[DevilDeVille]

Lihtsalt üks hägune mõtteharjutus helge homse hõllandusest. 


Eeldus nummer üks - administratiivse sunniga muutub autopark elektriliseks.

Eeldus nummer kaks - läbitud kilomeetrite arv per elanik jääb samaks.

Eeldus nummer kolm - hinnad ei muutu odavamaks.

Eeldus nummer neli - teedevõrku ei kaotata ära.


Küsimus - kust võtavad poliitsotsiopaadid raha teedevõrgu säilitamiseks, kui praegu on kokkukorjatavate kütuseaktsiiside summa suurusjärgus pool miljardit ja törts peale?

[olli]

Minu arusaamise järgi pole päris nii, type 2 laetakse auto enda laadijaga, kiirlaadijatest läheb vool otse aku peale. Avalikes laadijates peaks isegi 2014 leaf 30kw plus laadima

Type2 on kasutusel ainult vahelduvvooluga laadimiseks. Seal on 5 kontakti voolu jaoks (3 faasi, neutraal ja PE) ning 2 pisemat kontakti signaali jaoks. Nendest üks on lihtsalt takistiga ühenduses PE-ga. Kusjuures takisti suuruse järgi auto pardalaadija saab tuvastada laadimiskaabli maksimaalse lubatud laadimisvoolu. Ning teine signaali kontakt on PWM signaali edastamiseks, millega laadija saab omakorda autole öelda maksimaalse laadimisvoolu. Laadija (AC -> DC konverter) asub autos.
Juhul kui autol on alalisvooluga laadimiseks CHADEMO (Jaapani autod, uutel pigem enam mitte), siis on antud pesa täiesti eraldiseisev type 2 pesast ning kiirlaadimine käib siis selle kaudu.
Aga enamasti on alalisvooluga laadimiseks pigem CCS standard tänapäeval. See pesa kattub auto küljes osaliselt type 2 pesaga ning kasutab samu kontakte signaali edastamiseks. Vahe on aga selles, et lisaks on kaks suurt kontakti alalisvoolu edastamiseks. Need on siis ühenduses otse kõrgepinge akuga juhul kui auto ja laadija on omavahelise paaritumise läbinud ja kontaktorid suletud. Ning siis tegeleb laadimisega (AC->DC konverteerimisega) autost eraldiseisev laadija.

Vasakul CCS, paremal Type 2.

   

Ja autopoolne kombineeritud Type2 + CCS.

   

[raulex]

Olli jutule lisaks.
Maksimaalset laadimiskiirust piiravad laadija, laadimiskaabel, auto ise ja aku seisund (külm, kuum, liiga täis).
Maapiirkondade "elmo külmik" annab kiirlaadimisel (CHADEMO) ideaaltingimustel 35 kuni 50 KW(kui laadijat on moditud). Näiteks Leafil kukub aku 80% täitumisel laadimisvool poole peale.
Sama "külmik" toetab vahelduvvoolu laadimist (type 2) max 3x 32 A.
Edasi sõltub auto pardalaadijast, esineb 1x16A, 1x32A,3X16A ja 3X32A, sealt omakorda max ideaaltingimuste laadimisvõimsus 3,6-22 KW.
Avalik laadija ei võrdu kiirlaadija, Ikea-s on ainult TYPE2 ja alati ei anna ka Type 2 3x32 A välja.
Esineb ka 3x16A versiooni ja Lätis on näiteks 3x64A, seda toetab autodest jälle ainult mingi perioodi Renault Zoe.
Kui on dünaamiline laadija(kuskil hotellis näiteks), siis annab hetkelise vaba elektrivõimsuse, mis võib muutuda iga sekund. Max on omakorda piiratud auto ja laadija võimekusega.
Kaabel muidugi ka, seda pigem kelleltki laenates. Kõik(enamus) kaablid ei toeta 3x32 A edastamist.

[wagoneer]

Lihtsalt üks hägune mõtteharjutus helge homse hõllandusest. 
Eeldus nummer üks - administratiivse sunniga muutub autopark elektriliseks.
Eeldus nummer kaks - läbitud kilomeetrite arv per elanik jääb samaks.
Eeldus nummer kolm - hinnad ei muutu odavamaks.
Eeldus nummer neli - teedevõrku ei kaotata ära.
Küsimus - kust võtavad poliitsotsiopaadid raha teedevõrgu säilitamiseks, kui praegu on kokkukorjatavate kütuseaktsiiside summa suurusjärgus pool miljardit ja törts peale?

Raha tuleb seinast. Sellised kandilised aparaadid väljastavad sedeleid. Popimatele tuuakse ka kilekotiga juurde. Aga ma olen seda pikemat aega kedranud,et tasuta lõunaid ei ole olemas. Keegi peab kogu selle jama kinni plekkima. Mitte ükski energia ettevõte ei hakka oma taskust täiesti toimivat särtsukaablit poole jämedama vastu vahetama kuna sellest peenemast lihtsalt ei mahu nii palju läbi kui rohepeerude unelmsooviks vaja. Uusarendused on vaid suht väike osa tänasest infrast mida saab juba eos mõjutada. Ja ka need mõned suuremad renoveerimised mida tehakse on tilk kust meres. Ja nagu ka eelkõneleja viitas,siis mis august tulevikus kui kõik me särtsukaga veereme tuleb teehoolde raha? Arvate tõsiselt,et see ei tule uute koormiste näol kõigi nende ustavate rohesärtsu vendade taskust? 
PS! ei ole särtsukate vastu. väga lahedad pillid. aga see eufooria on nagu natuke imelik.

[raulex]

Kõige parematel aegadel läks 75 prossa kütuseaktsiisist teedele. Praegu ei teagi, hale 50 äkki.
2050, kui viimased kütusepõletajad on teedelt kadunud , tuleb elektrikaga sõites loomulikult kilomeetri eest maksta, tõenäoliselt ei märkagi, kui kilomeetritasu automaatselt pangaarvelt kadunud on. Ja summutist ei tule kellelgi enam s*tta . Muud ei muutugi.

[olevtoom]

... Ja summutist ei tule kellelgi enam s*tta ....

Palun mitte solvata. Mu Cadillaci kummastki summutist ei välju mingit s*tta, vaid keerukas kaheksa reaktsioonikambriga muundajas tekitatud mitmesuguste keeruliste süsivesinike aroomi.

[Mahno]

S*tt on ka keerukas orgaaniline keemia, ei maksa seda alavääristada.

Elektrikaga sõitmise eest maksma tuleb hakata oluliselt varem, kui 2050. Niipea kui vedelkütuse tarbimine keerab langustrendi, tekib eelarvesse auk, mis vajab täitmist. Kas see on siis mingi (elektri)auto maks, "erimärgistatud" elekter sõidukites tarvitamiseks või tõmmatakse tuimalt järgmised +2% käibemaksule lisaks, sõltub suuresti sellest, kes parasjagu sel hetkel puldis on.

[wagoneer]

Kõige parematel aegadel läks 75 prossa kütuseaktsiisist teedele. Praegu ei teagi, hale 50 äkki.
2050, kui viimased kütusepõletajad on teedelt kadunud , tuleb elektrikaga sõites loomulikult kilomeetri eest maksta, tõenäoliselt ei märkagi, kui kilomeetritasu automaatselt pangaarvelt kadunud on. Ja summutist ei tule kellelgi enam s*tta . Muud ei muutugi.

Ja mis kasu sellest siis maamunale lõpuks on? Kusagil on maamunast välja kaevatud meeletult suur tükk,et saada kõik inimesed sõitma särtsuautodega. Siis on põllulapid kaetud paneelidega(loe haritavat pinnast jääb järjest vähemaks. Aga elektri inimesed ei söö ju tulevikus) Jne. Krt no ei ole vorstil ainult üks ots. Alati on kaks otsa. Hetkel kipun arvama,et mingi osa ei taha seda aga kuidagi tunnistada. Uute AL kerepaneelide ümbertöötlemine on täna kulukam kui uue tegemine. Nende remontimine pea võimatu(loe,ostad uue paneeli).Mis otsast see loodust säästev on. Osasid akusid ei saa vist ka taaskasutada(parandage mind kui eksin). 
Ehk mitte ükski artikkel ei ole mind pannud uskuma,et see on nüüd see mis meid päästaks. Ja vestlustes energia valdkonna inimestega(võrkude haldajad jne) ei ole ka väga roosilised prognoosid just kõlanud. See läheb väga kulukaks inimste rahakotile ja saadav soovunelm jääb reaalselt ikka päris kaugele.

[Mahno]

Tõde, mida keegi ei taha kuulda, on selles, et lahendus ei ole mitte energia tarvitamise vormi muutmine (bensiin >> elekter näiteks), vaid üldise energiatarvitamise vähendamine.

Kahjuks tähendab see eluviisi muutust - asjatu edasi-tagasi liikumise lõpetamist, globaalsest lõbureisimisest loobumist, kohalike toodete tarvitamise juurde tagasi minekut, asjade pikaajalise tarbimise ja parandamise juurde minekut jne. Suuresti viimase 50-60 aasta "progressist" loobumist. Muuhulgas tähendaks see ja suuremat sorti majanduskriisi, kuna praegune majandus toimib kasvava tarbimise eeldusel

[spitfire]

Tõde, mida keegi ei taha kuulda, on selles, et lahendus ei ole mitte energia tarvitamise vormi muutmine (bensiin >> elekter näiteks), vaid üldise energiatarvitamise vähendamine.

Hiina + India majanduskasv viib paraku selleni, et see sell, kes enne vokki väntas, istub täna kogu oma vahmiiliga rolleri seljas. Sealt üks samm veel edasi ja juba on peres 2 rollerit... Ja need mastaabid on meeletud.

[Meelis2]

Tundub et hoolimata kasutusele kõrgemast matemaatikast, füüsikast ja tipptaseme meteoroloogiast taandub elektriauto teema tegelikult sumpsist väljuva põrr-põrri tasemele.
Lapsepõlves sai see änn-änn--änni probleem lahendatud lihtsalt, voki esihargi külge sai isoleerpaelaga plekiriba mis tegi siis sõites mehist võrrihäält.
Tänapäeval veel lihtsam, mingi hiina jublakas teeb just seda häält mis sul sel päeval vaja on.
Ongi probleem lahendatud.

[Jesper]

Kuna teemal "miks mulle ei meeldi elektriauto" on kõik argumendid ja vaimukused, mis üldse võimalik öelda on, juba vähemalt kaheksa korda öeldud, siis julgustaks olli-t, raulexi ja teisi varaseid evitajaid rohkem selliseid praktilisi postitusi tegema nagu see laadimispistikute teemaline. Riigi ja valitsuse kirumine võib ju osalejatele tunduda toreda grupimeditatsioonina, aga kõrvalseisjale on see üsna igav lugemine.

Mulle näiteks oli siiani udune, miks neid standardeid peab jälle mitu olema, stiilis 95/98 või telefonilaadijate bardakk kunagi algusaegadel, nüüd lõpuks koitis, et äkilisem laadija väljastab alalisvoolu, et autos ei peaks hiiglaslikku trafot kaasas tassima ja asi selge, tänud. Tõenäoliselt muidugi kui ühel päeval mingi rendikaga vms esimest korda laadija ees seisan, juhe käes, siis on raudselt mingi kolmas kombinatsioon ka leiutatud ja mul näpp suus, anoh jah

[deus]

Kuna teemal "miks mulle ei meeldi elektriauto" on kõik argumendid ja vaimukused, mis üldse võimalik öelda on, juba vähemalt kaheksa korda öeldud, siis julgustaks olli-t, raulexi ja teisi varaseid evitajaid rohkem selliseid praktilisi postitusi tegema nagu see laadimispistikute teemaline. Riigi ja valitsuse kirumine võib ju osalejatele tunduda toreda grupimeditatsioonina, aga kõrvalseisjale on see üsna igav lugemine.

Mulle näiteks oli siiani udune, miks neid standardeid peab jälle mitu olema, stiilis 95/98 või telefonilaadijate bardakk kunagi algusaegadel, nüüd lõpuks koitis, et äkilisem laadija väljastab alalisvoolu, et autos ei peaks hiiglaslikku trafot kaasas tassima ja asi selge, tänud. Tõenäoliselt muidugi kui ühel päeval mingi rendikaga vms esimest korda laadija ees seisan, juhe käes, siis on raudselt mingi kolmas kombinatsioon ka leiutatud ja mul näpp suus, anoh jah

Sama teema, mis Betamax vs VHS, PAL vs NTSC, VideoCD vs MMCD vs SD, Firewire vs USB, Lighting vs USB-C, Qualcomm QC vs MTK Pumpcharge vs USB-PD jne. Iga tootja üritab kõige pealt enda oma peale suruda ja kuskil 10+ aasta pärast äkki saabub ka miski regulatsioon, et kõik tootjad kahmake lutti, teete kõik ühesuguse pistikuga ja peab olema ristkasutatav.
Äkilisem laadija näide ei päde ka väga, sest mobiilseadmetes on 3,7V asjandus sees (2,8 - 4,2 reaalsuses) millele kärutatakse 5V peale ja ampreid nii palju kui aku C lubab ja kuna juhtmejämedus paneb tegelt kätt ette natukene, siis tänapäeval on juba 5, 8, 9, 12, 18V astmetega laadimised (vt ka viimast nimekirja enne punkti).
Vaevu on meil möödas 20 aastat, kus kõik arvuti külge käivad jubinad läksid kõige pealt neljakandilise pisipistiku teed ja nüüd liiguvad juba mikroskoopilisema ovaalse pistiku teed. Elektri autodega läheb lõpuks samamoodi aga kõige pealt lastakse tootjatel kakelda omavahel, et kellel kõige pikem ja jämedam ja jätkusuutlikum on.

[PlyVal64]

Pistikute standardid on üks teema, teine on akude võimekus kiirlaadmist vastu võtta. Ka neid akustandardeid ja pingeid on täna ju mitmeid. 
Omaette teema on aga täna juba see, et suvel ei ole elektriga midagi teha ja Tšehhis lülitatakse juba jaamasid võrgust välja et võrku mitte hävitada. Mida saab suvel elektriga teha? Näiteks toota talveks ette mingeid moodsaid e-kütuseid? Vesinikku? Biogaase? Hea on see, et me (prüsseli kapsastes kindel ei saa olla) jõuame ülikiiresti arusaamadele sellest rohepöörde lollusest ja et TALV tuleb ka enamuses Euroopas üle elada  Ja selleks on ainuvõimalikud energiatihedad kergelt transporditavad vedelikkütused ja sisemine põletamine. Puhas EV on ju tore aga PHEV on ikkagi tulevik! Küsimus jääb, kas nende uute kütustega veetakse otse autot või tehakse seda vajadusel läbi generaatori. Kui suurenevad ka PHEVide akud ja kiirlaadimine on reaalselt ülikiire, lisame V2L, saamegi reaalse ratastel akupaki mis muudab ka meie endi elamise viisi!!!  Kui me saame juba 30-40kWh akud PHEVile, siis jagub seda elektrit sealt ka majapidamisse. Ja siis on IGA majapidamise ja ka korteri jaoks konkreetne koht, oma pistik ja selle kaudu käib kogu elu. Me ermajade Peremeestena saame seda praegu ka lubada, uued magalad saab ka nii projekteerida. Aga mida teha absoluutse enamuse Euroopa Kodanikega??? 

Ma nädalavahetusel tegin testi, boiler välja, vesi kinni kui olime maal metsatöödel. 24H 2,2kWh ja jaguneb see nii, kus 0,15 on hetked kui õuekülmiku sügavkülma osa -18 hoiab. Pühapäeval koju, boiler järgi ja puusauna õhtu. Vihaleotuse kuum ämbritäis jms, pluss natuke maha jahtunud 75 liitri soojendamine 3-faasilise 3kW tenniga, 5kWh otsa. Seal sees õhtul on ka pesumasin ja muidugi teleka eees mõnuledes laulusaadete vaatamine. Suured kodumasinad, msi ei ole kütteseadmed, ei kuluta ikka mitte midagi! 
Absoluutsed rekordpäevad oleme ära kulutanud 15kWh, siis on kuuma vett läinud ämbritega ja maja säranud tuledes kedagi võõrustades. 
Aga see KÕIK on ju V2L tänasegi võimekuse piires ja selle mõttes. OK, 3 faasi on probleem ehk kodus boiler ja pliit ei toimiks, mis ongi suurimad kulutajad. Need on mul ka mõlemad eraldi veetud kaablitega, boiler veel eraldi oma RVKga.  Aga selle võrra kõik muu 220V võiks rahumeeli akudega auto pealt tiksuda kui oled kodus ja juhe seinas. Auto võiks olla ise ka nii tark ja tuleviku kilp-voolumõõtjad nendega ühilduvad, et ise vaatab ja mõtleb minu eest. On seal kilbis siis lisaks ka PV-park, on ju vaid tehniline küsimus. Aga see auto saab olla vaid ja ainult mingitlaadi vedelkütuselt sõidu ja laadimise võimekusega Eesti kliimas!!! Et PuPu puhul hakkab vaikselt õuel urisema...  Lahja a'la 10-16A ongrid on olemas, tuleohtlikku akupakki tuppa ei taha ega inetut parki katusele (ja see ju kõik maksab!) ja siis suuremad kodusolemise tarbimised teed ratastega akupakilt ja tood kaubakeskusest koos leiva-saiaga ka elektri koju. Ma usun et see ongi tulevik kus ma ostangi ÜHE asja, mis siis kõik ära teeb! 

Elektriauto peaks MIND teenima, mitte vastupidi! Täna on asi vastupidi, sest mind teenida suutva elektriauto hind on kosmoses, ma olen tema ori! Ka praegu on ainus mõeldav seesama PHEV, mis elektriga vajadused tiheasustuses rahuldab ja samas võimaldab ka päriselt ringi liikuda.

[deus]

Paluks süveneda enne, kui kirjutada, ma ei kirjuta niisama tühja ega targuta. Ülalnimetatud kõik laadismisprotokollid kasutavad USB-C tüüpi pistikut/pesa va Apple. Ka need ühtlustuvad mingi hetk, hetkel kristallkuulilt ennustades ütleks, et USB-PD peale. Hetkel on telefonide maailmas kiirlaadimisega sisuliselt sama lugu, mis autoturul on, kivi peab suhtlema laadijaga. 5V peal laetakse kõike ja ristkasutatav igate pidi aga kiirema laadimise jaoks on vaja telefoni kivile sobivat laadijat. Apple kusjuures valis endale USB-PD ja seepärast ütlengi, et see võib saada turuliidriks ja ülejäänud surevad välja, sest praktika näitab, et enamuses läheb maailm Apple omistatud teed ja Apple on võtnud uueks strateegiaks peale Jobsi suremist selle suuna, et nad ei osta ega võta kasutusele mitte midagi revolutsioonilist vaid hoopis ootavad, jälgivad ja siis võtavad ellujääja enda tiiva alla nagu näiteks nende Wallet süsteem, mille jaoks nad terve toimiva finantsasutuse alla neelasid. Neid näiteid on tegelikult palju, mida nad teinud on. Igatahes, paralleelid on olemas ja mitte ainult pistiku kujus ja pistikuklemmide laiuses ning ristlõikes.

Autost maja toimise kohta ma kirjutasin enne juba, mida Musk ja tema kamraad ütlesid. See jääb kehtima ja hetkel on kõigest soovunelm või hobuse unenägu kuniks ühtse protokolli saab elektrijaamast kuniks kodutarbijani välja + veel hädaolukordade reaktsioonid, näiteks kui üks alajaam pildilt kaob, mis siis saab jne.

[PlyVal64]

Autost maja toimise kohta ma kirjutasin enne juba, mida Musk ja tema kamraad ütlesid. See jääb kehtima ja hetkel on kõigest soovunelm või hobuse unenägu kuniks ühtse protokolli saab elektrijaamast kuniks kodutarbijani välja + veel hädaolukordade reaktsioonid, näiteks kui üks alajaam pildilt kaob, mis siis saab jne.

Tegelikult protokoll ei huvita kedagi, võib samas majas olal kaks eraldis süsteemi ka! Veelkord mind kui purjetajat see ei üllata: ma olen toonud veesõidukeid, kus on peal korraga KÕIK süsteemid: 12V ja 24V eraldi ning 220V@50Hz ja 110V@60Hz eraldi   Manuaalse juhtimisega või pead pistikult lugema. Ma "pean" ehk tahaks lihtsalt emam-kumma standardvoolu autost kätte saada! Ja see nõuab autosse õiget inverterit.  Juba tänagi on ju offgridi inverterid 12, 24, 36 ja 48V pealt ehk siis tavaaku kordajad. Või jälle: purjekas on juba AMMU ju liikuv akupakk  Siiani olid autod liiga väikeste akudega et sealt ilma mootori käimas hoidmata pikalt tarbida. PV-paneelid ja 2-3 tarbeakut tulid kõigepealt merele ja kohe ka RV'dele koos tavavoolu tegevate inverteritega, minul nendega kogemust üle 20 aasta ehk sajandivahetuse kandist. Täna ootaks elektriautolt juba samu võimalusi! See on ju üdini totter, et ma ei saa akudest tavavoolu tagasi, eriti veel nendest kes seinavooluga laetud saavad! Taycan jms ulmevooludega laetav olgu...aga on nemadki flirtinud HEM-lahendustega bidirectionalis. Lihstalt hetkel veel ei paku. Aga uuem Leaf on selles osas küll tubli AGA Eesti reklaamides ma seda featuuri ei leia??? 

Batteryuseable
59.0 kWh
Charger Ports
Type 2 | CHAdeMO
Bidirectional charging
V2G, V2H
Bidirectional power
3.6 kW
Charge Power (AC)
7 kW
Fastcharge Power (DC)
100 kW

 
Kurask, Chevy Trahhil oli juba selline 150-vatine featuur standardis kahe istme vahel läpakaid ja telefone laadida.

[Etsike]

Autode laadimispistiku sõda on Euroopas lõppenud. DC kiirlaadimise osas CCS võitis ja on ka EL'i tasemel standardiks kuulutatud, mis igal uuel kiirlaadijal olemas olema peab. Olemasolevaid Chademo'sid ära hävitama ei pea (ning isegi uusi tekib juurde), aga kuna uued autod tulevad kõik CCSiga siis Chademo on määratud hääbuma. ELis isegi uued Teslad läksid CCSi peale üle (varasemalt oli Teslal ka oma spetsjomm pistik). Samal ajal meerikamaal see sõda veel kestab ja seal püüab just Tesla oma pistikust standardid luua. Jaapanis on muidugi kodumaine Chademo standard ning ka hiinlastel on oma kodumaine pistik. Siia turustatavad Hiina/Jaapani autod on muidugi siinsele turule vastavalt CCSiga varustatud.

AC aeglase laadimise osas pole teema nii sõjakas sest seda tehakse nagunii suuresti omas kodus, kus igal masinal võib oma sobilik "lont" olla, harva avalikus kohas. Siinmail on vaid mõned vanurid sõidukid, mis veel ühefaasilist Type-1 pesa omavad. Kõigil ülejäänutel on kolmefaasiline Type-2. Need kaks tüüpi erinevadki ainult faaside arvu poolest, sideprotokoll on sama. Type-1'ga masinad saavad alati Type-2'ga varustatud laadimisjaamast oma ühe faasi kätte vastava üleminek-kaabli abil. AC laadimine on nagunii üsna lihtne värk ja kogu side keerleb vaid elektriohutuse ümber, tehakse mõned kontrollid enne kui laadimiskaablile pinge peale lubatakse.

Mis puudutab voolu tagasi andmist, siis Type-2 ei ole üldse ette nähtud AC'd tagasi andma. Ning Leafi Chademo annab tagasi 400V DC'd sest see on pmst otseühenduses akuga. Chademost AC saamiseks on vaja autovälist inverterit ja see maksab tummist raha.

[deus]

Väga lihtne põhjus on selleks ja see on ühtse protokolli puudumine kodusest peakilbist kuni elektrijaamani kõikide seadmete vahel. Selle puudumisel on hunnik mikrotootjad võrgu persse keerajad ainult kambakesi, mida hetkel tasandab tiblastani võrk oma massiivsusega aga tulevikus hakkavad tasandama mööda Eestit laiali laotatud võrgusilujad, milleks on rekkakäru suurune elektrimootor ehk ületootmise korral "lastakse vool maasse".
Päästjaks arvatakse ka olevat ka sisuliselt UPS funktsiooni täitvad tööstushoonete suurused akupakid, mida hakatakse Hiiumaale näiteks ehitama ja jah, stabiliseerimise koha pealt seda nad kindlasti ongi, vähemalt pisikeses piirkonnas, kuid terve võrgusuuruselt, kahtlane. Sellise asja kõrval tegelikult ületootmisega terve järve jagu vee pumpamine merest kuhugi kraavi ja voolupuuduse ajal kraavist meree tühjendamine polegi nagu kõige idiootsem plaan - ma ei suuda peas muidugi kokku lugedagi, kui paljudel ökoloogilistel tasanditel see halb mõte on aga jätame looduskaitse praegu välja pildi "puhtuse" mõttes.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei juhtu enne midagi, kui elektrivõrgust ei saa järjekordset Ethernet'i, tõestage mulle vastupidist, et seda sünki on siin Eesti-Läti-Leedu-Poola peale võimalik hoida nii, et midagi maha ei põle, peale seda kui tiblastan peaks nüüd võtma ette ja meid enda võrgust välja viskama, avariiolukorraks oleme kõik tegelikult valmistunud riikide tasandil aga hetkel pole seda asja veel läbi mängitud minuteada ja parimal juhul on paberi peal kalulatsiooniga umbes ette aimatud, mis juhtuma võib hakata.

EDIT: Vahepeal tekkis teksti juurde. Etsikese mainitud DC kahesuunalise liikumise võimekuse olemasolu ja kasutamise kohta - teadusartikkel tuli välja hiljuti, mis soovitas majapidamised DC peale üle viia ehk jaotusvõrk on kõik AC aga kodud kõik DC peale just selle ettenägelikkusega, et siis ei pea kodud oma kontrollerit omama tegelikult, ei pea sellega ka auto tegelema vaid kogu "maagia" hakkab pihta alles alajaamast, mis on juba võrgumüüja pärusmaa.

[Jesper]

Etsike, mis selle auto->maja inverteri kalliks-keerukaks teeb? Ma oma loogikaga mõtlen, et päikesepaneelide inverter teeb ju ka alalisvoolust vahelduva ning hind pole niiväga kosmos, suurusjärk 100€/kW.

Vabandan rumalate elektriteemaliste küsimuste eest, minu jaoks on 5V ohtlik kõrgepinge, sest võib 3,3V komponentidele haiget teha...

[DevilDeVille]

Lihtsalt vahele natuke tarbimisväärtuse juttu. Üks vähestest elektriautodest, mida oleksin nõus omama, on hetkel seisus, et autopoolne laadimisekola kõngeb. Naeruväärsete läbisõitudega. Ja siis tulenevalt globaalse küla tarneahelate ulmeheast toimivusest istub neid juba tükki mitu esinduse seinaääres ning ootavad hetke, mil jubinad tehasest kohalejalutavad. Juba mitmendamat kuud.