[PlyVal64]

See viimane on tõesti lausa luksus, aga see on ka jälle asi, mis eeldab suuremat mahtu- vaevalt, et keegi oma tarbeks nii palju aega ja raha hakkaks kulutama, sest tundub see Mini-Bruunettile või sellelaadsele asjale ehitatud olema. Mida ma veel mõtlen- sellistest pilbastest koorem kokku saada võtab ikka omajagu aega ja veidi ka kannatust
Aga kenasti on see aparaat välja küll kukkunud muidu.

Kogu küsimus on ju Naarva väikseimas-odavaimas giljotiin-lõikepeas, kus on lõhestamsie lisakiil. Soomes-Rootsis on see ka traktorite metsatõstukite küljes ja siis on ju vaid fantaasia küsimus, tükeldad big-bagi, mis on seal tavaline lahendus, või on mingi kallurhaagis sabas.  Uus on täna äkki 15K€ hinnalipikuga aga saab Soomest ka odavamalt. See siis pisi-eskule mõeldud. Küsimus on halupuude vajaduses, sest see töötab ju ka lihtsalt giljotiinina. Eskuga koos eriti efektiivne tänu 360 pöörlemsiele: harvenduses või võsalagedas alumisest jämedamast 10-23cm teed kohe halud tõesti otse big-bagi ja peene ladva paned hakkekuhja. Lõpuks on kogu küsimus ju selles, et mida on kallim müüa... ja mida saab ka "pimedalt" müüa  Selge, et halupuud saad ka naabrimemmele sularaha eest müüa...

Ma võtan asju alati isiklikust vaatevinklist eeldades et ma pole ainuke loll siin ilmas  See on siis meie ühe metsakese piir Naabriga, kes tegi eskuga kena harvenduse. Meid huvitab esiteks samalaadne tulemus, mis on ju super, aga ka iseendale just küttepuu. Hake tegelikult ei huvitagi. Enamus remmelgas, mis tuleb välja lõigata. Praegu kütan sama metsa remmelgaga ja minu arust väga hea pliidi küte kui on kuivanud! Seda on 2X0,8Ha, mis vajaks lähiajal tegemist. Jämedalt 30-35tihu, rohkemat julge lubada sest lagedaks ei taha. Ma võin ju seal käia ja omale kütet saagida aga... Ja tõesti a'la 6-10 tonnise esku ja Naarvaga! See oleks kuluefektiivne! Mis on odavam, kas lõhestajaga lõikepea ja pisut suurem ajakulu või mingi eraldi toimiv ringiveetav halumasin lisaks giljotiinile?  Ma käin klupin ja märgin ära üle 23 sendised, mis jäävad püsti ehk tahtmisel mulle kui saemehele langetada. Siis tõmban ka värviga triibu peale, mis tüvi ja kuhumaani haluks. Ulatab ~2 meetri peale ehk siis 6X35 cm juppe = 12 halgu tüvest. Mõnest saab ka pikemalt, lihtsalt triibutamise ja märgituse mõtte küsimus, kas risti või piki triip tüvel. Ja kas märkevärvi, roheline jääb alles ja oranž või värvita maha. Pudi on niigi hake. Siit jääks alles kask, 2.rinde noor kuusk ja üle 23-sendine saar, lepp ja remmelgas mida pole palju. Või ütleme et selle saab saega pikali ja mingilt maalt saab juba ka masin laasida-järgata. Tavaline lihtne mõtestatud erametsa majandamine. Kogu küsimus taandub, kuskohast ma saan masina koos mõtlemisvõimelise Mehega seal kangide taga? Tegu siis olemuselt energiavõsa raiega aga teatud erisustega. Ma võin ju panna timberisse  vm sellisesse üles väga täpsete juhistega oksjoni aga ma juba kujutan ette seda hala, kuidas see üldse ära ei tasu, ja kui halvad on kõik vähe väiksemad masinad, ja mõtlemine on üldse pead valutama panev jne  Või äkki ON kusagil mõni Tegija ka?

[meli666]

No ei ole see T-25 nii kehvake midagi. Lume alt välja sulanuna, on ikka omajagu seda puitu talvel metsast välja saanud. Russ ka aitas suuremate metsakuivadega võitlemisel.
   

Päris otsust veel vastu võtnud polegi, et mis edasi.
On nii leppa, kaske ja haaba peenemas mõõdus. See oleks ilmselt kõige kasumlikum haluks teha.
         

Metsakuiva ka omajagu. Jämedad mürsikud.
         

Paljudel sine, ega vist peale kütte enam sest muud ei saa?
   

Kuna sellist materjali on tulemas tulevikus küll ja veel, siis mõelnud ka halumasinale. Samas, Ksf Plyval hästi tõdes, et erimaterjaliga pole sellega suurt miskit teha.
Endale on sümpaatsena jämeda materjaliga toimetamisel tundunud riiv puulõhkuja. Võtab kihi ära, pakk tagasi ja uuesti läbi. Midagi sellist.


Japa toodab sellist varianti halumasinana ka. 435 mudeliks. Sellel siis automaatselt tõmbab paku tagasi, pluss siis veel nottide ettevedu ja halgude transportöör.


Selle riivi omapäraks olevat ka see, et jätab halud karvaseks. Süttib paremini. Samas videot vaadates tekib sellist jääkpuru ka omajagu. 
Uurisin selle Japa 435 hinda ka ja tulemus. 
Japa435e 41540eur+km
Japa471 hüdraulise käitusega kahe etteveoketiga ja 2 sööterulliga puiduestakaad 8153eur+km
või
Ja47901+Ja47902 hüdraulise käitusega kolme etteveoketiga ja 3 sööterulliga puiduestakaad 13097eur+km
 Oma aruga mõtlesin hinda sinna 20K alla, sellega mõtleks. Aga jah, hoopis teine maailm. Kuid eks ta ole ka selline päevast päeva tööriist ja sellist mahtu endal nagunii anda pole. 
Seega ilmselt on ikka kõige kavalam kogu kupatus hakkeks ja asi ühel pool.

[janek p]

Ma olen viimased 20 aastat kruviga lõhkunug. Ohutuse seisukohalt, ega peale õlle pudeli katsumis enam ligi minna ei taha.

[Aare R.]

 

Paljudel sine, ega vist peale kütte enam sest muud ei saa?

Sa võid ju proovida, tõmba otsast pool meetrit ehk küttepuu jagu maha, vaata, mis siis paistab- otsast kaugemal võib pilt parem olla.

[PlyVal64]

Seega ilmselt on ikka kõige kavalam kogu kupatus hakkeks ja asi ühel pool.

Kus kurat, terrorist oled või  
Kõigepealt on seal piisavalt tööd saekaatrile. Mul on Nõmmel tehtud vaheaed metsakuivast lauast, ideaalne sellise asja jaoks! Jäme tuleks kõik mingiks selliseks saagida. Ja mis sel sinel viga??? Ma usun, et on veel piisavalt täiearulisi kes osakavad ka odavamat materjali väga hinnata  Tolline laud 100 ja 150 + 50X100 ja ka 50X50. Või teed üldse lippideks sest aialipi hind on ju venekeelne! 
Siis on ju lõputult parimat kütet, millega opereerimine ei ole vast väga keeruline. Muidugi on küsimus küttest alati asukohas või veovõimes sinna, kus ollakse nõus maksma.

[Meelis2]

Ma olen viimased 20 aastat kruviga lõhkunug. Ohutuse seisukohalt, ega peale õlle pudeli katsumis enam ligi minna ei taha.

Aastaid tagasi nooriku onu meelitas ka kohaliku külajoodiku kruviga masinaga puid lõhkuma.
Mis täpselt katki läks ei tea aga kiirabi oli ära viinud ja kipsi oli kilodes kulunud.....
Rohkem seda keegi ei puutuud kuni üritati ära varastada aga ei jaksatud ja visati paarisaja meetri kaugusel kraavi. Andis tagasi tarida.

[gruppen]

Meilt viimase hüdrolõhkuja ostnud mees näitas ka oma kätt, mis... Oli päris koledate armidega. Mingi jändrik asi oli kruvi otsas sellise triki teinud, et ta ise ka ei teadnud/mäletanud täpselt, kuidas see kõik käis. Sellega ikka võib edukalt vastu jäsemeid saada. Hüdrolõhkujaga mitte niipalju. No puhtalt subjektiivse kasutajakogemuse pealt. Kruvil sõltub ka keermesammust ja koonusest, kuidas käest ära tõmmata soovib. Naabri oma oli selles eriti eduline, see kippus kogu aeg kinni võtma, mitte puud lõhkuma. Lõigati lõpuks vanarauaks, et keegi end rohkem ei vigastaks.


Meie kruviga lõhkuja on nüüd vist juba 10-15 aastat kuuris seisnud. Põhimõtteliselt on üle, kui on huvilisi 

[ronny25]

 

Paljudel sine, ega vist peale kütte enam sest muud ei saa?

Sa võid ju proovida, tõmba otsast pool meetrit ehk küttepuu jagu maha, vaata, mis siis paistab- otsast kaugemal võib pilt parem olla.

Mis see sine ikka teeb? Müügiks ei kõlba muidugi. Aga omale ei tee sine üldse midagi, kui materjal ilusti kuivaks saab. Ma olen metsakuiva palju omale ehituseks kasutanud, terrass, kuur plankaed jms. Kõik on saanud terrassi õilga üle tehtud, siis on üraski elu ka ära lõppenud..... Päris kinniseks konstruktsiooniks vast ei kasutaks jah.

[Marko]

Põhimõtteliselt on üle, kui on huvilisi 

Teed ehk mõned pildid?

[tõnn]

Kruvi lõhkujale pannakse väike vahesein juurde mis ei lase notil end ringi keerata ja ongi korras.

[PlyVal64]

Paljudel sine, ega vist peale kütte enam sest muud ei saa?

Sa võid ju proovida, tõmba otsast pool meetrit ehk küttepuu jagu maha, vaata, mis siis paistab- otsast kaugemal võib pilt parem olla.

Mis see sine ikka teeb? Müügiks ei kõlba muidugi. Aga omale ei tee sine üldse midagi, kui materjal ilusti kuivaks saab. Ma olen metsakuiva palju omale ehituseks kasutanud, terrass, kuur plankaed jms. Kõik on saanud terrassi õilga üle tehtud, siis on üraski elu ka ära lõppenud..... Päris kinniseks konstruktsiooniks vast ei kasutaks jah.

Sine pole mitte üraski ega üldse putukate vaid seente teema. Selliste teadmiste jaosk on ALATI tark teha GIYF ja leida mõni teaduslikum töö, näiteks selline magistritöö. OK, magistritööks on tegu selgelt keskkooli vaheklassi iseseisva töö tasemega asjaga aga kui selline on uus haridusklik ja hariTuse tase, siis las olla. 80'te Õpilaste Teaduslikus Ühingus sellise asjaga väga jutule ei pääsenud  

Aga sisu ei ole vale. Kõige olulisem on kohe lk.11 alguses kirjas ja ka töö lõpptulemus on meid elus edasi aitav: 

Puidusinetust võib klassifitseerida ka kõvamädanikuna. Sinetus on siiski puidu iluviga, sest puidu tugevus üldjuhul sinetuse tõttu ei muutu.
...
Teostatud uurimustöö täitis püstitatud eesmärgi ning kinnitas, et Boracol puidukaitsevahend on puidusinetust tõrjuma kuusepuidul efektiivseim võrreldes teiste testitud kaitsevahenditega. 
Mögel-Fri tõrjevahendi puhul tuleks puitu immutada pikemat aega, et saada efektiivseimaid tulemusi. Käesoleva uurimustöö testi tulemusena on see puidukaitsevahend siiski ebapiisav puidusinetuse tõrjel.
RP Wood puiduimmuti katsel ilmnes sineseentega nakkus nii pindmistes kui ka sisemistes puidu kihtides. Käesoleva töö tulemusena ei ole nimetatud puidukaitsevahend sobiv puidusinetuse tõrjeks.

Seega sinetanud saematerjal Boracoliga üle ja tuld! Kasuta kus tahad, see "päris kinnises ei kasutaks" võib olla ohutusabinõu küll. Aga soojustuseta puukuuri jms võib rahumeeli ja täies mahus teha.

[Aare R.]

Ilmselgelt see puidu tugevust vähemalt nii kiiresti ei mõjuta kui ta külge tuleb, eriti augustikuise lõikuse puhul. Augustikuu on ju ka inimese jaoks mingil põhjusel hästi halb igasugu paranemiste puhul, kuuldavasti isegi operatsioone väga augustis ei tehta.

[PlyVal64]

Justnimelt, ilmselgelt! Ilmselgelt olen ma siinsamas pikas teemas aastategi eest tutvustanud ameeriklaste ärimehelikku tarkust, kui nad Mountain Pine Beetle rünnaku miljonid tihud surnud sinetanud mändi RAHAKS keerasid! KÕIK tahtsid just sinega puitu, sest see oli äge ja öko! See oli Looduse enda "tapetud ja värvitud" puit. Sest lisaks tavapärasele järeltulijate kasvatamisest tulenevale puu surmale kannavad need üraskid oma suistega edasi ka neidsamu sine tekitavaid seene eoseid. 

Mida meie teeme??? Mängime lolli... Tegelikult tapab IR-kiirkuivatus samamoodi seened nagu USA-Kanada teevad, seda teeb siis fungitsiidide kasutamine jne. Olgem ausad - me oleme rahvusena ikka siiani õppimisvõimetud mudalollid ning ei ole arenenud ja meid korduvalt vallutanud rahvastelt ikka mitte midagi õppinud. Me üldse ei kipu teiste häid kogemusi tunnistama ega nende järgi käituma. Küll teeme kaasa ja veel suuremas mahus eranditult kõik teiste halvad kogemused. Üraski ja ka pessude tapetud puidu ja puidusine ahju ajamine on ju ehedaim näide sellest  Kui ma lõikangi sellise teadlikult omale omast metsast kütteks on üks asi. Aga meie esivanemad, siinkohal meie põlvkonna Vanaisad, oskasid aga ka üraskipuidust lugu pidada näiteks krohivatavate vaheseinte ehitusel! Sinet ei saa ma sealt enam otsida aga küll seda oli ja palju!. Homme võtan järgmised 1936 ehitatud vaheseinad maha ja siiani on kõik olnud eranditult üraskipuit ja saalungimaterjalide taaskasutus! Betoon-vahelagedega majal tekkis seda ju üüratus koguses ja kes sel ajal puidu ära viskas??? Wabariigi ajal ei olnud väärt kraami niisama vabalt käes nagu täna. Siis mõeldi ka  Isegi naelad läksid taaskasutusse ja mina ise olen seda palju pidanud tegema - naelu välja tõmbama ja sirgeks taguma. 80'te alul lapsena, puhas Wabariigiaegsete töökasvatus ja kokkuhoid. 

Aasta on 2023 ja me mõtleme et sinega puit kõlvbab vaid hakkeks uusrootslaste ahvipeesid soojendama???

[Mahno]

Piinlik lugu tunnistada, aga kooner, nagu ma olen, alles ma ehitasin kuuri sinega laudadest. Ei saa öelda, et halb oleks saanud. Nüüd siis saab teada, et olen igati öko-šmöko ka veel.

Sine puhul sõltub, kui kaugele ta lastud on. Lõpuks sööb seen puidu ära ja see muutub imekergeks ja kaotab tugevuse ära. Minu arusaamise järgi, kui see sinega laud kuuriseinas on ja kenasti tuulduda-kuivada saab, ei juhtu temaga seal mitte midagi. Seenele soodsaid tingimusi ei ole ja puit edasi ei rikne. Või vähemalt see on see, mida ma sine kohta uurides lühidalt kokku võttes teada sain.

[DevilDeVille]

Suuresti ei ole sine jms temaatika siinmail kinni lolluses, vaid lihtlabases eetikavabade organismide prevaleerimises.

[wagoneer]

Ma oma garaazi laadse toote 8x8m seinad lõin pea poole ulatuses sinega laudadega. Kooner nagu ma olen. Saematerjal oli virnastatuna vast 1,5 aastat tuulduvas katusealuses enne.  Ei mäleta enam hetkel mis asjaga selle üle plötserdasin,aga möödunud on 10a ja ei ole pehkima midagi hakanud. Mul see garaaz ei ole köetav,vaid selline külm versioon. Ehk õhk ikka liigub seal kenasti. Eriti kuna sokli osa on ikka veel tegemata    Aga küll jõuab. Nii,et ma julgeks küll väita,et sinega materjali saab vägagi edukalt kasutada.

[pannkook]

nõukaajal tehti sellest, mida oli. Meie maja sai enamalt jaolt sinega puidust.
Minu kõrgeltharitud, metsanduse lõpetanud isa ütles, et sine on vaid kosmeetililine viga. Ei tea.
Minule toodi odavat puitu õuele, mis oli pruunmädanikuga. Isa ütles, et kui edasi märjas ei ole, siis see enam ei levi ja tee aga. Tegin siis omale kõrvalhoone.
Isaga koos tehtud maja on nüüdseks ligi 40a vana, mu kõrvalhoone 15.
Kusagil mingit edenemist pole märgata. Juu siis pidas jutt paika.

[Meelis2]

Ajasime vabariigi algusaastatel ühe soomlasest härrasmehega metsaäri, teemaks olid elektripostid Egiptusesse ja Inglismaale. Kuna sine oli täiesti out siis kohe peale langetamist tõmmati 12 meetrised männid metsast välja ja läksid platsile pliiatsiteritaja alla mis neist täpsed elektripostid voolisid. Kõik oli OK kuni krdi prantslaste ametiühingud streigi orgunnisid ja laevatäis neidsamu poste kaheks nädalaks La Mancele ulpima ja sinetama jäid. Tulemuseks see et neid ei saanud enam kusagile müüa, ei materjaliks, postideks, küttepuudeks ega muuks. Ma isegi ei mäleta mis neist sai igal juhul põder sai korralikult mööda mune.

[meli666]

Kellegil head mõtet, kokku puutunud, kuidas alumiinium trossi luku hülsi saaks kokku pressida?
   

Vasaraga lapikuks ei jäänud pidama. Seega kasutasin lisaks trossilukku ja alumiinium hülss rohkem selleks, et trossi otsa kiud käe sisse ei tungiks. Aga see mutritega trossilukk on ebamugav sarvik kätte võtta.
   

Õige pressiga on lahendus hea ja kestab. Paraku Tartu Certex laiutas pressimise osalt käsi. Masinat neil pole ja saab teha läbi Tallinna. See aga tähendab mitmekordset jooksmist poe vahet, lisaks kaku vintsil veel tross ka maha. Hea oleks kuidagi kodus hakkama saada...          

[Meelis2]

Kas nüüd parem nõu aga mäletan et kolhoosiajal pleisiti paar keerdu läbi ja siis valati see trossi otsaosa alumiiniumisse. Kuidas täpsemalt käis ei näinud aga ehk keegi teab täpsemalt? Vähemalt ei torkinud enam trossikiude läbi presentlabakute kätte.