Mis vahepeal siis juhtunud on. Palju just mitte, Võtsin maha tagarattad ja pumpasin sisemise täis ja vahetasin ventiilipikenduse vähe edevama vastu. Ventiilipikenduse tõttu ta tühjaks oli läinudki. Tegin ära veoseveo veokorraldaja paberid, loodetavasti õnnestub ka väljaotsitud haagise ost. Et mitte öelda, viimane asi pisut forsseeriski minu vajadust unistamise etapist edasi liikuda, või siis tagasi tegutsemisesse liikuda. Mäletatavasti oli mul pooleks piduriketas. Põhjuseks arvan olevat, kuna auto seisab, siis saab oksiid koguneda rummu ja ketta vahele ja seal paisudes tekibki pinge mis pikapeale purustab ketta. On kuuldavasti ka teistel juhtunud. Sõites ta ikka jahvatab seda puru pidurdades sealt minema, ehk siis profülaktika oleks autoga sõita, mitte seisma jätta. Täpsustuseks, et piduriketas on nuutidega rummu peal, vahetatav. Tulevikus olen targem.
Täpselt see päev, kui asusin siis tegutsema, oli nagu kiuste külm ja pisut jäine ja jäitene ilm. Ratta mahavõtmine õnnestus ilusti, peaaegu. Nimelt tutika rattavõtmega kaasas olev lühike latt paindus üsna kerge vaevaga kõveraks. Eelmise mahavõtmise käigus lahti võtsin jõukordisti abil, ja tagasi keerasin õrnalt lootuses nüüd kergemalt pääseda
. Järgmiseks asusin suportit lahti keerama. Ülemiste poltidega polnud probleemi, suur kang taha ja tulid lahti. Alumistele aga padruniga ligi ei pääsend, ja 27 silmust mul ka polnud. Tööpäev otsas ja hommikut ootama, millal poed lahti. Tööriistamarketist sai järgmine hommik hangitud 27 lööksilmus. Varem polnud ma sellise võtme olemasolu vajadusest mitte aru saanud. Mõtlesin, et mingi toruga keeramiseks ja see oli ka esialgne plaan. Aga lugedes selle võtme nime, lööksilmus, sain aru tema täpsemast eesmärgist. Sellega tulid alumised poldid lups ja lups lahti. Youtubest olin ka ära näinud, kuidas sellel aparaadil klotsid eemale keeratakse. Paraku vastav poldike tegi vaid krõps ja krõps. Piilusin sügavamale ja nägin seal suurt hulka väga oksüdeerunud alumiiniumi ja alumiiniumitükke. Selge. Ainult ketta vahetusega ma ei pääse. Nüüd kruvisin maha vedruakumulaatori, nii vist seda nimetatakse, lootuses, et nüüd lähevad klotsid eemale, aga ka sest polnud abi, klaar, kuna niiskus on pääsend suporti sisemusse tänu purunenud alumiiniumile, on silindrid kinni. Järgmiseks andsin haamriga paar põntsu vastu ketas ja lõpuks Allah oli mulle armuline
sest ketta krae eemaldus nii vägagi lihtsalt. Nüüd toksisin vajalikus pikkuses krae minema ja lõpuks hakkas suport vabamalt liikuma. Aga maha endiselt ei tule. Õnneks oli lahendus lihtne. Alumises otsas oli suportil ka kolmas polt, aga noh, isegi kui auto seisab tungi ja mitme paku peal vot mitte ei raatsi oma pead igale poole raskustest allapoole toppida. Seepärast ta esiti märkamata jäigi. Suport käes, asusin rummu kallale. Veovõlli poldid tulid lahti ka kui padrunivarrele väike kõks anda. Takkajärgi tarkus muidugi oli, et need on targem lahti kruttida juba siis, kui suport alles küljes ja ratas kinni.
Pooltelje poltidel olid all koonusvedruseibid, loomulikult korralikult kinni ussitanud. Nüri meisel, koputi, kord kopsin seibid läbi, kord udjan pooltelge, lahti nad tulid, paar tükki üritasid ka põgeneda, kui löögi peale minema lendasid, aga leidsin nad ikka üles.
Huvitav lugu oli laagri kinnitusega. Nimelt kui olin ära võtnud stopperi, siis mutter oli all juba lahti, keerasin käega maha. Seda mutrit olin kõige rohkem kartunud, et kas see plekist odav võti mis mul on, ja toru, on võimelised teda üldse lahti keerama, veoauto ju ikkagi.
Järgmiseks asusin ketast eemaldama. Loomulikult need 13 peaga poldid olid kõik 12ks roostetanud. Ja plekk, mis peaks ketast fikseerima, oli põhimõtteliselt pulber. Ütleme nii, et kaheksast kolm sain lahti, ülejäänud murdusid pooleks. Saab keevitada ja kuumutada, kuigi seda ma tahtsin seal vältida. Ketas ise tuli ka maha, mitte lups, kuigi seda oleks eeldanud tänu praole, aga peale küllaldaselt jõu kasutamist.
Suporti kelgud liikusid vabalt, seal probleemi ei tundu olevat, isegi vastupidi, võibolla tuleks seal kunagi mõni puks ära vahetada. Kolbide alumiiniumpesa käib kaheksa kuuskandiga. Need ka loomulikut ussitanud. Õnneks murdus ära vaid üks neist. Suporti sisemuses väga hull ei tundunud, üks kolb läks kerge koputamisega liikuma, teisega pean pisut rohkem vaeva nägema. Samuti oli murdunud reguleerpoldi hammasvööl üks hammas.
Seks korraks kõik, eks kunagi tuleb ka pisut pildi ja videomaterjali kui kõik hästi läheb.
Ketta murdunud fikseerpoltide lahti saamisele kulus kaks päeva. Esimene päev üritasin keevitada mutreid neile otsa, aga juhtus see, et polt murdus lihtsalt sügavamalt. Siis proovisin läbi puurida ja torx sisse lüüa. Selle käigus murdsin kolme auku torxid sisse ja lõpetasin päeva, et midagi hirmsamat ei juhtuks. Järgmiseks,järgmisel päeval, puurisin teisele poole väiksed augud ja sealtkaudu torniga udjades õnnestus kõvad tükid välja saada. edasi juba puurisin tuimalt poldid välja ja keerasin keermed üle. Lahtine rooste rummult maha ja uus ketas peale. Õnneks läks piisavalt tihkelt kuigi kartsin, et maha koputatav rooste jätab ketta loksuma. Aga plaan on tuleviks igaks juhuks ka uus rumm ja laagrid vahetada. 
