Kas ostaksid endale elektriauto?

Et paremini aru saada kui "peadpööritav" on olnud elektrivurride areng siis võrdluseks; 110 aastat tagasi ehk siis 1912 käis vurri laadimine nii:

   

Tegelikult oli laadimiseks optsioone mitu:
1) oma laadimisjaam, kuhu paigaldati dünamo, siin foorumis ei pea pikalt seletama, et seda asjandust peab "miski" ka ringi ajama, et sealt särtsu saada. Selleks soovitati reeglina  aurumasinat. Valikus oli veel tuul ja vesi .... 
2) teenus, kus tühi auto viidi ööseks minema ja täis akudega auto tagastati hommikuks. 
3) viisid vurri ise laadimisjaama.

Laadimisjaam, kui kodus juba särts "posti otsast tuli" 1905:

   
Vasta

Palju sellise eelmise sajandi elektrivurri veomootori võimsus on?
Kahtlustan, et võrreldav tänapäevase elektriauto konditsioneeri võimsusega.
Kui nüüd hüpoteetiliselt tänapäeva auto liitiumakupakk sellele eelmise sajandi vedruvankrile alla pookida, kaua siis sellega sõidab?
Võrdlema peaks ikka võrreldavaid asju.
Vasta

(12-07-2022, 09:10 AM)raulex Kirjutas:  Palju sellise eelmise sajandi elektrivurri veomootori võimsus on?

Näiteks sellisel väidetavalt 36kW.
Vasta

Miks peaks rohelises maailmas võimsust taga ajama? Jämedalt 40kw on piisav, et mõistliku suurusega sõiduauto punktist A punkti B lubatud kiirusel viia.
Vasta

(11-07-2022, 21:48 PM)Walter Kirjutas:  Ehk siis pikk jutt inimkeeli tõlgituna - laske hallmetallikdiislitega edasi pööbel!

Ega suures piires nii ongi. Kusjuures hoidke vanu elus ja tootke võimalikult vähem juurde. Tiheasustuses kasutage ühsitransporti, käige rohkem jala ja kui muudmoodi ei saa, siis ODAVAD elektripunnid isiklike tagumentide vedamiseks. Elektriauto üks suur väärtus lisaks tossu puudumsiele o nolematu mürareostus ja praegu on ka see mureks. Sinna alla käiks ka naastrehvide igasugune keelamine! Tolm, saast ja müra, mis kõik ära jääb.

Mis on jälle häda: meie regioonis, kus ei ole kasu eu PV-parkidest, elektriautodest jne, kuna meil on pime ja külm ja paks lumi, ei püsi ka tavaautod kaua elus tänu roostetamsiele! Päris põhjas kestavad ja seal vist isegi ei unistata elektriga sõitmisest, lõunas kestavad ka ja seal on ka autole muud tingimused. Soe, Päike jne, seda ka südatalvel - seal saab ka ultralightiga, kus on vaid hädapärane, aastaringselt hakkama. Mõte jooksis kohe Renault Twizy poole, mida Eestis pole näinud, küll lõputult Vahemere ja Bsikaia ääres. Erinevalt Sitika AMIst sõidab see päriskiirustel linna mõistes. Üldse peaks see ajuvabadus lõpetatama, et roller ja rollerauto on 45 km/h! Twizy 80km/h on ok aga piisaks ka reaalne GPS-põhine 70, siis ei ole kunagi jalus. Spring on ju ka suures piires samasugune, pisut rohkem "autom", hind sarnane aga kiire, soe ja pärisratastega.
Aga tuleb see talv Tallinnas ja kuhu sa selle Twizy ja AMIga siis lähed? Kütteta ja peaaegu usteta, talverehvita mõõdus ratastega... Twizy maksaks jämedalt 14K€ ja see poel ju palju. Aga sõita saad 9 kuud või veel vähem. Kas ma tahaks Twizyt? JAH, ma olen seda esimesest hetkest alates tahtnud puhtalt stiili pärast aga ma peaks siis Monacosse või sinna lähedale kolima! See o nlihtsalt ni iäge punN! JAH, ma tahaks ka AMIt ja käisin sellega suisa proovisõidul aga ka see ei rahulda EESTIS mitte kuidagi mobiilsusvajadust! Üliäge aga mõttetu kiiruse poolelt ja talvekõlbmatu! Tuli Spring, natuke kallim ja äkki see, kui aastake on neid reaaalselt siin testitud? See võimaldab vähemalt 12 kuud tarbimist, mis õigustab ka suurema hinna. Nüüd on küsimus iina odavauto vastupidavusest...
Vasta

(13-07-2022, 14:34 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(11-07-2022, 21:48 PM)Walter Kirjutas:  Ehk siis pikk jutt inimkeeli tõlgituna - laske hallmetallikdiislitega edasi pööbel!

Ega suures piires nii ongi. Kusjuures hoidke vanu elus ja tootke võimalikult vähem juurde. Tiheasustuses kasutage ühsitransporti, käige rohkem jala ja kui muudmoodi ei saa, siis ODAVAD elektripunnid isiklike tagumentide vedamiseks. Elektriauto üks suur väärtus lisaks tossu puudumsiele o nolematu mürareostus ja praegu on ka see mureks. ...

Uue saasta mittesoetamine on vast kõige olulisem punkt kogu arutelu juures. Ülejäänu on ... usuküsimus.

Ma ei usu, et lähikümendil "laiad massid" elektrifitseeruvad. Seega on täiesti neljandajärgulised küsimused magalarajoonide juhtmestike alamõõdulisuses (mida need paraku küll on, aga see pole peamine mure eesoleval talvel) ega läbitava kilometraaži piiratuses (julgelt pooled autod ei sõida paaki isegi nädalaga tühjaks). 

Ning selle üle, mis hakkab (võib-olla) juhtuma anno 2040, praegu ülemäära muretseda ei tasu. Kuigi, silma tasub lahti hoida, et linnakorteris ööbivad lapsametnikud mõne järjekordse lollusega üllatama ei pääseks.
Vasta

2030 aastal nõutav uute autode 50 % CO2 vähendamine on suht lähedal.
Kas see lahendus saab olema 50% elektriautosid ja ülejäänud autod tänased harjumuspärased masinad või enamus sõidukeid max. 0,9 liitrised kahe turboga bensiinipunnid, saab näha.
Tõenäoliselt midagi vahepealset.
Vasta

Asi pole usuküsimus vaid rahaküsimus! Pisut ka ajaküsimus aga seda vähe.  Ja isegi siis ei ole midagi võrrelda sest sa võid ju elektriauto kalliks ajada nagu Taycani vms aga... Elektriauto täitis talle pandud ülesandeid juba 100+ aastat tagasi. Täna on neid ülesandeid laiendatud ja nad saabad nendega ka hakkama. Aga sellel kõigel on HIND, puhas rahaline väärtus. Tegelikult on j uka meie enda ajal väärtus, mingi rahaline ekvivalent saab sedagi kirjeldada, kas otseselt või kaudselt. Kui kogu laadimien toimub ajast, mil sa igal juhu letgeled muude toimingutega, on asi ok .Ku isa pead laadimsieks mistahe smoel aega kulutama või aja mittekulutamsieks raha, tuleb see elektriauto kasutuskulusse lisada. Eestis on boonus praegu veel bus-raja kasutamise õigus. Nüüd lööd plussid-miinused kokku, paned KÕIGELE hinnalipikud jurude lisaks liisingmaksele ja kütusearvele ja vaatad, ostaksID (tingivas kõneviisis) või mitte omale elektriauto. Tingiv kõneviis ise eeldab juba eeltingimusi ja kogu selle teema püstitus pealkirjana on ise juba selline, Wiki:

Tsitaat:Tingiva kõneviisi ehk konditsionaali põhitähenduseks on märkida sündmuse (või seisundi) irreaalsust vaatlushetkel ja selle episteemilist võimalikkust (esinemise tõenäosust) mingis kujuteldavas situatsioonis („võimalikus maailmas“). Lause sisu ei kehti mitte reaalses maailmas, vaid irreaalses (kujuteldavas, hüpoteetilises, soovitavas, kavatsetud, mingitel tingimustel võimalikus).


Mina olen püüdnud tingivasse kõneviisi jääda, käitunud arutelus ka keeleliselt täpselt! Sest justnikmelt REAALSES MAAILMAS enamus meist isegi ei "suudaks" sõita kannatavat elektriautot soetada. Absoluutne enamus sellistest on soetatud ülejõu käivate kohustustena! 
Me loome siin hüpoteetilisi maailmasid läbi oma senise tarbimiskogemuse, lisame sinna kavstsatavust ja ootuseid edasisele elule ja siis kas ostaksime või mitte. Seda mõjutavad veel ka muud asjad, mis võib olla natuke ka usuküsimus. Näiteks mina poogin sinna juurde orwellilikuks muutunud ja ajuvabaduseni viidud jälgimise ja väidetavate mõtteroimade tuvastamise karistustena "tühistamiste" sest roheidiootide ajupesukäsu tagant paistavad ka sellised kõrvad.  Oma puudega ahju kütmsie keeld ja sunduslik Suure Vennaga ühenduses elektrijunn on sama perse kaks kannikat. Keegi otsustab Sinu eest, kuidas Sa elama pead. Mulle see ei sobi... ja üha selgem on see, et suvekodusse juhet tulema kunagi ei hakka ja elektriautot seal laadida ei saa. Sain esimesed 40 aastat Peremehena ilma, saan ka järelejäänud-antud aastad nii Wink See on minu soovitav maailm ja üldse mitte irreaalne. Ma elangi nii.
Vasta

Linnakorteri ja maainimeste laadimismure üks võimalik lahendus, laadimine sõidu sihtkohas.
Selline kena laadimispost:https://forte.delfi.ee/artikkel/12003563...-inbalance
See on küll kommertslahendus, aga soovi korral võib kohalik omavalitsus (oma elanikele) sellist lahendust vallamaja/kooli/lasteaia/perearstikeskuse juures pakkuda.
Hind 3000 eur laadimiskoha kohta ehk mitte s..ttagi.
Vasta

(14-07-2022, 10:53 AM)raulex Kirjutas:  Linnakorteri ja maainimeste laadimismure üks võimalik lahendus, laadimine sõidu sihtkohas.
Selline kena laadimispost:https://forte.delfi.ee/artikkel/12003563...-inbalance
See on küll kommertslahendus, aga soovi korral võib kohalik omavalitsus (oma elanikele) sellist lahendust vallamaja/kooli/lasteaia/perearstikeskuse juures pakkuda.
Hind 3000 eur laadimiskoha kohta ehk mitte s..ttagi.

Post ise võib 3k maksta, aga kogukulu sõltub ka sellest, kui palju maksab vajaliku võimsusega kaabli saamine posti asukohta. 

Aga kuna tundub, et lisaks suurtele teoreetikutele on siin ka mõned praktikuid. Mis võiks olla orienteeruv koefitsent, millega tuleks tehase lubatavat
maantee sõiduulatust korrigeerida, kui stabiilne sõidukiirus oleks näiteks 120-125kmh (reaalne gps järgi)?

Teoreetiliselt ma avastasin, et lahjemas varustuses e-golf isegi peaaegu rahuldab mu eelistused, kui kohustuslik automaatkast välja arvata. Vähemalt ei näe visuaalselt kole välja, omab mingit mahutavust ja on saadaval ka füüsiliste seieritega armatuuriga. Tehnilises vaates on vist aga tegu nö vanal tehnoloogial põhineva autoga ja leaf või kona löövad teda sõiduulatuselt. Hetkel olemasolevast CNG autost tundub mõistlik võimalikult kuluefektiivselt lahti saada - ennem saab auto liiga vanaks, kui cng jälle odavaks. Küsimus on pigem kuhu kolida - kas lpg, diisel või elekter.
Vasta

Tsitaat:Mis võiks olla orienteeruv koefitsent, millega tuleks tehase lubatavat

maantee sõiduulatust korrigeerida, kui stabiilne sõidukiirus oleks näiteks 120-125kmh (reaalne gps järgi)?
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26123&pid=276575 


Seal on neid veere- ja õhutakistusi ning nende suhtumist kiirusesse arutatud. Kuigi 120-ni pole jõutud, mingi suuna ehk saab.
Võibolla on parem panna autole "plasmanahk", mida üks autoomanik on prantslastelt leidnud. Kokkuhoid pidi tulema ka nähtamatuks muutumisest, radarid ei näe, kiirustrahve ei tule.
https://fin.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=15432

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

kasf!Mahno, kõik praktikud väidavad kui ühest suust, et esimese asjana peab sõidustiili muutma ja muutuma "liikuvaks šikaaniks". Siis muudad ka ootusi ja eeldusi, varud aega ja käitud üldse "paremini". Lühiajalised katsetused kinnitavad seda Wink ... et lõbutsedes on elektrikulu päris radikaalne.  Näiteks Rory ja Vicky katsetasid Ionicut põhja-šoti ringil ja Vicky vaevles sellega kui sportliku sõidu oskaja. Kuigu auto oma võimetelt on sportlik, siis distantsiliselt on see akutapp ja vajab kooner-penskari sõidustiili. Kui vähegi sõitu ja auto võimekust tahta nautida... on sisepõletamine targem. Jah, hübriidsena ja ideaalis ka seinast laetavana üldse parim aga jälle see hind.  Sellega kannatab talvel ka kaugemale jäärajale  või niisama rajale kasvõi võistlema minna. 
Ja kahjuks peab siis ikka sisepõletaja treilaga kaasas olema, nii igaks juhuks Wink Ja autoks vähemalt Model 3, kus on ka kiirestisõidu programm. Just programm, ise oma peaga mõelda ju tänased autod ei võimalda. Hiljuti said vähemalt kaitsme eemaldamisega mõnel puhul hakkama, enam ei saa sedagi... 

Valikus ongi kas elektriga eidestumine või mitme auto edasi pidamine, millest üks ka hingele midagi pakub Big Grin Ega midagi pole öelda, mitmikvedune longrange Tesla Model 3 koos kärukonkasuga oleks auto, mis võiks Eesti piires kõik vajadused peaaegu rahuldada. Seda kiidetakse ülivõrdes ka vedurina...aag "piirangutega". Kuid selge on see, et ka Tesla ja haagise koosluses on päris palju mängimist, kui tahta vähegi kiiremalt ja pikemalt sõita. Ikka juhtmest juhtmeni ja vahepeal veel igaks juhuks mõne minuti kiirjuhet. Aga selline kasutatudki, awd ja konksuga maksab 60k€. Ja sinna kogu see mõtekus ja kokkuhoid kaob! Kuna enamus vähegi teste on USA-põhused, siis võrreldakse alati jälle võrreldamatut:  bensuV8'ga gigatrukke elektriautodega jne. Aga mina panen võrdlusse võrreldava, KÕIK andmed on samad peale ülesehituse ja no ei teki küsimust ka, milline on parem auto pärismaailma selamsieks ja toimetamiseks! Volvo! Miks ma peaks samade tingimuste juures ehk 60K hind, vähe sõitnud, paljuvedune, konksuga, moodne öko jne Teslat eelistama Volvole??? 3000 eest ostan veel uue ägeda kõigi lisadega haagise! Ja ma saan sellega uhada "täie pasaga" ühe jutiga Gibraltarile u. 3 päeva kiiremini! Et Volvoga saad lutti foorirallis...so what??? Ja siis need puhtad PHEVid, mis linnas täitsa hääletult ja saasteta sõidavad selle raha eest! 

OK, ma saan aru et Sa vaatad midagi sellist. Tartlased on vähemalt ausad: on VÕIMALIK saavutada... ja siis 0-kraadi juures KUNI... Aga -20 ja tahaks soojas toas akselereerida, vastavat pedaali muljudes Wink Siis öeldakse, et sa ei saa a'la Elvast Tartusse tööle ka kui tööandja lahke pole ja laadida ei luba... ja sama raha eest saab diisel Alltracki!  Kuna oli ka küsimus, siis vastus on vist ilmselge: osta see paljuvedune diisel ja naudi elu! Kuniks lubatakse ja "antud" on! See võib ka 2 tonni käru vedada... 

Elektril pole hetkel ikkagi veel lootust ka! Tahan elektriga sõita, kasutan rongi ja trammi Wink Ja mõnikord Bolti.
Vasta

(14-07-2022, 11:41 AM)Mahno Kirjutas:  Aga kuna tundub, et lisaks suurtele teoreetikutele on siin ka mõned praktikuid. Mis võiks olla orienteeruv koefitsent, millega tuleks tehase lubatavat
maantee sõiduulatust korrigeerida, kui stabiilne sõidukiirus oleks näiteks 120-125kmh (reaalne gps järgi)?

Teoreetiliselt ma avastasin, et lahjemas varustuses e-golf isegi peaaegu rahuldab mu eelistused, kui kohustuslik automaatkast välja arvata. Vähemalt ei näe visuaalselt kole välja, omab mingit mahutavust ja on saadaval ka füüsiliste seieritega armatuuriga. Tehnilises vaates on vist aga tegu nö vanal tehnoloogial põhineva autoga ja leaf või kona löövad teda sõiduulatuselt. Hetkel olemasolevast CNG autost tundub mõistlik võimalikult kuluefektiivselt lahti saada - ennem saab auto liiga vanaks, kui cng jälle odavaks. Küsimus on pigem kuhu kolida - kas lpg, diisel või elekter.

Siin on üks test - Golf ja 120 km/h , talvel. Ise lülitan tavaliselt cc sisse, kui numbritega tegu.
Vasta

Golfiga ja talvel siis norrakate testi põhjal:  
90 km/h: 172 Wh/km ning 180 km range 
ja
120 km/h: 233 Wh/km ning 138 km range

230 ja rohkem tulevad kõikidel tulemused ja koormad peale, tuult vastu või haagis sappa ja asi on peris nukker. Teine asi norrakatel igasugustel testidel, ka viiamsed Kirkenes-Tromsö talitest jne: KIIRUSED on ju seal 80 max! Britid on vähe paremaid teste teinud, kinnisel pikal ringi lsiluleerides aga ka päriselus kiirelt sõites. Pikk ja igav aga sisukas kallite elektrivurride test. Kas nüüd peab neid surnuks sõidutama, pigem näeks reaalset kiire autobahni sõidu testi, mida teevad aga saksmannid. Hetke parima elektriauto EV6 realistlik test, reaalsel kiirteel alla kahe tunni ja 220 km, siis on kõik, 8% on mõistlik piir. Eestis jagub, järgmin naasta saab Paidesse ja tagasi sõita Big Grin Päris impressiv on laadimsikiirus, ei saa nuriseda! See pool tundi kiirlaadijas olla, kohvi juua ja pelleris käia pole ju tegelikult küsimus. Mis on lubatu ja tegelikkuse vahe päriskasutuses: 18 või ligi 30 kWh/100km. Praktiliselt topelt. Aga jagame nüüd läbi Euroopa uhamise peale selle kõik ära? See 150-160 on ju tegelik sõit kui ikka tegelikult hakata a'la Portugaaliasse minema. Ma sõitsin sarnasel kiirusel sügavalt ülekoormatud poekotiga läbi öise Varssavi... ja mujal on ikka püsiv 130 vähemalt. Täna lased läbi Poola sujuva 140ga. Ahjah, pakime hüpoteetilise EV6 samaseks reaaalseks 406'ks? Wink 

Läbi Eurpoopa udjad jäme 3000 kilti, millest 2000 on puhas kiirtee, täna isegi rohkem. Kiirtee jagad sa kindlasti kümneks laadimispeatuseks, IGA minimaaalselt 30 minutit. Tuhande peal teed 6 peatust, kokku seega vähemalt 8 tundi seismist ja seda 65k€ maksva hetke parimaga. EQS580 oli küll pisut kiirem lõppkiiruselt aga muus osas "kehvem" ja mingit edu veel kallimast hinnast pole. Distants sama, kulutus 33,6 ehk veel suurem suurem, laadimisaeg samasuguses laadijas pikem. 
Kange diisliga pead tankima 4-5 korda, iga tankimine 5 minutit + rabad samal ajal kohvi ja burksi. Teoorias ei pea ju kohapeal seisma. Ütleme disiliga kulutad kokku tankimistele ühe elektriauto sundusliku laadimispeatuse aja. 

Aga kurat, MIDA me siin "võrdleme"??? Mitme- kuni mitmekümne kordse hinnavahega asju!!! PARIMAID suvaliste junnidega... Ma olen saksas rendi diisel-Jukega samamoodi ja veel kiiremini sõitnud ja kulu pole üle 8 läinud Big Grin See on jaanuarides olnud tavaline (kuni koroonani, äkki 2022 tuleb Boot jälle), et Weezest Düsseldorfi on rendikad lõppkiirust näinud. See on tavaliselt jäme 100 kilti hotelli öösel, kujutad ette, saakski kohale... 

Ehk elektriauto võlu on lokaalne madalatel kiirustel liiklemine iskliku tagumendi ja toidukottide veol, kus sa ei kuluta mitte ühte üleliigset minutit selle laadimisele. Laed siis, kui auto kodus seisab ja auto võib olla ka odavapoolne. Niipea kui lähed kiirteedele ja matkama, tahad midagi tõsisemat katusel või sabas vedada jne, kaob odavamal elektriautol mõte ja ostma peaks arusaamatuid hindasid. Sa küll ei kuluta raha kütusele aga kulutad aega, mida on sul niigi vähe, sest pead elektriauto liisingumakset välja teenima! Saksamaal on täiesti tavaline ka 200 kildi/2sõidutunni kaugusel tööl käia ja seal võib isegi parimatest väheks jääda. Sestap ka kiirteedel elektrivurre väga ei näe.
Vasta

Njah, päris nukrad läbisõidud on võimalik saada minu tavatingimustes. Külast välja, 120 rauda, Kose-Tallinn kaherealine, mõned foorid, parkimine. Õhtul sama rada tagasi. Kõige rohkem hingele pakub tsikkel, pean tunnistama. 

Elektrieufoorikute vastus kõikidele probleemidele ehk päikesepaneelid katusele kah ei päästa - kui päike paistab, olen mina tööl, kui mina kodus, on päike madalal. Auto jagu salvestusvõimsust ei ole ka just odav.

Eidestumiseks on majapidamises rifter, mille kohta on üsna palju eriarvamusi meil prouaga. Tema arvates ultimate driving machine, minumeelest juhitamatu jube kuut, millega käänulistel maanteedel liiklemine peaks seadusega keelatud olema. Aga see-eest on tal i-cocpit ja väike kandiline rool, mis ajab meesterahva käed krampi ja valutama Smile
Vasta

(14-07-2022, 10:53 AM)raulex Kirjutas:  Linnakorteri ja maainimeste laadimismure üks võimalik lahendus, laadimine sõidu sihtkohas.
Selline kena laadimispost:https://forte.delfi.ee/artikkel/12003563...-inbalance
See on küll kommertslahendus, aga soovi korral võib kohalik omavalitsus (oma elanikele) sellist lahendust vallamaja/kooli/lasteaia/perearstikeskuse juures pakkuda.
Hind 3000 eur laadimiskoha kohta ehk mitte s..ttagi.

Samast artiklist võib välja lugeda ka nii, et 2,5 milku eest on 150 laadimiskohta püsti saadud.. ehk siis 16k per post. Või siis, et postid tulevad eestisse tasuta.  Ka nii sobib. 

Aga kujutage nüüd ette, et kogu see RallyEstonia publikum vuhiseb oma vurridega üle maakera sinna Tartu alla kokku. Lahe. Ja ongi lahe. A millal viimane särtsuauto mees sealt koju saab? (loe maxima pistikust oma kojusõidu portsu jagu särtsu kätte saab, kui seal sada rallitajat-trallitajat ees on? Igale miinimum pool tundi vä?), me ei loe neid kes nädalaks põõsa alla magama jäävad ja kellel kunagi kuhugi kiiret pole Smile . Minnes pole nagu probleem, kõik laevad maakera eri otstes, aga tagasi ? Eks elu näitab, või õpetab.
Vasta

Siis igaüks laeb täpselt nii palju, et jõuaks järgmise laadijani, suuremas raadiuses on laadijaid rohkem, laevad seal jälle jne ja kõik toimib ääretult sujuvalt. Elektriauto maailmas ju egoiste pole, kõik toimub kogukonna nimel. 

Iroonia lõpp.
Vasta

Rally Estonia
Kui selline asi ütleme aastal 2030 üldse toimub, siis kohapealseks laadimiseks biogaasi generaatorjaamad või vesiniku kütuseelement-jaamad.
Kärutatakse kohale nagu praegu mobiilside lisa-tugijaamad.
Liigset laadimishuvi saab piirata krõbedama hinnaga.
Saksa kiirteed
Võin lahjemat mürki võtta, et aastal 2030 pole euroopas ühtegi teed, kus üle 100 km/h sõita lubatakse.
Vasta

(15-07-2022, 09:14 AM)raulex Kirjutas:  Võin lahjemat mürki võtta, et aastal 2030 pole euroopas ühtegi teed, kus üle 100 km/h sõita lubatakse.
Selle arvamuse võiks küll kuhugile salvestada ehk kivisse raiuda. Sellest et sa end mürgitada kavatsed, on mul suht poogen, aga äkki julged kasvõi kasti õlle peale pakkumise teha?
Vasta

Vabalt.
Euroopa liit 2030
Asulad 40,maantee 80 ja praegused kiirteed 100 km/h.
Kui nii ei lähe, siis kast õlut minu poolt.
Viidet ka lisaks kristallkuulile
https://majandus.postimees.ee/7550646/ek...-km-tunnis
Edit. Siiski 120 praegu. Õllest jään tõenäoliselt ilma aga mõtet see suuremat ei muuda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: jäärapea, Urmash, 1 peidetud kasutaja(t), 13 külali(st)ne