[raulex]

Minu poolt siis vastused nii mõnelegi kerkinud küsimusele.
Nimelt on mul täna proovisõiduks uus Nissan Leaf .
Kodus  laeb 230 V tavapistikust edukalt kui võrk ja juhtmestik korras on. Tarbimine ca 2,2 kilovatti.
Kolmefaasiline kodulaadija maksaks 800 EUR.
Elektrikulu mõistlikult vajutades, samas mitte uimerdades (enamus linn-linnalähi ja paar km 110 kiirteed) 15,5 KWH/100 km.
Auto avalik hind praegu (39 KWH akuga, eelviimane varustustase) 32390. Personaalselt saab nati varustust selle hinna eest juurde.
Esimene võimalik saadaolev auto 4 kuu pärast.
Liising ca 300 (sõltub valitud tingimustest) ja kasko 40 kuus.
Kütusekulu minu puhul bensiinimootoriga sõiduautole praegusteks sõitudeks 250 EUR.
Aku garantii 8 aastat (75 % mahutavusele).Kas parandatakse või asendatakse ei tea, võin küsida.
Minule sobib. Käru veoks jääb varsti youngtimeriks saav Pajero.

[olli]

Minu poolt siis vastused nii mõnelegi kerkinud küsimusele.
Nimelt on mul täna proovisõiduks uus Nissan Leaf .
Kodus  laeb 230 V tavapistikust edukalt kui võrk ja juhtmestik korras on. Tarbimine ca 2,2 kilovatti.
Kolmefaasiline kodulaadija maksaks 800 EUR.

Leaf on üks vähestest autodest, mis tavalise kolmefaasilise kodulaadijaga midagi tarka peale hakata ei oska, kuna auto pardalaadija on üks faas ja 32A max. Laadima läheb ikka, aga kui laadija on 3x16A, siis auto oskab ära kasutada 1x16. Abi on kas 3x32A laadijast mis puhul auto oskab 1x32A ära kasutada või siis on olemas ka spetsiaalsed transformaatoriga laadijad, mille sisend on 3x16A ja väljund auto jaoks 1x32A.

[raulex]

Hea täpsustus, miskipärast eeldasin, et see seinalaadija on kolmefaasiline. Küsin õhtul üle.
Minu puhul sobib 1 faas x16 A kah, garaazis nagunii öösel ei tegutse ja 20 A võimsust on praktiliselt vaba .
Teistel võib see asjaolu oluliseks osutuda.

[mossepower]

Mis puutub vesinikku, siis see ei ole hetkel reaalselt kasutatav alternatiiv taristu puudumise tõttu. Tehniliselt on vesinikuauto nagunii seesama elektriauto, kus voolu tehakse aku asemel kütuseelemendiga. Taristu tekkeks on jällegi vaja kas rikast visionääri, kes tuleviku äri lootuses omal kulul asja välja ehitab või riiki, kes maksumaksja raha eest mingi kriitilise taristu ette teeb. Normaalseks äriks vajalikku kogust vesinikuautosid ei saa tekkida ilma taristuta ja vastupidi. Muna ja kana. Hea näide on seesama CNG taristu, mille arendamise põhjused on ju tegelikult kunstlikult loodud.

Hetkel küll mitte, aga tulevikus tehakse see töö tõenäoliselt ära bussi- ja raskeveokite sektori jaoks. Tavainimene saab oma pisike akuelektriautoga üsna muretult suuri vahemaid kuluefektiivselt läbida. Minnes busside ja veoautode sektorisse, siis dimensioonid ja dünaamika muudavad akude pealt sõitmise ebasoodsaks akude koguse, massi ja koguhinna kasvu tõttu. Analoogia oleks tavalise inimese ja tugevas ülekaalus inimese jalutamisel punktist A punkti B. Üks peab teisega võrreldes ebamõistlikult palju tühja tööd tegema sama eesmärgi täitmiseks. Praeguste kõige tõenäolisemate plaanide järgi siin tulevadki appi kütuseelemendid ja vesinikkütus kuna muidu ainult akude pealt saaks bussi- ja raskeveo sektori dekarboniseerimine olema äärmiselt kallis ja madala kasuteguriga.

[v6sa]

...
muidu ainult akude pealt saaks bussi- ja raskeveo sektori dekarboniseerimine olema äärmiselt kallis ja madala kasuteguriga.

See kehtib tänase ja hetkel tootmisküpsuses oleva tehnoloogia kohta. Kui energiatihendust õnnestuks kasvõi poole võrra tõsta, jutt muutuks.

Seda enam, et logistikaettevõtete jaoks ei ole paiktootmiseks vajalik akupank tingimata üldse nii arutult kallis väljaminek, kui lihtinimese jaoks, kuivõrd kasutusmuster on soodsam (ja seda saab optimeerida, kasutades parasjagu jõude seisvata autode akusid lisapuhvrina). Võimalusi on

[honkomees]

... Mis aasta, palju sõitnud, palju akud tsükleid teinud on? Kas on tühjana läbi külmunud? Kas on kuumaga pähe antud nii palju., et elektroonika aku kaitseks võimsust piirama hakkab?...

Ei ma tea ega tahagi teada, noored mehed temaga jandavad, ma olen ainult platsil/angaaris ühest kohast teise ajanud kui jalgu jääb, muidu mind sinna sõitma ei sunni: häält ei tee, käike ei ole ja üldse pole auto moodi.
Kas sisepõlemismootor loeb tsükleid, külmaga-kuumaga sureb ära etc etc... kalla kütet ja õli ning sõidab, ideaalne masin isegi ilma akuta, mägistarteriga.

... Praktikas on akud tunduvalt sitkemad, kui pessimistid arvavad. Paraku küll ka kehvemad, kui optimistid loodavad

Tavaautode akudega on pika eluea jooksul kogemus tekkinud, et optimistidel on õigus - alati saab sitemini ... pessimistid arvavad, et enam sitemini siin elus ei saa.

[Etsike]

Meil töö juures on üks vana Leaf, kui akud on värskelt laetud siis 50 km otsa nibin-nabin ökotades (st ilma kütteta jne) sõidad ära, tagasi enam mitte.

Esimese otsa Leafidel tõesti akud ei kestnud, toonane tehnoloogia lihtsalt oli sellisel tasemel. Küll aga oli see esimene ots juba 10 aastat tagasi ja akutehnoloogia on selle ajaga arenenud pikkade sammudega. Seda nii kestvuse kui ka energiatiheduse osas. Leafid alustasid 24kWh akudega, seejärel 30kWh ja 40kWh, hetkel tipp suisa 62kWh. Füüsiliselt on sama suured.

[alfredo]

Kui täpne olla, siis 62kWh aku peaks olema 4cm paksem teistest. Kõige raskem neist on kindlasti.

[Peeter2]

Samaväärne täiselektriline auto kipub uuena maksma ikka veel poolteist-kaks korda rohkem kui sisepõlemismootoriga auto.
Siin tuleb mängu ka liisingu saamise võimekus, 20k versus 30-40k, lihtsalt ei pruugi võimekusest piisata, ja samuti on psühholoogiline tõrge maksta vastavalt suuremat liisingumakset, isegi kui sõita on "odavam" elektrikaga. 
Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 
Mul isiklikult on vaja suurt universaalkerega autot, käruvedamise võimekusega, meeldib ka automatkamine, seega täna ma ei valiks 30000+ euro eest uut Leafi, vaid ikka suure mõne aasta vanuse diiselsakslase.

[Walter]

Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 

Vanades paneelikates ja magalates probleem tõesti, kaasaegsetes majades juba võimalus paigaldada (uute puhul kas polnud isegi nõue et peab olema?). Kokkuleppel tööandjaga saab ka töö juures laadida, sageli see ka kompenseeritakse hüvena. Kaasaegse mitmesajavoldise laadejaama paigaldamisel eramajja hakkavad ka siin piirangud peakaitse ja liinide osas vastu tulema, pistikuga seinakontaktist tänapäeval väga enam ei laeta.

[Peeter2]

Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 

Vanades paneelikates ja magalates probleem tõesti, kaasaegsetes majades juba võimalus paigaldada (uute puhul kas polnud isegi nõue et peab olema?). Kokkuleppel tööandjaga saab ka töö juures laadida, sageli see ka kompenseeritakse hüvena. Kaasaegse mitmesajavoldise laadejaama paigaldamisel eramajja hakkavad ka siin piirangud peakaitse ja liinide osas vastu tulema, pistikuga seinakontaktist tänapäeval väga enam ei laeta.

Ära aja pada. Saab töö juures laadida - kuskohas? Võin lahjemat mürki võtta, et selline võimalus on olemas tühisel protsendil töökohtadest. 
Mul elukoht on ka käesoleval sajandil ehitatud kortermajas, laadimisvõimalust pole mingisugust. Asub heas Tallinna rajoonis, magalaks ei ole mõtet nimetada.

[mossepower]

Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 

Vanades paneelikates ja magalates probleem tõesti, kaasaegsetes majades juba võimalus paigaldada (uute puhul kas polnud isegi nõue et peab olema?). Kokkuleppel tööandjaga saab ka töö juures laadida, sageli see ka kompenseeritakse hüvena. Kaasaegse mitmesajavoldise laadejaama paigaldamisel eramajja hakkavad ka siin piirangud peakaitse ja liinide osas vastu tulema, pistikuga seinakontaktist tänapäeval väga enam ei laeta.

Alates 10. märtsist 2021 muutub kõigile uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslikuks.
Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima kõikidele uutele ja renoveeritavatele hoonetele, mis on varustatud enam kui kümme parkimiskohaga.
Uute elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus tulevikus paigaldada elektriauto laadimispunkt, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Mis puutub täpsemalt hoonete rekonstrueerimist, siis kehtivad sama reeglid, mis uute hoonete püstitamisel, aga taristu tuleb paigaldada juhul, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või hoone/parkla elektrisüsteemi.
Juba olemasolevatele mitteelamutele, mida pole plaanis renoveerida, on määratud üleminekuaeg. Kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, peavad olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga 2025. aasta alguseks.
(Allikas)

Seega probleem saab olema aktuaalne pigem vanemate korterelamute elanikel, kelle majade parklaid ei plaanita renoveerida.

[Peeter2]

Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 

Vanades paneelikates ja magalates probleem tõesti, kaasaegsetes majades juba võimalus paigaldada (uute puhul kas polnud isegi nõue et peab olema?). Kokkuleppel tööandjaga saab ka töö juures laadida, sageli see ka kompenseeritakse hüvena. Kaasaegse mitmesajavoldise laadejaama paigaldamisel eramajja hakkavad ka siin piirangud peakaitse ja liinide osas vastu tulema, pistikuga seinakontaktist tänapäeval väga enam ei laeta.

Seega probleem saab olema aktuaalne pigem vanemate korterelamute elanikel, kelle majade parklaid ei plaanita renoveerida.

Õigus. Ja mis me selle teadmisega peale hakkame?

[Walter]

Kortermajades laadimisvõimalus puudub, seega on elektriauto omamine täna luksus, kõigepealt on vaja eramaja. 

Vanades paneelikates ja magalates probleem tõesti, kaasaegsetes majades juba võimalus paigaldada (uute puhul kas polnud isegi nõue et peab olema?). Kokkuleppel tööandjaga saab ka töö juures laadida, sageli see ka kompenseeritakse hüvena. Kaasaegse mitmesajavoldise laadejaama paigaldamisel eramajja hakkavad ka siin piirangud peakaitse ja liinide osas vastu tulema, pistikuga seinakontaktist tänapäeval väga enam ei laeta.

Ära aja pada. Saab töö juures laadida - kuskohas? Võin lahjemat mürki võtta, et selline võimalus on olemas tühisel protsendil töökohtadest. 

Oleneb muidugi töökohast aga kui tööandja enda taristu ei võimalda siis tihti makstakse kinni ka lähiparklas laadiva töötaja el. auto laadimiskulud (sõltub muidugi kui väärtuslik töötaja sa oled.. ). Näited lihtsalt elust enesest - ei pea pada ajama ning seetõttu kalli kaasfoorumlase tervist lahjema mürgiga ohustama.

[raulex]

Eks siin natuke muna-kana teema ole. Elektriautosid pole veel piisavalt.
Igaks juhuks ei paigaldata neid laadijaid kuhugi, pealegi muutuvad laadijad ise kah kogu aeg moodsamaks.
Kui töövõtja (või klient) hakkavad laadijat (massiliselt) nõudma, küll siis need paigaldatakse enamikesse töökohtadesse. 
Elektri eest maksta saab soovi korral äpi või RFID kaardiga. Või antakse tasuta.

[aavu]

Igaks juhuks ei paigaldata neid laadijaid kuhugi, pealegi muutuvad laadijad ise kah kogu aeg moodsamaks.

Uute elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus tulevikus paigaldada elektriauto laadimispunkt, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Laadija paigaldab auto omanik ise (volitatud elektrikut palgates) juhtme külge, mis parklas ootel. 


Ehk laheneb siis ka üldine parkimiskohtade nappus paljudel päälinna tänavatel, auto olgu maja juurde ehitatud parklas. Elagu elektriauto, mis lahendab parkimiskitsikuse. Tänavale ju laadijaid ei tule.

[Peeter2]

Walter: eks neid näiteid elust enesest võib tuua igasuguseid, absurdini välja, aga loeb üldine pilt. Tänase seisuga elektriautod meie autoparki välja ei vaheta, pole tingimusi. Jääb nišitooteks veel aastateks. 
Kui kellelegi meeldib Norrat näiteks tuua, siis maksudega võib ka lehmad lendama panna, ja midagi sellist seal ongi tehtud. Oleks meie nii rikkad, miks mitte.

[raulex]

No lehmade lendama panekust jäi silma üks kenas eesti keeles dokument.
Copy Paste, mis (lähi)tulevikuks "soolas" on:
Ekspertintervjuude ja -töötoa käigus analüüsisid turuosalised järgmisi alternatiivseid meetmeid:
 ● Bensiini/diisli aktsiisi tõstmine
 ● CO2 heite põhise maksu kehtestamine 
● Elektriauto soetamisel käibemaksuvabastus või -tagastus 
● Elektriauto soetamisel/kasutamisel ettevõtete erisoodustusmaksust vabastamine 
● Elektriautode puhul registreerimistasust vabastamine (või selle vähendamine) 
● Teemaksu kehtestamine (ja elektriautode puhul selle vähendamine/sellest vabastamine)
 ● Automaksu kehtestamine (ja elektriautode puhul selle vähendamine/sellest vabastamine)

[raulex]

No vot. Mina ostan. Ka teiseks autoks või tegelikult esimeseks sest 95% sõite tuleb elektriautoga.
Käru jaoks jääb diiselmootoriga Pajero sest 3500 kg haagise jaoks praegu Euroopas elektrivedukit pole. USA-s on juba olemas.
Viie aasta pärast loodetavasti on ja siis jääb elektriauto ainsaks sõidukiks.

[honkomees]

Maainimesele v õib seni olla kõik tore selle va kibõna-autuga, aga tuleb järjekordne sügistorm, istud nädal aega oma majas, elektrit pole, mobiililevi pole (hää küll, mul on tavaliselt lätlaste levi olemas siis kui kõigi eesti operaatorite mastid maas on), nii nagu oli üle-eelmine aasta... telefoni laadisin õuel seisva auto abil. Bensiinisaega sain 2 päevaga oma teejupi vabaks ja siis jõudsid ka teehooldajad riigiteele puid lõikama. Kui nüüd kõik on elektri pealt siis on ... puuks. Elektrit kanistriga kuuri alla ei varu. Maal elades peab igast seadmest olema vähemalt kolm varianti nagu näituseks puupliit, gaasipliit ja elektripliit - mingi asi ikka toimib elik on kütus sellele olemas.