[Aare72]

Aga see esmaesitluse kuupäeva teema- kas see on mõne originaalloo puhul nii või pidasid sa, teine Aare, silmas seda, et mingist loost tehakse kaver, kus kasutatakse mingi vana loo põhja ja esitletakse seda uue loo pähe, mainimata seda, et tegelikult ongi see a la 1995 aasta lugu.

Ma ikka pean silmas originaalloo esma-avaldamist. Kavereid tehakse jah ohtralt aasta(kümne)id hiljem nagunii, see on hoopis teine teema.

Esimene pähe hüppav näide on europrojekt B.U.S. - Maybe https://www.youtube.com/watch?v=9Iiw98cQRO8, mis nt. Spotify andmetel tuli turgu 2005, kuigi tegelikult avaldati 10 aastat varem (YT-s ka kahed andmed). Panin endale meelepärasema versiooni.

Lisaks esitletakse originaalloominguna lugusid, mis on laenatud tegelikult kellegi teise loost. Siin on päris õhuke piir, kus lõpeb kaver ja algab plagiaat. Helilõikude-fraaside kasutamine omaloomingu pähe on vana asi. Hoo sai see sisse 1990 paiku, kui sämplerid ja PC-d muusikamaailmas laiadesse massidesse jõudsid. Kuna ma olin ja olen siiani vaimustuses 1990-94 aastate Italian Piano House'st, mis UK tegijate hulgas rohkem nagu Oldskool Piano House nimetuse all levis siis selles źanris ristkasutati ikka päris ohjeldamatult üksteise loomingut, eriti UK-s. Milleeniumi algul läks asi jälle lahti. Igasugu Eric Prydzid, David Guettad ja kümned, et mitte ütelda sajad artistid-DJ-d kasutasid 80-te lugusid ning nende detaile oma loomingus. Kohati nii osavalt, et aru saada polegi. Tehnika ja inimoskused teevad imet.

[Aare R.]

Huvitav, kas Spotify-s siis põhjalikumat taustauuringut ei tehta? See B.U.S. kõlab juba esimestest taktidest ju 90-ndate keskpaiga muusikana, selle jaoks ei pea isegi kuskilt midagi otsima. Pean küll tunnistama, et vähemalt ei meenu, et ma oleks seda varem kuulnud, aga miskipärast arvan, et laulja on samast ajast pärit Corona-nimeline esitaja?

Kaveritest rääkides- Weekendi ajal (ma ise küll ei käinud, kuigi toonasest elukohast oli üritus vaid poole kildi kaugusel) käis mu kasupoja juures tema sõber, rollu pakiraamil kõlar lirtsumas, küsisin siis, et tead, kelle lugu on? Ütles, et heh, Martin Garrix. Ma siis vastu, et hehe, see on oma 15 aastat vanem lugu, Energy 52 Cafe Del Mar. Ja arvan, et eks see nii vist käib ka, et nooremad ei tea enamus lugude tausta ja nende jaoks ongi tegu uue looga. Samas- üks asi on kaver, teine asi on mingi nö. käigu kasutamine "uue" loo jaoks.
Üks populaarsemaid lugusid läbi aegade on vist Depeche Mode'i Enjoy The Silence, millest on tehtud erinevaid kavereid ja mille sämpleid on tohutult kasutatud.
Samas olen selline inimene, kellele absoluutselt- eriti praegusel ajal- ei meeldi vanade lugude kaverid.

[Aare72]

Ma'i viitsi eelmist posti rohkem muuta. Aga ei ole Corona, ehkki tämber on sarnane. On Sandra Chambers avalike andmete järgi. Teinud Itaalias paljudes projektides kaasa. See on tavaline nähtus, et lauljaid ''laenutatakse''.

See Spotify-asjal on ilmselt mitu põhjust. Moded ei jõua kogu massi hallata, siis võetakse plaadi viimane release, jõudmata/viitsimata tegelikku olukorda kontrollida. Pole ka ilmselt nii tõsiseltvõetav źanr või artist nende arvates.

[Aare R.]

Tjah, žanrina ei ole 90-ndad tõesti võibolla paljude jaoks tõsiseltvõetav, aga lood kõlbavad lörtsimiseks küll. Miks ma ütlen lörtsimiseks- kui paljude meelest oli 90-ndate musa mõttetu, siis no see, mis noote praegu selle ajastu lugude sõnadele külge pannakse, on ikka päris jube. Meesterahvad inisevad, paljud lood on ise nagu nutulaulud jne.
Aga noh, see on minu arvamus.

Ma natuke vaatasin ka seda Corona ja Sandy Chambersi asja- näitab küll, et vähemalt mingi aeg oli Corona laulja Sandy Chambers ning selle nimega tuleb veel hunnik projekte internetiavarustest välja.

[Aare72]

Rokimehed ilmselt põristavad juba taldu vasta maad aga 10 punkti sulle selle eest!

Mind ennast pani hambaid krigistama periood 2000-2010, kui valdav oli eriti kriiskav ja overload tümps. Nagu helitehnikud oleks korraga maha surn'd. Viimasel kümnendil on selles osas asi veidi paranenud aga jah, kõrva väga ei paita. Siiski - mõningaid päris häid pärle vahel ikka tilgub aga neid siia lükkima hakata pole mingit mõtet. Ühe vihje ikkagi panen. 2010 hakkas Rootsis tegutsema Synthpop-duo Retronic Voice. Kes 80-te Italodisco stiili igatseb, veidi rafineeritumalt küll, siis see on just neile. Plaat Awakening, mis neil 2012 ilmus on ikka kuratlikult hea.

Lisan juurde. Väga võimalik, et Corona-projektis kasutati Sandra vokaali ka. Aga naised iseenesest on ikka täitsa erinevad. Sarnaseid näiteid võib tuua küll ja veel. Kasvõi taanlanna Whigfield, kelle asemel kasutati osades tema lugudes inglanna Ann Lee vokaali.

Lisan veel juurde. Et artistidel on tihtipeale ports alias'i, siis osasid lugusid ei oska esimese hooga sama isikuga seostadagi. Ann Lee on aktiivselt tegutsenud alates 1990-st. Ja ikka väga erinevates n.-ö. projektides. Peamiselt kasutatigi teda tema omapärase vokaali tõttu. Seda tüüpi lauljaid on päris suur hulk, kelle häält kasutati lihtsalt demodel aga laval hüplesid hoopis teised isikud. No Boney M ja Milli Vanilli on ilmselt tuntumad. Mõlemad kusjuures kadunud Frank Fariani sünnitised. Muusikabisnis, mis muud. Raha ei haise.

[Aare R.]

Jälle targem- ma teadsin Ann Lee'd vaid ühe loo põhjal- Two Times, mis tuli minu mälu järgi välja umbes 2001. aastal, see, et ta ka Whigfieldi lugusid tegi, tuli mulle üllatusena. Ja esitleti teda Taani artistina.

Aga nende näidete põhjal võiks öelda, et mõnikord need lükked toimivad, küll aga ei saa vist seda öelda Nightwishi (midagi rokimeestele ka!) kohta, mille puhul ainuõige valik oli ikkagi Tarja Turunen. Olen käinud Haapsalus Tarja enda soolokontserdil ja olen ka näinud tema järglase, Anett Olssoni esitust Nightwishi koossseisus, aga no ei ole need üldse võrreldavad. Anett Olssoni esituses oli minu meelest vaid üks hea lugu- "Meadows Of Heaven", kuid nö. Tarja- aegsed lood talle absoluutselt ei sobinud. Praeguseks peaks vist Nightwishil juba kolmas laulja olema, aga paraku pole nende tegemistest midagi enam kuulda.
Tarja võimsast häälest võibolla parim näide ballaadina:


Ja kes tahab öelda, et see ei sobi teemasse, siis leian, et ka rahuliku muusika kuulamiseks on autos vahel õige aeg

[Marko]

Rokimehed ilmselt põristavad juba taldu vasta maad

Õige jutt, viimane aeg ninnunännust puhata!

https://www.youtube.com/watch?v=FjV8SHjHvHk

[Aare R.]

Marko, kah hea lugu! 
Kuid muusika on ikkagi selline, mille puhul ei saa öelda, et üks või teine stiil vale oleks. Lihtsalt inimeste maitsed on erinevad ning paraku kiputakse rockmuusikat rohkem ülistama kui midagi muud.
Muuseas, sellest Helloweeni loost on teinud oma versiooni rootslaste Hammerfall, üks mu lemmikuid rockmuusikast (ma päris doomi ja deathi ei kuula, kõige raskem võibolla näiteks Sabaton). Ja see Hammerfalli laulja on Helloweeni lauljale väga sarnase häälega.
Sama lugu ei hakanud panema, aga üks näide:


Ahjaa, krt kui juba rocki peale jutt läks, siis mul on täitsa meelest ära läinud vahel kuulata järgnevat, endise Sepultura laulja Max Cavalera pundi Soulfly lugu, mis on öösel sõitmiseks jõhkralt hea lugu!

[Janka]

Neile, kes lund ja libedaid teid armastavad - https://youtu.be/zH2aIztDcpQ

[krossifänn]

Neile kellele meeldib lumi ja ekstreemsused.

[krossifänn]

[rocker]

Üsna huvitav kombo kokku keevitatud.

[Janka]

Lappasin suurest isiklike eelistuste kogust väikese valiku välja. 110 lugu. Rohkem lihtsalt ei viitsinud jälgida ja klikkida, silmad hakkasid vett jooksma 
Kaheksaks tunniks piisab. Autorooli, töötuppa taustaks, midaiganes.... 
Soovitan segatuna kuulata, kui keegi üldse maldab kuulata.
Lood mitte just väga, aga üsnagi seinast seina, mingil ajal mingil moel isiklikult tähtsad olnud. Kuulan, sest meeldib

https://open.spotify.com/playlist/7EoNua...135cb5444c

[Aspelund]

[Aspelund]

[krossifänn]

1994 klopiti vaibad puhtaks sellise mussi taustal.

[Aare R.]

Päike hakkas pilve tagant piiluma ja järgnev lugu on nagu rusikas silmaauku, lihtsalt ajab rooli taga jala tatsuma ja sõrmed rütmi kaasa trummeldama! 

[Aspelund]

[Aspelund]

[honkomees]

Kuna mul on kalli kaasa väitel kõrvade peal tallanud mitte karu vaid elevant, siis mina muusikat ei kuula vaid vaatan ... vanamehel on tore ju (vanamoodsa) muusika taktis liikuvaid ilusaid tüdrukuid vaadata. Eks ma tean, et kõik mis mulle meeldib on üks kolmest pahast ... ja ei lähe kokku enamiku maitsega. 
Olen siis omale mälupulgale mingi hunniku salvestanud ja kui autoraadiost mingit normaalset jutusaadet ei tule ning muusika ei istu, siis panen mängima ja meenutan, kuidas tüdrukud välja nägid ja ei jää roolis magama - nt 

ja muusikapuntidest istuvad igasugu sloveenia-slovakkia-horvaatia jms nn rahvaliku muusika ansamblid, Atomik Harmonik on üks lemmikumaid


nn agropop




rusiinide (see slovakia ja ukraina vahel asuv rahvakild) rahvamuusika