Renault Magnum

Ilmad on neetult mõnusaks kiskunud. Ja üks , mis häiris, oli mingi kolks , kui käisin sõitmas. Auto all ronides hakkaski silma, et üks vedrupuksidest näeb kuidagi kahtlane välja. Sõitsin rattaga paku peale , kiskusin maha trepi kõrvalistuja juures, mille käigus üks kinnituspolt ringi hakkas käima, pidin välja puurima. Ja pääsesingi tagumise parema vedrusilma kallale. Mutrid tulid ilusti lahti , paar matsu lööksilmuse pihta ja edasi mutrikeerajaga. Raamist toetades ratas õhku, poldid tulid õnneks välja väga kergelt. Siis keevitasin vanast aiapostitükist ja varemetest leitud sobiva jämedusega ja keermega pikast poldist ja paksust auguga kettast kokku puksitõmmitsa. Selle abil sai tsenter välja pressitud. Välimise vöö saagisin ettevaatlikult peaaegu läbi , siis lõin sinna kruvikeeraja vahele ja kui teise kruvikeerajaga olin tüki välja saanud, kuna tal on soon, siis see õnnestus ühe saagimisega, siis edasi tuli puks välja kergelt koputades. Uue puksi sisse pressimine läks lihtsalt, mõlemad pinnad grafiitmäärdega kokku ja uus vanarauast puksitõmmits tegi ludinal ära oma töö. Viimaste millimeetrite jaoks pidin tegema vahetüki. Puksi läbimõõt tänu soonele  vähenes ja surveseib, mis algselt tegi oma tööd ilusti , vedrusilmast sisse ei mahtunud.  Vedrukiige tagasi panekuks pidin tungrauaga suruma vedru pisut raamist eemale. Isegi kui ratas oli õhus, siis amort hoidis ja vedru silm oli teisele kinnituskohale liiga lähedal. Poldid kinni, tungraud alt ära, pingutus auto tööasendis ja kui pingutasin viimast polti, märkasin oma suureks rõõmuks, et olen selle vahetüki jätnud puksi peale. Suure rõõmuga jälle kogu protsess vastupidises järjekorras. Tegelikult oli see hea, sest puks polnud päris ideaalselt paigas, sain teda veel millimeetri rohkem silma sisse pressida. 
 Vahetasin ära ka kütusefiltrid, päris hea, et enam edasi ei lükanud. Filtris, millel ka vee eraldusklapp, oli põhjas päris huvitavaid sültjaid moodustisi ja ka niisama mingit läbipaistmatut ollust. Tore oli ka avastada seal soendusspiraal. Kas ka töötab, pole teada muidugi. Piduriketta puhastiga pesin ta puhtaks , uuele filtrile külge, autole külge , juba tuttavast nupust kütus pumpama. Kuni see vait jäi. Siis väike puhkus ja uuesti. Tagasivoolu vahelt enam mulle ei tulnud, siis see kinni. Võtit. Ja auto töötab. Üks lihtne töö veel , paar minutit, niiskuseemaldi filtri vahetus. See on mõnusalt paigaldatud sadula alla, koormarihmast ja katkisest filtrieemaldist kombineeritud filtrivõtmega keerasin selle vastupäeva lahti. Poes hoiatati, et vastupäeva keermega käib see asi. Muidu oleksin vast seal midagi korralikult ära lõhkunud. Ja edasi tuli tunnike peegli, kruvikeeraja ja kaltsuga seal all avanenud olukorraga tegelemist. Nimelt oli padrunialune täis vettinud musta ollust. Seda ikka andis sealt puhastada, sest pind oli reljeefne, sektoriteks jagatud ja raskesti ligi pääsetav, rippudes ise pooleldi õhus , ühes käes peegel , et sadula all näha, mis toimub, ja teise käega manipuleerides kruvikeeraja ja kaltsuga. Aga puhtaks ta sai. Uus padrun külge ja jälle sammuke lähemale hetkele, kus lõpuks saab kabiini läikima lüüa , sest enam auto all pori sees roomamist ja sealt kabiini hüppamist  lähiajal ette näha ei ole. Loodetavasti.
Vasta

(08-05-2023, 08:05 AM)hullmaks Kirjutas:  ...lõpuks saab kabiini läikima lüüa , sest enam auto all pori sees roomamist ja sealt kabiini hüppamist  lähiajal ette näha ei ole. Loodetavasti.

Auto alla vb enam roomama ei pea kuid uksest sisse saamiseks mööda kabiini serva turnides kõht saab ikka tolmuseks...  Big Grin selle järgi tunnedki magnumimehed ära.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(09-05-2023, 07:39 AM)mlsluik Kirjutas:  
(08-05-2023, 08:05 AM)hullmaks Kirjutas:  ...lõpuks saab kabiini läikima lüüa , sest enam auto all pori sees roomamist ja sealt kabiini hüppamist  lähiajal ette näha ei ole. Loodetavasti.

Auto alla vb enam roomama ei pea kui uksest sisse saamiseks mööda kabiini serva turnides kõht saab ikka tolmuseks...  Big Grin selle järgi tunnedki magnumimehed ära.


Ennemalt kui veel piiride aeg oli ja kõik autojuhid carne mapiga ringi käisid siis oli küsimus, et "Kuidas tunda ära magnumi mehed".

Vastus oli, "Neil on mapil hambajäljed peal".

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ma olen kuulnud veel kolmandat varianti, kus mõlemad sees- kõht tolmune ja CMR-il hambajäljed peal. Ühes versioonis olid veel töökindad ka tagataskus.
Vasta

(09-05-2023, 08:25 AM)Aare R. Kirjutas:  Ma olen kuulnud veel kolmandat varianti, kus mõlemad sees- kõht tolmune ja CMR-il hambajäljed peal. Ühes versioonis olid veel töökindad ka tagataskus.
  Aga vaatame olukorra positiivsemat külge, Magnumistidel on kaks tähtpäeva aastas, saavad tähistada nii autojuhtide päeva kui ka rongijuhtide päeva Smile
Vasta

(09-05-2023, 08:46 AM)hullmaks Kirjutas:  
(09-05-2023, 08:25 AM)Aare R. Kirjutas:  Ma olen kuulnud veel kolmandat varianti, kus mõlemad sees- kõht tolmune ja CMR-il hambajäljed peal. Ühes versioonis olid veel töökindad ka tagataskus.
  Aga vaatame olukorra positiivsemat külge, Magnumistidel on kaks tähtpäeva aastas, saavad tähistada nii autojuhtide päeva kui ka rongijuhtide päeva Smile
nn. 24/45h parkla koosolekud peeti reeglina kuskil teist marki autode kabiinides, sest koosolekult lahkumine, eriti pimedas oli pisut .. komplitseeritud...? Mõni juht ei õppinudki öise "looduse kutsega" väljudes prantslase eripärasid ära.


Vasta

(09-05-2023, 09:53 AM)hulgus Kirjutas:  nn. 24/45h parkla koosolekud peeti reeglina kuskil teist marki autode kabiinides, sest koosolekult lahkumine, eriti pimedas oli pisut .. komplitseeritud...? Mõni juht ei õppinudki öise "looduse kutsega" väljudes prantslase eripärasid ära.


Selle vastu astus tehas jõulise sammu. Uuematel Magnumitel avanab uks ainult 45 kraadi. Ei saa otse kuristiku hüpata. Suunab sind enne trepikotta. No ja kui siis ka käsipuudest kinni ei haara siis on juba jumala otsustada mis sinust edasi saab.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(09-05-2023, 10:19 AM)Daff Kirjutas:  
(09-05-2023, 09:53 AM)hulgus Kirjutas:  nn. 24/45h parkla koosolekud peeti reeglina kuskil teist marki autode kabiinides, sest koosolekult lahkumine, eriti pimedas oli pisut .. komplitseeritud...? Mõni juht ei õppinudki öise "looduse kutsega" väljudes prantslase eripärasid ära.


Selle vastu astus tehas jõulise sammu. Uuematel Magnumitel avanab uks ainult 45 kraadi. Ei saa otse kuristiku hüpata. Suunab sind enne trepikotta. No ja kui siis ka käsipuudest kinni ei haara siis on juba jumala otsustada mis sinust edasi saab.

Ka vanematel mudelitel oli see ukse avanemine väga piiratud. Minu kunagisel 1994. aasta isendil igatahes oli.
Ja tootmisnõupidamise jaoks on Magnumi kabiin ikka parim.
Vasta

Mis vahepeal toimunud... läksin lõpuks haagise kardinate kallale. Olid seal mõned lahtised lapid ja katkised kohad. Ostetud oli juba varem pvc kardinamaterjali, huvitav, kas sellega ka pvc paate lappida kannatab? Tegin miski vanast raudpuksist ja traadijupist rulli. Võtsin tavalise ilma erilise reguleeringuta soojaõhupüstoli ja asusin tegutsema. Esimene lapp oli väga kehva koha peal, all servas. kohe sai ka mõned kohad üle kuumutatud  ja kohati sulas lapp kahe korra. Aga kinni ta jäi ja parem sai ikka, kui rebenenud tent. Siis asusin ka ülejäänud auke lappima. Ja kardina rulliku kinnitus tahtis ka tagasi kleepimist saada, sinna tegin veel turvavööst uue kinnitusaasa. Algul proovisin ilma alusplaadita, tundus, et kui tent pingul, siis saab ju, paigad väikesed ka veel, aga selgus , et kuumutatud pvc muutub plastseks ja laiskus maksis kätte, jäi lainetama . Nii et lõpuks kruvisin kaks kruvi suvalise saepuru plaadi külge ja kasutasin seda seinana . Tehnoloogia siis oli, et kuumutad kontaktpinda ja rullid kaks kihti vastamisi. Youtubes selle kohaseid videoid jagus. Proovisin ka plastikute lappimist, mingid praod tõmbasin traadiga kokku ja sulatasin sinna peale plasti ja kuumliimi segu. Eks näis, kaua kestab.  Mingid jupid toestasin klaasriide ja epoga, puurisin uued poldiaugud ja läksid ka paika. 
   Ja siis võtsin julguse kokku ja võtsin esimese koorma. 16 tonni Järvakandist Tartusse. Koorem peal , selgus, et haagise üks rehv tühi. Või siis pooltühi, Keerates vaata, et viskab velje pealt maha. Voolik lahti, hakkan püstolit külge panema, kuram, ventiilihoidik pooleks. Pumbata ei saa. Otsustasin riskida ja pooltühja rehviga see sõit ära teha. Risk õigustas ennast, midagi ei juhtunud, kuigi peale mahalaadimist hingasin ikka väga kergendatult, kogu Tartu võis kuulda...
  Tagasi sõitsin tühjalt. abisild üleval, nii et pooltühi rehv tööd ei teinud. Hankisin uue ventiilihoidiku. Lasin rehvist õhu välja. kolme nurkrauatükiga ja kuvaldaga mõned matsud ja rehvil üks külg lahti. Sealt vahelt pääsesin vana ventiilihoidikut välja võtma ja uus sisse. Väga mõnus tunne, et sain selle töö tehtud ratast maha võtmata. Muidu mine tea, oleks veel avastanud midagi remontimisväärset sealt ratta tagant. Pumpamine oli muidugi problemaatiline. mingite gaaside ja bensu või eetriga pauku tegema eriti ei kipu. Siis lõin kahe puupakuga rehvi pingesse raami vastu, panin õhupüstoli sellisesse asendisse, et  pumpas ,ja ise ronisin auto alla ja surusin jalgadega rehvi alumise serva võimalikult vastu. Seekord vedas ja tundsin jalgadega, kuidas rehv paisub.
  Jama oli ka haagise EBSiga, andurid ja abs kettad uued, aga vea märguanne jälle põleb. Viimane lootus või kuues meel, mis sundis mind haagise ja auto vahelist juhet lahti võtma, ja seal ta oligi- kergelt roheline kontakt. Hästi kergelt. Aga igaks juhuks , enne kui hirmsa raha eest spetsialistide jutule minna, tegin pistiku kontaktipuhastussprayga puhtaks, ja ostsin uue juhtme. Ja voilaa! EBS märguanne kadus. Nüüd veel ainult kaks viga armatuuris. Ennem oli tõsine disco. 
  Hakkas põlema ka T täht armatuuris ja mingi juhend. Uurisin autojuhtide grupist ja anti nõu ketas välja võtta ja kaan kinni panna. See toimis. Võtsin ketta välja, panin kaane kinni, hakkas hirmsakiirusega seal miskit undama ja siis jäi vait.  Pärast veel keegi kommenteeris, kui olin maininud, et asi tekkis peale kellaaja korrigeerimist, et analoogtahhograaf täpselt sellist toimingut eeldabki peale kellaaja korrigeerimist. 
   Igastahes tunne on juba pärispäris hää Smile
  Meenus just, et need puupakud jäid sinna rehvi ja raami vahele, peab ennem ära võtma kui sõitma jälle lähen. Hea et seda postitust tegin, muidu oleks need puupakud sinna ka unustanud Big Grin
Vasta

Igati mõnus teema, hea lugemine.
Tervitab teine Tartumaakonnas hobikorras ringitöristaja, nüüd siis V8ga...   Wink

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Lihtsalt vahepalana - nagu ma teema peategelase kutsarile ka eravestluses mainisin, on Magnum nii väärt pill, et mahub ka üle selle töökoja läve, kus muidu L1 ja veidi uuemaid eriteenistuste masinaid taastatakse:

https://www.facebook.com/100063512350919...l/?app=fbl

Ehk ksf! Formika satub märkama ja selgitama, mis Magnumiga tegu
Vasta

(01-06-2023, 22:39 PM)Telc Kirjutas:  Lihtsalt vahepalana - nagu ma teema peategelase kutsarile ka eravestluses mainisin, on Magnum nii väärt pill, et mahub ka üle selle töökoja läve, kus muidu L1 ja veidi uuemaid eriteenistuste masinaid taastatakse:

https://www.facebook.com/100063512350919...l/?app=fbl

Ehk ksf! Formika satub märkama ja selgitama, mis Magnumiga tegu
see peaks olema MACKi mootoriga isend, huvitaval kombel on ta lühemaks ehitatud, 20 cm, 20 kw vöimsam kui minu aparaat
Vasta

(01-06-2023, 21:56 PM)mlsluik Kirjutas:  Igati mõnus teema, hea lugemine.
Tervitab teine Tartumaakonnas hobikorras ringitöristaja, nüüd siis V8ga...   Wink
Tervitused vastu võetud, kolm silda on ikka kolm silda, vaatan ja kadestan Smile
Vasta

(01-06-2023, 21:56 PM)mlsluik Kirjutas:  Igati mõnus teema, hea lugemine.
Tervitab teine Tartumaakonnas hobikorras ringitöristaja, nüüd siis V8ga...   Wink
Nii rikkad, et hobikorras joodavad V8sat Sad
Vasta

3 silda küll, aga väga hullult on üksteisest kõik kolm konfiguratsiooni erinevad- 6x2 (boggi) , 6x2/4 (pusher, nagu isand Luigel) ja 6x4. Isiklikult pean vaieldamatult parimaks topeltrattaga abisillaga 6x2 (topelt boggi), kui just kogu aeg kahesillavedu vaja pole. Tühjalt teeb 6x2 libedaga kindlasti kõigele silmad ette, tühjalt ei anna ka 6x4 eelist.
Imelik on see, et kuigi näiteks Soome ka nagu põhjamaa, on seal miskipärast pushereid kuidagi palju, kuigi näiteks Rootsis ja eriti Norras neid suurt ei näe.
Vasta

Pusher on täiesti mõttetu Norras, ju ka siis Rootsis. Siin künkaid rohkem, kui Soomes.
Vasta

(02-06-2023, 00:54 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Pusher on täiesti mõttetu Norras, ju ka siis Rootsis. Siin künkaid rohkem, kui Soomes.
   pisut parem on vist, kui kahesillaline Norras. Aga jah, 6x2 ,kui abisild tõuseb iga koormaga, on seal parim.
Vasta

Tegin Rootsi- Põhja- Norra tööd 5 ja pool aastat, auto oli 6x2 R560, poolikas oli järgi selline, millel ka sillad veidi tahapoole nihutatud ning 30t koorma puhul sain ülestõstetud haake esimese sillaga auto veosillale 22t. 4 talvega kokku 4x ketti, aga see oli ka konkreetselt vesijääga.
Vasta

(01-06-2023, 18:09 PM)hullmaks Kirjutas:   Tendiremondi jutt...

Järgmine kord, kui lapid, siis tee pinnad ennem Atsetooniga puhtaks, tendile see meeldib. Toestusplaadid lase klambripüssiga kinni, lapp pane sissepoole.
Vasta

(02-06-2023, 16:42 PM)siimik Kirjutas:  Järgmine kord, kui lapid, siis tee pinnad ennem Atsetooniga puhtaks, tendile see meeldib. Toestusplaadid lase klambripüssiga kinni, lapp pane sissepoole.
Atsetoon oli täiesti kasutusel, unustasin seda mainida. Aga lapid said enamuses küll väljapoole pandud. toestusplaat klambripütoliga tundub ka päris huvitav mõte.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: TM42, 2 külali(st)ne