja viimased paar aastat tehtud ainult elektriga. Kolme pere peale nii 20 ruumi aastas. Lõhutav pakukaup (teist sama palju) on sellest sügisest nüüd olnud bens ja elekter pooleks. Enne mul kaheakulist saagi polnud ja triikraud sobib hästi ainult pakkude märkimiseks. Siis töötas MS170 palju. Viimasel ajal pole käima pannudki.


30 cm jämedamate jaoks tõmban endiselt käima Huski 353, aga enne olen elektriga rümba laasinud ja märkinud. Viimased paar käiku olidki nii: Inverter ja kiirlaadija eraldi aku (et ei tekiks küsimusi kojusaamises ) külge, kaksviiest akupaari kaasa, üks lahja viiene  ja elujõus neljane ka kaasa, bensusaag tankida ja metsa. Kolm tundi hiljem tagasi, peal ruumijagu tükeldatud/vahel ka tükeldamata manti ja tühjad akud. Bensusae paak ei pruugigi tühjaks saada. Ning ega kontorirott rohkem jaksagi. Enamasti jääb küll teine sama suur kogus "kreissaekaupa" ootama haaratsiga äratoomist, aga mingis toomingapuhmas ei pruugi seda tekkidagi. Vahel on õnne ja madistamise tulemusena tekib ka mõni nott, mida saab materjaliks viilutada või kellelegi maha müüa. Aga enamasti on siiski hooldamata märjast metsast võtta ikka ja ainult küte.

Ma pean täiesti loomulikuks, et kõigil pole luksust teha metsa oma kodu ümbrusest ja neil ongi ainus võimalus need kolm nädalavahetust ning sihukesse kasutusse akusaag mitte kuidagi ei sobi (kui see pole just mõni uuem võimsa akuga mudel - need on juba päris head). Selline õnnetu peabki lootma, et tema bensusaag käivitub, bensiin on kvaliteetne ja põleb ning et kette saab piisava varu metsa kaasa. Ilma irooniata, kusjuures. NIng kui siit arvutada, siis kojutoodud valmis kuiv puu ju nii kallis polegi

[Laanekas]

Sulalund aga peab eriliselt kartma sest suudab ta lindi ja juhtratta vahele korjata ning lindi pealepanek märjas lumes pole lõbus tegevus.

Juhtus ka meil(olin koos ksf! Mart Laanelepaga samal objektil   ) korra lint maha tulema, õnneks saha külgtala ei lasknud lindil täiesti juhtratta pealt maha joosta. Tagurpidi liikudes ja keerates sai peale tagasi. 
Aga tõesti jõudsid juba hirmujudinad üle selja käia, et mida kõike veel pika päeva lõpuks peab tegema hakkama... lumi lintide vahelt ära puhastada, pingutus maha, lint lahti, paika, peale tagasi, kokku, pingule jne. Õnneks jäi see ooper ära.

[Peeter2]

Igati asjalik olemasoleva tehnika kasutus, kiidan.

Arvan, et mu vastus ksf!  Peeter2 küsimusele  sobib pigem siia...

Jajah, kui ikka nädalas viit päeva ei sae, siis pole õigust rääkida

Kõik arusaadav, igaühele oma  Kolm tundi ja ruum puid? Ma üldiselt peenikesi roikaid küttepuudena vihkan (kuigi kui oma krundilt neid tekib siis eks nad riita ka saavad). Oma saega üldiselt ka krundi pealt väljas ei käi ja suurema jao küttepuid tellin 3-5 meetristena õue peale. 
Sae käimaminemisega pole iialgi probleeme olnud, samuti on mul tavaliselt 1 kasutatav kett majapidamises, kui nüriks läheb, lükkan aga viiliga üle
Kümmekond ruumi tuleb aastas osta, midagi korjab ka oma krundilt, see aasta 30 EUR/ruum pikkadena ehk 300 EUR pluss enda tegemine mis on tühine. Ehk ei näe vajadust mitut saagi omada.
Oma mets sai ammuilma müüdud, pointi ei näe, kui tahaks sealt puid teha, siis vaja jälle tehnikat mis need puud ära toob, muul ajal kasutust poleks jne.

[v6sa]

... Kolm tundi ja ruum puid? ...
Sae käimaminemisega pole iialgi probleeme olnud, samuti on mul tavaliselt 1 kasutatav kett majapidamises, kui nüriks läheb, lükkan aga viiliga üle

See ruum puid on kõrvalsaadus. Peamine eesmärk on mõnikümmend ruutmeetrit korrastatud metsaalust, kus vähemalt kaks-kolm elujõulist noorpuud on vigastamata. Puumuru saab ikka viga, kõike ei jõua säästa, aga valid iga langetavata juurest need välja, millel määrad suureks kasvada ja siis toimetad neid säästes. Kõrvaleesmärk on mõnusalt endaga veedetud aeg. Neid päevi märtsis-aprillis, kui lihtsalt istud pool tundi kännul ja vaatad, kuidas sinilill kasvab või mõni mutuk oma asja ajab, on palju-palju. Mais läheb juba nii kiireks, et seda aega enam ei jää. Augustis siis jälle, vaiksetel õhtutel.

Hm, mul on rotatsioonis kolm ketti kummagi elektrisae ja kaks 20" 353 jaoks ja ajuti oleks ühte nagu veel vaja Viil on hädalahendus, kui varukett juba käigus ja ikka vääratad/saad puus lotovõidu.

Aga nagu öeldud, minu jaoks on tegu puhkuse, mitte tööga.

[honkomees]

...
Hm, mul on rotatsioonis kolm ketti kummagi elektrisae ja kaks 20" 353 jaoks ja ajuti oleks ühte nagu veel vaja Viil on hädalahendus, kui varukett juba käigus ja ikka vääratad/saad puus lotovõidu. ...

Issanda loomaaed on kirju ja inimesi erinevaid - mina ka ei viitsi ketti vahetada, mõnusam on istuda kännule ja kett viiliga üle lasta, saab natuke puhata ...
Aga need minikogused, mida talvepuudeks tehakse, need panevad mind ikka imestama. Mul läheb ainuüksi saunapuudeks, aastas, oma 15 rummi (no 3x nädalas saun ja 4-5 ahjutäit iga kord), teist samapalju elamise 3 ahju jaoks, see siis ainlt talveperiood.

[2715]

Sulalund aga peab eriliselt kartma sest suudab ta lindi ja juhtratta vahele korjata ning lindi pealepanek märjas lumes pole lõbus tegevus.

Juhtus ka meil(olin koos ksf! Mart Laanelepaga samal objektil   ) korra lint maha tulema, õnneks saha külgtala ei lasknud lindil täiesti juhtratta pealt maha joosta. Tagurpidi liikudes ja keerates sai peale tagasi. 
Aga tõesti jõudsid juba hirmujudinad üle selja käia, et mida kõike veel pika päeva lõpuks peab tegema hakkama... lumi lintide vahelt ära puhastada, pingutus maha, lint lahti, paika, peale tagasi, kokku, pingule jne. Õnneks jäi see ooper ära.

Äkki kellelegi kulub väike spikker ära kuidas linti peale panna kui peaks juhtuma?
Kartma peaks eriti just veotähikult mahatulekut sest siis on lint nii pingul et pulka välja ei võta ja pingutit ka maha ei keera ning ainus võimalus on sõrm juppideks lõigata.
Muudel juhtudel aga peaks kaasas olema paar pulka ja kilpi, torn mille ots on teravaks käiatud ja torutangid ning löögiriist sellise suurusega mida pruukida koos kellegi emaga.
Pulgad on reeglina sisse kulunud ja isegi kuvalda koos emaga ei aita seda välja võtta.
Piisab aga kui võtta torutangid ja keerata pulka pool pööret ning täiesti maagiliselt tuleb välja.
Kui võimalik tuleks lint lahti võtta tagumise tähiku pealt et alumine osa maha ei kuku ja ülemine jääks ühte hambasse.
Kui kanderullidelt on maas on vaja puupakku mis läheb tähiku hambasse ja mille peale peab tähik kandma jääma.
Nüüd saab sahaga üles tõsta ja alt lindi õigesse soonde sättida.
Kui üksi olla siis ma olen koormarihma tõmmanud pingule lindi siseküljele ja pingul rihmale jupikaupa lülid tagasi ladunud.
Kui otsi ei õnnestu kokku tõmmata ja tavaliselt ei õnnestu, siis ei pea mitte linti lõdvaks laskma vaid panema ühe või 2 kilpi rohkem.
Lint on küll lõtv aga saab sõita kohta kus on seda mugavam teha.

[Mahno]

Õiged võtted jah. Ja kui sõrm on kulunud kõveraks kui väntvõll, ei ole splintimisega ka vaja vaeva näha. Uus ja kulumata jookseb aga sõites välja, kui splinditud pole.

Ja toore jõuga (teise traktoriga) lindi külje peale tõmbamisega tuleb ettevaatlik olla, sest võib lindi ka pooleks tõmmata.

Lindi pingutamiseks tasub korralikku toru omada, pikendamata võtmega väga vahva lindi vahel keerata pole.