Jäi silma enneolematute mugavustega Belarus, kus esimene rippsüsteem, esimene jõuvõtuvõll, tagumise rippsüsteemi automaatika ja veel nupust käiguvahetus.
Ning muidugi terve armee nuppe, lambikesi ja loendureid, mis ka kõik oskavad juhiga suhelda piiksumise teel!
Pärast muidugi tulid puudused ka.
Värvimise eesrindlik kvaliteet, kus aluspinda pole piisavalt rooste lastud et värv peal seisaks.
Kollektor lekib aga see pidi täiesti normaalne olema.
Kapotil on kalduvus pähe kukkuda.
Rihma rullik lendas ka minema 100 tunniga.
Esimese jõuvõtuvõlli vahejupp lendas minema, ma neile nuutidele pikka iga ei ennusta nagunii ja muidugi pöörleb võll valele poole.
Konditsioneeri kasutades hakkab kabiinis vihma sadama aga see olla ka normaalne ja esineb ka teistel mudelitel.
Reduktori lülitusele ei ennusta ka pikka iga ja juba oli lülitumise probleem.
Juba uuena põleb lamp mis käsib piduriõli lisada aga ujuk on uppunud ja soovitab see ellimineerida et lamp ei häiriks.
Kasti õlisurvega traditsioonilised probleemid sest metallipuru ja reduktsiooniklapp kokku ei sobi.
Et käsigaas vaid talvel fikseerub on vist kohaliku elu eripära sest traktor pidi väga meeldima.
Et tagumine kojamees ei tööta on igati ootuspärane ja juba teada et kaitse on läbi sest juhe on tõmmatud toru sisse kus on teravad servad ta ära koorinud.
Mainitakse ka ära, et isegi vene oludes on teenindus kohutav ja oled murega üksi.
Aga eks vaadake ise ja otsustage kas hea asi või ei.
Selles ollakse igatahes mujalt hangitud lisateabe järgi üksmeelel, et kütust mahub pardale vähe ja kulub teda 30 liitrit tunnis ning 250 liitriga pikka päeva tankimata ei tee.
Aga eks otsustage ise kas meeldib või ei.