[MeelisV]

see on jälle see koht kus jah sul on õigus tõuksikuna/ratturina aga ära mine seda rind kummis nõudma.
mõelge end autojuhi rolli kus pead selja tagant lähenevat "raketti" nägema ja  samal ajal kõike muud samuti mis ristmikul manöövriga kaasneb.
maanteelt ära pöörates üle kergliiklustee näen pikalt kes kus sõidab ka paraleelselt minuga samas suunas
linnas kus on näiteks pargitud auto sinu ja raturi/tõuksi vahel võib see olla ootamatu.
tea oma õigusi aga ole kindel, et neid ka rakendatakse sinu suhtes - kannatada saab nõrgem osapool olenemata õigustest.
igaljuhul kõik toimiks kui rattur tuleks oodatud kiirusega.

[MeelisV]

oskab keegi aimata või pakkuda seletust miks on üldse nii tehtud et otse üle sõites eesõigus autol aga pöördel oleval auto puhul ratturil ?

[mossepower]

...

Aga ise ka kogenud mitmeid kordi, et autojuhtidele meeldib sellistel kohtadel jaurata. Paljudel on kaljukindel teadmine, et kui rattur on rattaseljas, siis on autojuhil eesõigus. Vaielda pole ka mõtet kuna sellised autojuhid üldjuhul ka eeldavad, et jalgrattur on seepärast rattaseljas, et viimane on nõrgamõistuslik ega suuda juhilube teha. Seega pole juba jalgratturi jutt liiklusseaduse kohta psühholoogiliselt vastuvõetav ja autojuhil on igal juhul õigus.

Kindel, et säärases olukorras autojuht "jaurab" ja ei tuleta meelde jalgratturi kohustust teha omalt poolt vajalik ohutuks liiklemiseks? Milline LS lõige annab viidatud ristumisel eesõiguse jalgratturile?

Et pöördel niigi kiirust vähendanud juhile on viisaka inimesena peatumine ja loodussõbralikumat liikumisviisi viljelevale jalgratturile tee andmiseks peatumine väga väike lisakoormus, ma üldse ei vaidlusta. Teen seda võimalusel isegi kahtlastes situatsioonides, kuivõrd mulle võib küll jääda kohtus õigus, aga inimene on vigastatud.

  (3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Nagu näha, siis on antud kohas isegi üles pandud vastavad märgid, et tegu on just ja ainult ülekäigurajaga. Ülekäiguraja ees on "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" ning järel "Jalgratta- ja jalgtee" märgid.

Mina isiklikult arvan, et liiklus on just selline koht, kus peaks lähtuma kindlatest reeglitest ja mitte viisakusest kuna viisakus on igaühe jaoks erinev. Mind häirivad näiteks väga autojuhid, kes annavad teed ka ülekäigurajal rattaseljas ratturile kui auto sõidab otse ja ei teosta manöövrit. See annab jalgratturitele vale signaali, et neile antaksegi justkui rattaseljas alati teed. Kokkuvõttes teinekord palju segadust, äkkpidurdamist ja signaalitamist, mis kõik muudab liiklemise ohtlikumaks kõigile osapooltele.

[samodelkin]

Mind häirivad näiteks väga autojuhid, kes annavad teed ka ülekäigurajal rattaseljas ratturile kui auto sõidab otse ja ei teosta manöövrit.

No ja mõnel ratturil on veel kõrva- ja silmaklapid peas. Kas ma peaksin siis need nahhaalid alla ajama?

[mossepower]

Mind häirivad näiteks väga autojuhid, kes annavad teed ka ülekäigurajal rattaseljas ratturile kui auto sõidab otse ja ei teosta manöövrit.

No ja mõnel ratturil on veel kõrva- ja silmaklapid peas. Kas ma peaksin siis need nahhaalid alla ajama?

Liiklusseadus ütleb, et avariid peab iga hinnaga vältima ka oma eesõigusest taganedes. Seega kui ilma pidurdamata ratturist üle sõita, siis ühed mustad mõlemad.

[aavu]

Sõpruse pst - Vilde ristmik. Kas Vildesse keeraja on "PÖÖRDEL" või veel ei ole? Sellest sõltub kas jalgratas ületab sebra rattal või jalgsi.

[mossepower]

Sõpruse pst - Vilde ristmik. Kas Vildesse keeraja on "PÖÖRDEL" või veel ei ole? Sellest sõltub kas jalgratas ületab sebra rattal või jalgsi.

Ikka ju pööre paremale. Otse sõitev juht, kes ei soorita pööret, ei saagi ju kuidagi antud sebra taha sattuda.

[speedsta]

Aitäh arutlemast. LS paremini selge, aga sellest hoolimata terved kondid egost olulisem ning ei kahel ega neljal rattal hakka jõuga oma eesõigust maksma panema. Ja vahel ikka juhtub, et tekib pime nurk, ei pane tähele vms ning tekib ohtlik olukord.

[zazik]

Nagu näha, siis on antud kohas isegi üles pandud vastavad märgid, et tegu on just ja ainult ülekäigurajaga. Ülekäiguraja ees on "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" ning järel "Jalgratta- ja jalgtee" märgid.

Mina seda "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" märki küll ei tuvasta. Teiselpool ristmikku on lihtsalt dubleeriv märk, et kõrvalteelt tulijad ka teaks, millise teega tegu.

Eraldusriba oli vähemalt vanasti ka tee osa, seega sõidu- ning Jalgratta- ja jalgtee peaks ikka olema sama tee osad, mis peaks ka andma vastuse algsele küsimusele. Pööret sooritav juht peab andma teed.

Sedasorti lahendusel on muidugi omad miinused. Olen ise näinud, kuidas üks eesõigusega jalgrattur kaubikule küljelt sisse küpsetas, kusjuures kaubikujuhti ei saanud inimlikult milleski süüdistada. Nimelt oli kaubikujuht peatunud poole pöörde ajal, et samas sihis liikunud jalakäijad üle tänava lasta, selle aja jooksul ilmus tema jaoks tagantpoolt ehk täiesti pimedast nurgast jalgrattur, kes kõva hoo pealt arvas, et jõuab ka. Loomulikult ei tulnud ta selle pealegi, et 45-kraadise nurga all seisva kuudi juhiistmelt pole teda mingil viisil võimalik näha. Tulemuseks märkimisväärne varaline kahju mõlemale liiklejale, tõenäoliselt ka mõningane isikukahju jalgratturile.

[mossepower]

Minu eesmärk liiklusseaduse jälgimise osas poleks mitte eksimise korral eksijat karistada, vaid asjaolu, et liiklus oleks võimalikult sujuv ja ettearvatav, et kes mis järjekorras läheb. Näitena olukord kus otse sõitev juht ja rattaseljas rattur, mõlemad peatunud, vehivad üksteisele käega korda mööda, et mine-mine ja teine vastu et mine ise. Tõenäoliselt mõni sellist klounaadi mittesalliv juht tagumise autoga tõmbab kõrvalritta, et otsustusvõimetutest viiplejatest kiirelt mööda sõita ja ongi ohtlik manööver koos liikluse seismapanekuga tekkinud tühja koha pealt.

Rattaseljas ise proovin ülekäigurajast veidi kaugemal vaikselt veereda ja sõites ületada siis kui autosid enam pole. Kui näen, et juht tahab mind juba kaugelt eemalt oma eesõigusest taganedes hakata üle laskma, siis hüppan kiirelt rattaseljas maha ja käekõrval üle. Ei mõista neid, kes selles olukorras hakkavad juba peatunud autole pärast ise jalgrattaga raja ees peatumist lehvitama, et auto mingu ikka esimesena. Otseloomulikult ei mõista ka rattureid, kelle "viisakad autojuhid" on ära hellitanud ning kes nõrgema eesõigusega igasuguses olukorras ülekäigurajalt tuimalt ratta peal üle sõidavad. Mõlemat tüüpi ratturid ja "viisakad autojuhid" põhjustavad probleeme liikluse sujuvuses ja ohuolukordade tekkes.

oskab keegi aimata või pakkuda seletust miks on üldse nii tehtud et otse üle sõites eesõigus autol aga pöördel oleval auto puhul ratturil ?

Pööre on manööver, millega kaasneb auto sõidutrajektoori muutus ning autojuht peab veenduma, et manööver oleks kõigi kaasliiklejate jaoks ohutu. Lisaks võetakse üldjuhul manöövri jaoks juba kiirus maha või lausa peatutakse ohutuse tagamiseks, seega ka sõitvat ratturit kergem märgata ja talle teed anda sellises olukorras. Otse sõites ei ole tegu manöövriga kuna auto sõidutrajektoor ei muutu, kiirus on ka tõenäoliselt suurem ja juhi valvsus madalam kui manöövrit sooritades. Nüüd kui rattur tehakse sellises olukorras rattaseljast mahatulekuga jalakäiaks, siis on autojuhile antud lisaaeg, et kompenseerida suurema sõidukiiruse ja vähenenud valvsuse mõju jalgratturi õigeaegseks märkamiseks ja tee andmiseks. Vähemalt mulle tundub selline loogika antud erinevuste taga olevaks.

[mossepower]

Nagu näha, siis on antud kohas isegi üles pandud vastavad märgid, et tegu on just ja ainult ülekäigurajaga. Ülekäiguraja ees on "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" ning järel "Jalgratta- ja jalgtee" märgid.

Mina seda "Jalgratta- ja jalgtee lõpp" märki küll ei tuvasta. Teiselpool ristmikku on lihtsalt dubleeriv märk, et kõrvalteelt tulijad ka teaks, millise teega tegu.
...

Minu viga, lõpu märgid on ainult suurtel Roosi-Jaama ja Roosi-Puiestee ristmikel. Ülejäänud väiksema kaliibriga ristmikel on ainult tee alguse märgid ning vöötrada ise on hoopis testmoodi kaheks lõigatud kui kahel suurel ristmikul. Polegi toodud asjaolusid ilma asjasse süvenemata varem tähele pannud.

[vant]

Oma onnist mööda minev tee on selline mitte päris kõrvaline, aga mitte ka põhimaantee. Looduslikult kena ja heas korras, georaafiliselt selline, et otsest vajadust tõmbekeskusesse kimada seda kaudu enamalt jaolt massiliselt pole. Suvel on liiklustihedus päris suur. Sõidavad need, kes talvel ei taha ja vahel ka ei julge libeda tõttu või mingil muul põhjusel. Muu hulgas sõidetakse ka selle tõttu, et "ilus sõita" pidi olema. Ja sporti tahavad ka kõik teha. Jalgrattamehed kõrvuti sõites jalgrattasporti, mootor-rattamehed mootorisporti, automehed autosporti...
 Hommikune töölesõit on veel omaette spordiliik. Tegin maanteeametile avalduse kiiruspiirangu seadmise osas n.ö. küla vahele, aga pandi "soovitatav" 50
 Mõistlikku inimest peaks ju see ka teavitama, et ta päris sotiga ei laseks, aga ei...
 Ma nagu mõtlen, et kui sul nii kuradi kiire on, miks sa ronid siis siia käänulisele teel, kui kiirem alternatiiv on olemas? Sõida, raibe, kalanäoga põhimaantel ja jõuad iga kell kiiremini Mingit loodust ja ilu sa nagunii sellise tambiga vaadata ei jõua, ainult kitsi, jäneseid, siile, konni ja kasse saab rohkem hukka.

[MeelisV]

ok seletuseks hea küll aga päriselus on olukord just selline, et "manöövrit tehes" on autojuhil palju muud mida vaadata: märgid/foorid, teised autod risti eest läbi, ees sõitva auto käitumine kas pidurdab või mitte, jalakäijad õiges ja vales kohas, lomp/auk teel......jne.
ja siis lõpuks ka ennem mitte nähtud ja/või ootamatult ilmuvad ratturid õla tagant pimedast nurgast nagu just eelnevalt zazik kirjeldas.
ja kui see on veel bolt´i kuller kes telefon käes õiget maja otsib siis on päris lotovõit käes. 
pane sinna ristmikule veel parema käe reegliga võrdsete teede ristmik ja siis on täis mäng. 

ehk jah autojuht peab andma teed ja ratturil on eesõigus AGA autojuht ei pruugi sind märgata isegi siis kui ta ka "päriselt" proovis ja püüdis sind märgata.  

see parempööre üle sebra on üks kole teema üldse kus paljudes kohtades on korraga roheline nii autol kui jalakäijal 
sinna on jänud palju varbaid ja ka rohkemat läbi aegade ja üle maailma (enamasti siis kaubikud ja veokid)
olgem tähelepanelikumad ja ärga ajage lõpuni taga oma õigust aga ärge neist ka päris loobuge. 

minu lemmik õiguse taga ajamise koht on parklad oma parema käe reeglitega 
ja siis vaatada kuidas tihti läheb teises autos kätega seletamiseks juhi ja kaasreisija vahel stiilis mis nüüd juhtus ...
mõni saab aru ja "vabandab" kah hiljem

meelis@ise ka kolmes rollis nii igapäevaselt roolis enamsti kaubikutega, soojemal ajal tihti lenksu taga pedaale tallates kui ka igapäevaselt jala nii linnas kui "maal".
nähtud nii mõndagi.

[alfredo]

Viimasel ajal on meie kanti lisandunud päris mitu power-elektritõuksiga kamikadzet või kuidas neid peakski kutsuma. Täna üks pani mööda kõnniteed silmajärgi hinnates nii nelja-viiekümnega. Endal elamine kuidagi sedamoodi, et pean aiast välja sõites kõnnitee ületama ja ühel pool on üsna pime nurk. Sihukesed madallendurid ei tekita just head eelaimdust. Ja ega koolijuntsudki palju aeglasemalt sõida, neil küll tavalised laiatarbetõuksid, 20-25kmh. Mõni krutib veel telefoni sõiduajal. Peab vist mingi porolooniga ülelöödud sõiduki vaatama.

[tõnn]

Paigalda sinna kodukootud lamav politseinik.
Lauajupp.

[alfredo]

Murega juba tegeletakse. Lisaks lööb mingi fantomas pidevalt teeservast paekivikillustikku kõnniteele. Vahel on suuremad kivid, siis pudisem ollus teele taotud, mõnikord lausa laotud. Ilmselt mõni jalgu järele lohistav degenerandist koolijüts, oletan.

Ideaalmaailmas lendaks vales kohas lebava kivi ja tuntava kiiruseületamise tõttu juhitavuse kaotanud kamikadzetõukur kivipallurile otsa ja nad saaksid üksteisele haiglas põnevaid lugusid jutustada, kui on veel kellele. Pärismaailmas jääb loota, et mõni süütu inimene selle kõige tõttu ei kannataks. Aga elame ohtlikul ajal, see on kindel.

[Aare R.]

Suvi tulemas ja küllap hakkab ka siia teemasse liiklusest rohkem materjali tekkima. Küll aga on mul küsimus, kas teistes linnades on samamoodi nagu Pärnus, kus ei möödu enam ühtki päeva, kui keegi rohelise tule süttides foori all munema jääb. Ja küsimus ei ole selles, et ei stardita nagu veerandmiilil, kus iga sekundi murdosa loeb, vaid ei stardita üldse. Parim näide oli mõne päeva tagant, kui tulin koormaga ja eesolevas fooris põles punane tuli. Ma üritan võimalikult palju vältida seismajäämist ning võtsin ka seekord hoo juba eemalt maha, et foorini jõudes roheline tuli oleks. Vaatan sajakonna meetri kauguselt, ise juba mingi 30ga veeredes, et ohh, lähebki roheliseks. Gaasi ma veel ei andnud, sest üks sõiduauto oli foori taga ja veel ei liikunud. Üks sekund, kaks, kolm- ikka ei liigu. Jõudsin talle juba konkreetselt sappa ja olin sunnitud ikkagi põhimõtteliselt seisma jääma, sest isegi signaali peale ei hakatud kohe liikuma. 52 tonni ja hakka ikka otsast pihta..
Täna aga sõitsin oma sõiduautoga ringi ja ühe päeva jooksul kogesin kolme (!) samasugust olukorda, kuigi sõitsin ringi kokku vaid umbes 15 minutit, samas ei möödu siin enam vist ühtki päeva, kui vähemalt üks auto kuskil munema ei jää.
Krt misasja seal rooli taga tehakse?! Tegelikult ma tean seda, aga see asi (nutisõltuvus roolis) hakkab juba tõsiselt häirivaks muutuma. Peab ikka vist veokale pasunad külge ära panema, mis nad mul niisama vedelevad, neid saaks praegusel ajal ikka palju kasutada.

[Vetu]

Pärnu liiklus on niivõrd ajuvaba, eriti 5. kuupäeva paiku ja laupäeviti, et ma isegi ei ürita kaineks saada ja ise rooli minna sel ajal kui seal olen.

[Kivipurustaja]

... Peab ikka vist veokale pasunad külge ära panema, mis nad mul niisama vedelevad, neid saaks praegusel ajal ikka palju kasutada.

Mõni sõidab puruks,mõni teeb ennast täis ja mõni võib südari saada. Pärast saad trahvi või panevad päris kinni su.Ega siis ometi nutinäppija süüdi ole,tema teeb kõik õigesti ainult teised ümberringi on lollid.

[Aare R.]

Ma arvan, et enamus neid sõltlasi isegi ei kirjuta õigesti, muust rääkimata  Ma ei saa tegelikult üleüldse aru, mida paganat seal telefonis üldse nii palju teha on. Muuseas, ka enamus lapsevankritega noori emasid on "kadunud", lihtsalt on silma jäänud, et käivad kangestunud ettesirutatud käega ringi nagu zombied.
Aga järgmine kord, kui ma ükskord maale satun, võtan ikkagi pasunad koju kaasa, vähemalt igaks juhuks, äkki tuleb tahtmine peale, et külge panna