[hulgus]

Kui jutt juba kateldele-kaminatele läks...
Kas on kellelgi kogemusi pelletikaminaga, mis toanurgas huugab ja vett kütab? Süsteemis vaid kamin, kollektor, pump, termostaadid ja põrandakütte torud. Akupaagi asemel on 20+tonni betooni põrandas. No ei ole majas ruumi, kuhu katel ja paak mahuks, aga talvel võiks see 20tn pisut soojem olla. Hetkel toimetab seal vajadusel (-20c) 6kw elektrit tarbiv asi.

[MellMellMell]

Igaks petteks 100L paagi üritaks ikka vahele suruda sinna süsteemi, see pellet on äkiline nagu iga leek ja ei pruugi torustiku alguspoolele hästi mõjuda. Kaminast paaki ja paagist põranda teeks mina. Sellega välistad võimaluse, et kui nt elekter kaob ja vesi seisma jääb aga pellet veel edasi hõõgub, et miski keema läheb kohe.

[muska71]

Sa võid ju valada katla mingisse kivimassi,aga kuna metall paisub kiirelt ja lükkab selle massi lihtsalt lõhki...Ventika võid muidugi puhuma panna.

Mina panustan garaage kütmise teemal malmist kamina südamik,seda hakkan hakkega kütma ja soesein taha.Teen tule alla siis kamin hakkab kohe kiirgama sooja ja kõik soe salvestub soemüüri ja kui tuli kustu siis kiirgab müür sooja...Südamik juba kodu taritud ja praktiliselt uue sain kommi raha eest.Põhi juba alt la eemaldatud,et kast alla voolida.Kasti plekk ka juba olemas,aga aega hetkel netu.Aeg ajalt pakutakse kasutatud tellisahjusi -soemüüre tasuta lammutada  ja sealt saaks ka kivid muidu kätte.Sügisel sai üks tuleohtlik üllitis maha võetud ja vähegi kobedamad kivid panin kõrvale...

[MeelisV]

See esimene katel meenutab mulle mu põrsapõlve.
Ainult, et meil oli katla alla servas vee toru sisend ja katla lae peal väljund ja süsteem töötas loomuliku tsirkulatsiooniga keldrist kütteks 2 korruse kütteks.
Hiljem lisandus ka akupaak.
Ehk siis veesärgiga katel. 
Huvitav, et sellel ei näe torusid kuskil.

[Marko]

Ülemine on üsna kindlalt leektorukatel. Suitsugaas käib neist torudest läbi, vesi on ümber. Torud panemata vee jaoks ehk, plaaniti vastavalt katlamajale kohti valida nende jaoks?
Tagumises kambris peab olema horisontaalne vahesein, mis eraldab kolde ja korstnasse mineva osa.

[13piisab]

Kui esimesel on veesärgi ühendamise avad puudu, siis ilmselt veel lihtsalt tegemata. See on kivisöe kuuma taluv keskküttekatel.

[muska71]

Jäme rusikareegel,et kui küttekehast väljuv toss 350C+siiis saab panna müüri,kui alla siis eriti mitte.Kindlasti annab mängida ka sellega,et seda ahju küttes piiratakse õhu pealevoolu põlemisele ja see piiramine mõjutab ka otseselt väljuvat tempi.Selle tempi nr saad küsida müüjalt või tootjalt.Eestis väga palju müügil väikseid bursuika laadseid kaminpliite kuhu mina ei julgeks teenusena soemüüri taha ehitada,aga siiski on ehitatud ja töötavad täiesti normaalselt ja probleemivabalt.
Kivikorstna saad soojustada(et oleks nõuetega kooskõlas siis peab vill olema vajadusel lihtsalt meemaldatav,et saaks korstent kontrollida) ja katusel korstnale luugi peale ehitada.Kui ei küta siis luuk kinni,teed tule alla siis nöörist tümbad luugi lahti kütmise ajaks ja pärast kui tuli kustu lased nööri järgi ja luuk peal ja soojast korstnast soe õhk enam ei välju ja korsten püsib soe.Mujal maailmas on need poekaup,meil paraku mitte.Ka bullerjani köetekse kivikorstnasse-esimene koldetäis köetakse siiber ja luugid lahti ja nii kütame korstna soojaks ja siis edasi juba nii nagu juhend ette näeb.

[MeelisV]

Kas akupaagiks ruumi ei ole.? Ei pea olema ju üks suur aga saab ka mitu väikest panna.
See katel on mõeldud veega toimima seega on temperatuur teiselpool kolde seina alla 100C 
Kui täidad liiva või betooniga siis mis temperatuurid kolde seina rauas siis on ? Kaua see siis vastu peab?

[2715]

Kas plekist kesta sisse ahi laduda poleks parem plaan kui korsten juba kivist ja salvestama peaks?
Plekist kesta sisse suudab igaüks ahju ära laduda ja ei lähe laiali ega ole mõranemise ohtu.
Need katlad näevad mõlemad sellised välja et kumbagi ei tahaks kasutada...

[muska71]

Siis juba lihtsam ja mugavam ja ka odavam laduda tellisahi ja väljast ära krohvida ja krohvi sisse ka võrk.Olen elus ühe pleku ladunud ja rohkem seda ei tee...Seal kestade sees annab küürutada+lisa kivide lõikumine nendes kohtades kus ribid kestale pandud+ega alla 3 sotta vast kesta ka enam ei saa.

[Marko]

Teise (malmist keskkütte) katla selgitusest noppisin lause -  Vaja talvel saada teinekord garaaz mõneks päevaks soojaks, et seal toimetada.
Kui nii, siis asenda tulekindel betoon liivaga! Puistad ülevalt veesärgi täis ja teed tule alla, ongi kogu lugu. Lihtsuses on võlu.
Kiiret sooja neist välja võluda ilmselt ei õnnestu, selleks on puhur.

[Marko]

Väljendusin ilmselt tiba segadusseajavalt, nagu alati. Antud projekti puhuks võtaksin selle värske teemapüstituse esimese katla, auk peale ja liiv sisse. See läbipõlemine nii kiire ka nüüd ei ole, esmase kirjelduse järgi tekib mure 5-10 aasta jooksul arvatavasti. Mis kaotada on? Ridade vahelt võib lugeda, et kõik kolm ahju/katelt on sul olemas juba.

[edvard]

Äkki kui vaid nädalavahetustel kütta vaja oleks abiks õhksoojuspump ?

[2715]

Siis juba lihtsam ja mugavam ja ka odavam laduda tellisahi ja väljast ära krohvida ja krohvi sisse ka võrk.Olen elus ühe pleku ladunud ja rohkem seda ei tee...Seal kestade sees annab küürutada+lisa kivide lõikumine nendes kohtades kus ribid kestale pandud+ega alla 3 sotta vast kesta ka enam ei saa.

Ma lasin plekimeestel teha pisut kandilisemate nurkadega kesta kui tavaline ja lahti käib neljaks osaks et laduda lihtsam oleks.
Siis oli plekk veel odav ja maksis 90 raha.
Kivil pidi nurga maha koputama aga lõigatud sai vaid šamotti mis ei sobinud muidu.
Väliskiht sai õhukesest tellisest ja koldeosa tavamõõduga tellisest ning korsten alt välja.
Täiesti külmalt kütma hakates 3 tunniga plekk mõnusalt soe umbes 45c niiet väga uimane pole.
Kunagi oli aeg, kus igaüks suutis omale individuaalelamu ehitada ja muuhulgas ka ahjud-pliidid laduda.
Kas tõesti oleme selle napi 40 aastaga niipalju taandarenenud et paar kantmeetrit müüri pole enam võimetekohane?

[muska71]

Kõik kestad minuteada mingi 4 osa.Esimest lüli laduda pole kõige hullem,aga mida ülespoole seda sitem ja eriti viimane lüli,ukerda tellingul ja küüruta seal,pärast selg valus tükk aega...Ma muidugi pea 2m pikk ka.Teha korralik ahi siis tuleb ju kivid laduda nagu müüri laoks,aga noh maitse asi.

[muska71]

See leedu malmkatel,sellele ehitati vene ajal juba kividest kast ümber kus lõõristik sees ja küttis kenasti.Pruugitud akupaake liigub ka pidavalt.Katlale akupaak taha ja võimalusel ka miski kaloriifer ja saab päris hea kütte garaazi.Akupaagi jätaks isoleerimata ja kiirgab ise sooja+ kaloriiferi saab ka sooja puhuma panna.Katel + akupaak pole ju muud vaja kui peale ja tagasivool jämmud torud ja paisupaak ja olemas ta ongi,tosoolisegu sisse.Kaloriiferiks sobib ka vast suvaline auto jahutusradikas ventikaga.

[meli666]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse? Kindlasti tekib aegu, kus vedelik langeb alla nulli, ehk siis tegevust seal ei toimu. Jahutusvedelikku autopoest osta sadade liitrite viisi ja seda iga paari aasta tagant vahetada...
Teiseks korstna teema. Seisab heina sees kasutult vist 400mm läbimõõduga 6mm paksusega terastoru. Tasub selle püsti ajamisele garaazi seina kõrvale välja mõelda? Mõtlen just, et kuidas vastupidavusega lood on. Tahm happeline ja sööb seda toru vist usinasti.
Või vaadata ikka roostevaba tänapäeva lahenduse suunas?
See teraskorsten saaks asuma umbes nii garaazi kõrval. Suvaline pilt netist.
   

[zazik]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse?

Reeglina autotöökodadest hangitud kasutatud jahutusvedelikku kasutatakse. Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

[Kult]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse?

Reeglina autotöökodadest hangitud kasutatud jahutusvedelikku kasutatakse. Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kogust ei tea mis sinna süsteemi läheb, aga ise ostsin uut jahutusvedelikku(roheline) vaadiga - 200l, siis oli hind veel umbes 150 euri koos km-ga selle eest, mul läheb traktoritele ja muule sellisele. Hind vast natuke kallim nüüd, aga ega ta nii kallis ka ei ole.

[Marko]

 Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb või külmumistemperatuur muutub, aga nii lambist üldistus sundis kirjutama.