[Mahno]

No nii palju kui mina autojuhte enda ümbert tean, nad ikkagi üritavad füüsilist kontakti mitte saavutada ja ette näha olukordi, kus jalakäija võtab lõikuva kursi (sõltumata siis sellest, kellel õigus on või et kas tee peale on triibud maalitud või mitte). Tsikliga sõitmine võtab ka päris oluliselt oma õiguse tagaajamist maha - vahet pole, kel õigus on, surma saad ikka sina.

Eraldi grupp on veel need autojuhid, kes isoleerivate kõrvaklappidega roolis istuvad. Mina ei kujuta ette, kuidas ühe meele ilma tagajärgedeta juhtimisest eemaldada saab, aga näed, saab.

[Janka]

Aga muidugi on ikka väga lolle ülekäiguradasid ka, kus ohtlikud olukorrad tahavad lausa ise tulla.

Viljandis näiteks. Vasakult tulevad igast kiirustajad ja noh, seal ei näe kohe mitte midagi ette. Aitab ainult juba ette valvas olemine ja hoog maha.
Ma olen seal isiklikult ühte pauku jalgratturiga näinud, aga arvan, et ju neid on vast ikka veel olnud.

Sel tänaval pole 40km/h piirang ju asjata kehtestatud.
Kes sellest kinni peavad? Võin kinnitada, et mitte väga paljud. 
Vahetevahel peavad mendid neljanda kooli man lausa vahti, et seda kõike meelde tuletada.

[indreksirk]

Liiklus on kompleksne nähtus ning siin ei ole must-valgeid lahendusi. 

Reguleerimata ülekäiguraja olukorras on üliharv selline õiguslik lahendus, kus autojuht jalakäijale otsasõidu korral vastutavaks jää. Asjaolu, et jalakäija ka oma kohustusi rikkus, saab väga harva autojuhi õigeksmõistmise aluseks. Seetõttu soovitan autojuhtidel lugeda ja mõtestada enda jaoks veelkord läbi kaks järgnevat liiklusseaduse sätet: 

Liiklusseaduse § 35 lõige 4 - Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Liiklusseaduse § 50 lõige 3
Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

  1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
  2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;

Jalakäija jaoks kehtib liiklusseaduse § 25 lõige 7
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Kui vähemalt üks osapool reguleerimata ülekäiguraja olukorras täidab oma kohustust, siis ei saaks ükski inimene selles olukorras vigastada. Selleks, et liiklusõnentus juhtuks, peavad mõlemad eksima. Selle eksimuse hinnaks on ühele haiglavoodi ja teisele kriminaalsüüdistus. 

Kuna jalakäijatelt ei nõuta liikluseksameid, siis on iga autojuhi kohustus mõelda sellele, et inimesed on erinevad ning jalakäija ei pruugi ohutuses veendumata sõiduteele astuda mitte seetõttu, et ta on ülbe mölakas, kes plaanib iga päev mitu korda enesetappu, vaid seetõttu, et ta on inimene, kes eksib ja lihtsalt ei pane tähele või hindab olukorda valesti. Autojuht kuulub liikluses ekspertide klassi, kes on koolitatud selliseid olukordi ette nägema. 

Tegelikult tahame me kõik õhtuks koju jõuda ning juhiluba mitteomavad või autot mittejuhtivad inimesed ei pruugi aru saada füüsikast, mis toimib autodele. Me kõik kipume asju lihtsustama - kui jalgsi kõndiv inimene suudab sisuliselt momentaalselt seisma jääda ning näeb pimedas autotulede valguses ajalehte lugeda, siis ei pruugi ta aru saada, et autot nii ei peata ning autojuht pimedas ja helkurita ajalehte lugevat jalakäijat lihtsalt ei näe. 

Arvestame üksteise eripäradega ning anname nii endale kui teistele võimaluse elada kauem. Ja selgitame ikka oma lastele, vanematele, lähedastele ja sõpradele füüsika ja liikluse algtõdesid. Rahulikult ja austavalt, mitte räusates ja solvangutega. Liikluse algtõdesid tulebki lõputult üle korrata ja selgitada. Ma olen ise igapäevaselt selle sees alates 1997. aastast ning vahel tuleb tüdimus peale samu asju uuesti ja uuesti leierdada. Kuid see on vajalik, sellel teel ei ole lõppjaama. Vahel kurdan oma kahe sõbraga, kas meie töö on mõttetu. Üks on Villu Vane, kes alates 1980. aastast teinud liiklusohutuse selgitustööd ning teine 20 aastat Eesti suurimat autokooli vedav Indrek Madar. Aga tuleb jätkata - nagu paljudel muudelgi elualadel, kus lihtsaid käibetõdesid ja füüsikaseaduseid tuleb ikka ja jälle meenutada. 

Kohtumiseni liikluses.

[hobiautod]

KuKu raadios võeti vanurid liikluses teemaks.

[Aare R.]

Igasuguste olukordade ettenägemine  ja seda just kaasliiklejate suhtes ongi täiesti normaalne ning ilmselgelt on see rohkem arenenud neil juhtidel, kes reaalselt palju sõidavad. 
Omalgi on mingi "imelik" kiiks, et kui mina sõidan peateel ja näen kõrvalteel kiiresti peateele lähenevat sõidukit, olen igaks juhuks alateadlikult valmis pidurdama, et äkki ta ikka ei saa pidama, tahab tuimalt ette keerata vms. Sest ma ei taha seda koormat enda südametunnistusele ning autot ei taha ka ära lõhkuda. 

Ksf indreksirkil taaskord õigus, et liiklus ongi üks organism, kus iga rakuke mõjutab selle toimimist ja seda, kuidas see organism üldse toimetab.

[v6sa]

Indrekult ilus postitus ja kindlasti ka ÕIGE, kuivõrd ÕIGUS on tema leib. Paraku selle põhimõtte järgmiseks PEAB iga ülekäiguraja ees aeglustama kõnnikiiruseni (mitte üle 5km/h) ehk sisuliselt seisma jääma, sest kusagilt pimedast nurgast VÕIB tulla mõni ajugeenius, kes tuhiseb otse ratta alla. Ja oledki autojuhi sajaprotsendilise vastutuse printsiibi järgi järgi kriminaal valmis.

Kas oleme seda nõus tegema? Mina ei ole...

Ülalolevast ei lähtu kuidagi, et ma ei annaks ülekäigurajal selleks õigustatutele teed.

[indreksirk]

Indrekult ilus postitus ja kindlasti ka ÕIGE, kuivõrd ÕIGUS on tema leib. Paraku selle põhimõtte järgmiseks PEAB iga ülekäiguraja ees aeglustama kõnnikiiruseni (mitte üle 5km/h) ehk sisuliselt seisma jääma, sest kusagilt pimedast nurgast VÕIB tulla mõni ajugeenius, kes tuhiseb otse ratta alla. Ja oledki autojuhi sajaprotsendilise vastutuse printsiibi järgi järgi kriminaal valmis.

Kas oleme seda nõus tegema? Mina ei ole...

Ülalolevast ei lähtu kuidagi, et ma ei annaks ülekäigurajal selleks õigustatutele teed.

Neid ülekäiguradasid, kus on PIMEDAD NURGAD, on ikka väga vähe. Enamus ülekäiguradasid on kaugelt näha ning on võimalik teha mõistlik riskianalüüs, kas jalakäija saaks ootamatult teele sattuda. Ja nende väheste puhul, kus ongi mingi majanurk või pargitud auto või kõnnib ülekäiguraja suunas jalakäija, tulebki kiirust vähendada. Jalgratturi ja kergliikuri juhiga on muidugi keerulisem, kuid nendel ei ole eesõigust (va pööret lõpetades, aga siis on nagunii kiirus juba vähendatud).

Pimeda nurga jutt kõlab nagu anekdoot ohvitserist, kes eksamineerib noorsõdurit. 
Kujutage ette, et olete täiesti lagedal lahinguväljal, kus ei ole saja meetri raadiuses mitte ühtegi varjumise kohta. Ei maja, kraavi, küngast. Mitte midagi. Ja nüüd lahendage ülesanne: mida Te teete, kui täiesti ootamatult ilmub nurga tagant välja tank? Kuidas Te käitute ja kuidas varjute?

[v6sa]

Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Õuealalt väravate vahelt/kangi alt välja sõites tuled sisuliselt pimedalt, kui peegleid pole üles riputet või sõpra reguleerimas.

Neid kohti on palju, kus autojuht on puhtalt oma õnne najale jäetud ja LS teeb ta kõigi vigade eest vastutavaks.

Ma kindlasti ei vaidlusta iseenesest õiget suhtumist, et suurema ohu valdajal on ka suurem vastutus kanda, aga kuidagi ei ole nõus suhtumisega, et end teadlikult vastutustundetult liiklusest ära lõigates autole ette tuterdav jalakäija/jalgrattur/tõuksur oleks mingi püha lehm, kelle võimaliku ilmumise pärast peaks kogu elu seisma panema.

Õnnetuseks olen ma ÕIGUSE seisukohast vaieldamatult maksja, kui halvad asjad kokku langema peaks.

Õiglane?

[indreksirk]

Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Õuealalt väravate vahelt/kangi alt välja sõites tuled sisuliselt pimedalt, kui peegleid pole üles riputet või sõpra reguleerimas.

Neid kohti on palju, kus autojuht on puhtalt oma õnne najale jäetud ja LS teeb ta kõigi vigade eest vastutavaks.

Ma kindlasti ei vaidlusta iseenesest õiget suhtumist, et suurema ohu valdajal on ka suurem vastutus kanda, aga kuidagi ei ole nõus suhtumisega, et end teadlikult vastutustundetult liiklusest ära lõigates autole ette tuterdav jalakäija/jalgrattur/tõuksur oleks mingi püha lehm, kelle võimaliku ilmumise pärast peaks kogu elu seisma panema.

Õnnetuseks olen ma ÕIGUSE seisukohast vaieldamatult maksja, kui halvad asjad kokku langema peaks.

Õiglane?

Diskussioon algas REGULEERIMATA ÜLEKÄIGURAJAST ja JALAKÄIJAST. Just sellele ka andsin kommentaari ja tõin ka iroonilise võrdluse. Püüame diskussiooni hoida raamides. Loomulikult on kohti, kus nähtavus on halb, kus liikluskorraldus ei ole ohutu, kuid me räägime ikkagi üldpõhimõtetest ja konkreetset tüüpi liiklusolukorrast.

Kust see õueala, kangialune ja jalgrattur välja ilmus?

Kui on selline Sinu kirjeldatud olukord, siis vähenda kiirust ja ole ettevaatlik. Sinu varasem kommentaar oli, et Sa ei ole nõus iga ülekäiguraja ees jalakäijakiiruseni pidurdama, kuna keegi võib ootamatult ilmuda pimedast nurgast. Ja mina selgitasin, et pimeda nurgaga ülekäiguradasid on väga vähe ning nende üksikute korral oleks mõistlik kiirust vähendada. Iga ülekäigurada ei ole pimeda nurgaga ning jalakäijad ei tuhise ka üldjuhul. Ja kui tuhisevad ning see on tõendatud, siis ongi see olukord, kus "tuhisev jalakäija" on ise vastutav. 

Tegelikult ei ole mul kahtlust, et käitudki mõistlikult, kuid diskussiooni saab pidada kokkulepitud platvormil ja ühes raamis. Muidu on nii, et mina tulen kabet mängima, aga vatsasmängija hakkab nuppe laualt minema nipsutama ja on paneb käed võidukalt puusa, kui laud tühi.

[PlyVal64]

Indrekult ilus postitus ja kindlasti ka ÕIGE, kuivõrd ÕIGUS on tema leib. 

Neid ülekäiguradasid, kus on PIMEDAD NURGAD, on ikka väga vähe. 

Indrek, Sinu kodutanum kubiseb sellistest ja seal on ka raskeid õnnetusi juhtunud! Jalutame Sinu väravast mõnedsajad meeetrit läände Metsanurga risti ja...seal üks loll ju kihutas veloga autole jõuga sisse! Kuigi kõnniteee on erakordselt kitsas ja lambipostid KESET kõnniteed, ikka osatakse!!! Kui msiki on PIME siis paekivimüüritisega aed on pime  Juba Sinu pool Vabakat ei ole kergliiklustee vaid tavaline kõnnitee, kus rattaga üldse ei tohi täiskasvanud sõita. Mida seal tehakse??? Üks tola KIHUTAB tõuksiga 70 km/h!!! KORDUVALT nähtud ja korra "võidu " sõidetud et kiirust teada! See sõidab peaagu 10-korde lubatud kiirusega täiega üle ristmike, näiteks üle vägagi pimeda Prii risti, mida ma ka palju kasutan! Sinu poolt tulles on Fiskeri aed täispimedus. Reaalse JALAkäija kiirusega liikujale reageerid kenasti annateed märgi ees, kuna seal on ruumi. Täiega lendavale aga mitte sest enamusel autodel on ikkagi 1,5-2 meetrit nina! Füüsikalisi parameetreid ei saa paragrahviga muuta.. või saab? 

OK, ma toon veel üke oma pea igapäevase ristmiku näite, kus mitte keegi isegi ei mõtle teeandmisele: Sihi-Kaevu ja just sedapidi et mul on eesõigus! Ma tulen tihti just sealt Kaevust vasakpöördega sest haagisega saab siis lihtsalt oma hoovi tagurdada. Mis Sa arvad, MIS on enamuse kiirus lambiposti juures??? Ka ratturite, tõuksijate jms oma??? Mis Sa arvad, kui mitu on mul ninaeest täiega läbi uhanud, ja kiirus ei ole teps mitte lubatud 30 km/h olnud? Ikka palju. Kas ketivenitaja, tõukur, tasakaalur sõiduteel jne PEAB mulle teed andma??? Ma tuletan meelde et kõigepealt PEAN ma vaatama üldse paremale ja olema kindel et sealt keegi ei tule, vajadusel andma teed ja alles siis mõistatama, on mingi järgmine hull teadlik paremakäereeglist ja ristmiku lõikumsiala ulatusest või tahab see aega EMOs veeta... 

§ 56.  Ristmiku ületamise üldnõuded
  (1) Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

  (2) Sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama.

edit. PS Indrek, jalakäija kiirus ehk kokkuleppeline ~5km/h on 1,4 m/s!!! Isegi kui ma reaalselt liigun minimaalse kohustusliku ja võimaliku kiirusega, siis auto ninast minu füüsilise nägemise tekkimiseni PEAB mulle antama aega vähemalt sekundi! See üks sekund KEHTIKS isegi STOPP-märgi puhul kiirendades!!! Kui ristmiku puhas nähtavlaius on 3 meetrit, siis on mõlemal osapoolel pea 2 sekundit reageerimsiaega. Liikudes 10 km/h sekund, mis on ka enamasti piisav! Auto kiirus ei ole Vabakale välja tulles ÜLE 10km/h, Sinul Valdeku bussipeatusets välja hiilides pigem 3km/h, seega kogu VASTUTUS on ja jääb vaid ja ainult kõnniteel liikuja kiirusele! Ja 5km/h ehk see 1,4 m/s on juba nii olematu kiirus, siis sellel kiirusel kokkupõrkel ei juhtu mitte midagi muud kui määritud riided. Ja see on FÜÜSIKA, mitte juriidika  Õnneks tegi Riigikohus äsja ühe märgilise otsuse, kuigi ma ei saa aru, see KÕIK on ju niisamagi LSis kirjas???

[IIIFFFAR]

Mulle anti kord säänsed õpetussõnad kaasa. Liiklusse asudes (pm. isegi alates toauksest välja astumisel) eelda juba eos, et KÕIK TEISED ON PIMEKURDID IDIOODID! 
 Säärane mõtlemine on kohati paraku küll liigset stressi tekitav, aga säästab nii enese kui teiste tervist ja elusid. 

[edvard]

Ma suurima heameelega veaks siinse teema laiemaks - mind väga häirivad "sportratturid" , pean silmas neid , kes väidavad et ,  kergliiklusteel on nad nende poolt arendatava suure kiiruse tõttu ohtlikud teistele kergliiklusteel olevatele isikutele ( ei vaidle vastu ) , sõiduteel on nad sandisti nähtavad , eriti madala hommiku - või õhtupäikese valguses , kas ei võiks neil olla kohustuslik jalgratta taga punane tuli , need tänapäeval ei anna suurt kaalulisa ja pole vast väga kallid ka .

[DevilDeVille]

Ma suurima heameelega veaks siinse teema laiemaks - mind väga häirivad "sportratturid" , pean silmas neid , kes väidavad et ,  kergliiklusteel on nad nende poolt arendatava suure kiiruse tõttu ohtlikud teistele kergliiklusteel olevatele isikutele ( ei vaidle vastu ) , sõiduteel on nad sandisti nähtavad , eriti madala hommiku - või õhtupäikese valguses , kas ei võiks neil olla kohustuslik jalgratta taga punane tuli , need tänapäeval ei anna suurt kaalulisa ja pole vast väga kallid ka .

Mind ajavad need MAMIL-id ka oksele - peamiselt kohtan ma neid grupisõitlemas teedel, mille kõrval inimtühjad kergliiklusteed. A eks ta natuke selline staatusevärk ole kah. Noh, et võistlustel pole must kellelegi konkurenti aga varustusepoes tõmban ostujõuga kõigile mütsi pähe. Vaadake mind ja minu spandexissekääritud pekivolte. Ja kadestage, pasad. Muideks, kohati opereerin ka ise ketivenituspinki - kergliiklusteel ja mitteerialases uniformis.

[indreksirk]

Indrekult ilus postitus ja kindlasti ka ÕIGE, kuivõrd ÕIGUS on tema leib. 

Neid ülekäiguradasid, kus on PIMEDAD NURGAD, on ikka väga vähe. 

Indrek, Sinu kodutanum kubiseb sellistest ja seal on ka raskeid õnnetusi juhtunud!  

Kas tõesti ka Sinu jaoks ei olnud arusaadav, et diskussiooni algus oli sõiduteed reguleerimata ülekäigurajal ületav jalakäija, kes käitub enesetapjalikult ehk ei veendu selles, et autojuht on teda märganud. Ja vastuargumentatsiooniks tuuakse näiteid sellest, kuidas jalgratturid ja kergliikurid rikuvad liiklusnõudeid ehk omamata eesõigust sõidavad kiirust vähendamata ülekäigurajale. Need on väga toredad pildid minu koduümbrusest, kus pildid on ristmikest anna teed märgiga ehk ristmikule lähenedes tuleb nagunii kiirust vähendada ja sisuliselt seisma jääda veendumaks peateel liikuvatele juhtidele teeandmisele. Vabaduse pst ja Metsanurga ristmikul juhtunud liiklusõnnetus, kus jalgrattur sõitis Metsanurga tänavalt välja sõitnud autole otsa, oli minu töölaual ja autojuht mõisteti kohtus õigeks . Prii tänava ristmikul ei ole üldse ülekäigurada ja see on samuti koht, kus tuleb peateele välja sõitmiseks sisuliselt seisma jääda. Kuidas on see seotud sellega, et autojuhte ahistav on regulatsioon, mis kohustab reguleerimata ülekäiguraja ees vähendama kiirust ja veenduma selles, et jalakäijaid ei ole astunud või astumas teele? Kui nüüd päriselt mõelda, kus ja kui palju on neid reguleerimata ülekäiguradasid, kus muidu võiks lubatud piirkiirusega üle sõita, aga mingi nähtavust takistava teguri tõttu tuleks kiirust vähendada, siis neid on selgelt vähemus. Enamasti on ikka piisavalt kaugelt näha, kas mõni "enesetapja" on ülekäiguraja läheduses. Kõige lihtsam on maailma paremaks muutmist alustada endast. 

Me võime lõpmatuseni mõelda välja uusi olukordi ja nende üle arutleda, kuid mõnda aega ilma minuta. Pidasin vajalikuks juhtida tähelepanu liikluse sadadest erinevatest olukordadest ühele tüüpolukorrale ehk reguleerimata ülekäiguraja ja jalakäijale teeandmise olukorrale. Lühikesed ja reljeefsed seisukohad olid erinevates äärmustes ning olid vaid "arvamused". Andsin õigusliku vaate ning püüdsin anda ka põhjenduse, miks õigusnormid just sellised on. Mõtlev lugeja teeb omad järeldused ja analüüsib järgmine kord autoga sõites. Aga ka jalgsi kõndides. Kes aga on kinnistunud oma seisukohta, seda ei muuda ükski selgitus ega seadusenorm. 

Rahulikku meelt kõigile ning vabandused järskude väljaütlemiste pärast.

[41Degree]

Kui kabe välja ei tule, siis peab ikka nipsu edasi mängima...
Ply, Vabakal ei ole päevasel ajal viimased paarkümmend aastat ühtegi reguleerimata ülekäigurada, millele autojuht saaks läheneda 50kmh. Jah, kõik piki Vabakat minevad ülekäigurajad on reguleerimata, kuid sellega lõikuval kursil autojuht peab juba muul põhjusel olema kiiruse miinimumini viinud. Kui nüüd autojuhil on mingigi riskianalüüsi võimekus olemas - hea oleks, aga kahjuks pole selle puudumine juhiloa andmist välistav tegur -, siis autojuht saaks aru sellest, et kui paekiviaed on tema poolt vaadates läbipaistmatu, on see suhteliselt tõenäoliselt sama läbipaistmatu ka teiselt poolt vaadates. Kui see tõdemus on kuidagi teadvustunud, siis järgmiseks riski maandavaks teguriks on Vabakale hiilimiseks esimese hooga seismajäämine ülekäiguraja ees, mitte siis kui masina nina on Vabaka esimese sõiduraja servaga kohakuti. Kui pärast ülekäiguraja ees stopi tegemist hakata end teokiirusel sõidutee poole venitama, siis on autojuht andnud enda poolt parima, et kõik koju jõuaks. Nagu akf indreksirk eelnevalt ka ütles, siis kui sellisel olukorras otsustab mõni sisuliselt seisvale autole esirattasse tuhiseda, on see tema enda valik koos sellega kaasneva vastutusega. Ilmselt oleks pardakaamera olemasolu kõvasti abiks, aga tõenäoliselt saab mõningase närvikuluga ka ilma asjalood õigesti tõendatud.

Lisan lõpetuseks ühe asjakohase raamatusoovituse: Jocko Willink "Extreme Ownership". Kui lugeda ei viitsi, siis lühikokkuvõte on see, et katsuks leida selle Midagi, mida igaüks saaks ise teha selleks, et õhtul normaalsel ajal ilma menetlusteta koju jõuda. Olgu see siis jalakäija, autojuht, tõukerattur vms. Ja kui see vastutuse võtmise tulem oli midagi sellist, mille tõttu tahaks pisut tühja põristada, siis õnneks on foorum püsti 24/7. Seniks aga on mõistlik meelde jätta eelnevalt välja toodud õiguslik suunis, millele pole siiani mängureeglitekohast konkurenti tekkinud.

EDIT: trükkisin aeglaselt ning akf indreksirk jõudis eelmise postitusega ette. Ei hakka ise ka ära kustutama.

[Telc]

v6sa pid='552420' dateline='1685445523']Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
Lähenedes riskikohale, ei pööra pilku/pead/kaela?
Näidispiltide paar illustreerimaks kahe silma võimekust, post näost sama kaugel kui veoka piilar (mis on peenem). Auto kaugus postist 11 meetrit.
Telefoni objektiiv kordamööda parema ja vasaku silma ees.

[honkomees]

Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
Lähenedes riskikohale, ei pööra pilku/pead/kaela? ...

Just tänu sellele, et mõlemad liiguvad ongi see varjujäämine võimalik. Mul on 3-4 korda sedasi jäänud sõiduauto piilari taha teine sõiduauto, märkasin alles siis kui ta oli otse ees ehkki vahtisin hoolsalt mõlemale poole enne peatee ristmikku - no langesid kiirused parajasti sedasi kokku. Ega päris ennast ette-taha nihutama ka ei hakka igal ristmikul et äkki on keegi piilari taga peidus!

[envi]

Eile Tln.-Tartu maanteel Kükita ja Tarbija vahel, kus on eraldatud kahesuunaline liiklus, kohtasin Tartu poole liikudes ühte autot, kes mulle vastu, Tallinna poole sõitis. Kuidas ta sinna sattus ja kuhu edasi liikus, ei oska öelda. Päris fekaal tunne oli!

[indreksirk]

Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
Lähenedes riskikohale, ei pööra pilku/pead/kaela? ...

Just tänu sellele, et mõlemad liiguvad ongi see varjujäämine võimalik. Mul on 3-4 korda sedasi jäänud sõiduauto piilari taha teine sõiduauto, märkasin alles siis kui ta oli otse ees ehkki vahtisin hoolsalt mõlemale poole enne peatee ristmikku - no langesid kiirused parajasti sedasi kokku. Ega päris ennast ette-taha nihutama ka ei hakka igal ristmikul et äkki on keegi piilari taga peidus!

Eesti liikluses ei ole keskmine liiklusõnnetuse põhjustaja mitte eakas ega ka algaja juht. Ka mitte naissoost autojuht. Keskmine liiklusrikkumiste toimepanija ja liiklusõnnetuste põhjustaja on 40+ vanuses, 20+ aastat juhiluba omav mees, kes on arvamusel, et tema on keskmisest oluliselt parem juht ja enamus teisi juhte sõita ei oska. Ta on väga kogenud ja teab, et aeg-ajalt jääb miski "kahe silma vahele", peeglitel on surnud piirkonnad, autode piilarid varjavad aeg-ajalt teisi liiklejaid, enamus teisi liiklejaid on enesetapjalikud hullud ja pooled ei ole kunagi liiklusreegleid õppinud (juhiloa omanikke on Eestis ca 650 000 inimest, rahvaarv aga ca 1,3 miljonit). Ta luges kunagi eelmisel sajandil liikluseeskirja, aga hiljem pole vajadust olnud, sest ta juba oskab sõita. 

Kuigi meie eelmises lõigus kirjeldatud musterliikleja kõike seda teab, siis ikkagi ei hakka ta ennast mingis imelikus suunas liigutama, et veenduda selles, et peateel liikuv auto ei ole tema piilari varjus peidus. Ta ei viitsi ka uusi reegleid lugeda, vaid sõidab ikka kõhutunde järgi. Ja kui ta siis peateel liikuvale autole või ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale otsa sõidab, siis jääb õigust ülegi. Küll on jalakäija ülbe ja hoolimatu ja küll on seadus kehv. Ma olen neid lugusid oma töö käigus kuulnud mitte enam sadu, vaid juba tuhandeid kordi.

Kui oled ise see peateel liikunud auto juht või ülekäigurajal pihta saanud jalakäija - kuidas suhtuksid sellesse kogenud juhti, kelle arvates on kõik kohad pimedaid nurki täis, kuid sellest hoolimata ta ei viitsi end liigutada või hoogu vähendada. Kes selle piilari sinna pani - peateel liikuja või? Ma näen kahetsusväärselt palju oma praktikas selliseid õnnetusi ning kahju on mõlemast poolest - nii sellest aastatega mugandunud üle keskea kogenud juhist, kui tema tõttu ratastooli jäänud inimesest. Õnnetu saatus on mõlemal, mitu rikutud elu. Mis aga pähe ei mahu - kuidas Sa saad sellise suhtumise ja käitumise üle uhkust tunda ja sellega kiidelda? 

Liiklus andestab uskumatult palju vigu - lugege uhkeldavaid lugusid juhitavuse kaotamistest ja napikatest siitsamast teemast, mis on läinud õnneks. Väga palju komponente peab traagilise sündmuse toimumiseks sattuma kokku ja kõige suurem komponent on seejuures lihtsalt juhus. Mõnikord võib väga süütu eksimus, tähepanematus või valearvestus põhjustada ränga õnnetuse ja teinekord sõidab purjus juht 200ga oma auto pooleks, kuid turvavööga kinnitamata seltskond astub pükstelt tolmu pühkides autost välja ja tähistab teist sünnipäeva edasi. 

Mul juhtus endal täna, et vaikses elurajoonis vasakpööret tehes ei märganud, et vastuliikuv auto jõudis juba ristmikule. Ta pidi minu pärast gaasipedaali ilmselt lahti laskma. Palun vabandust ja aitäh, et olid mõistev juht. Ikkagi inimene.

[Jesper]

See vastassuunas uhamine on paraku Lääne-Euroopas ja USA-s üsna tavaline asi, otsige näiteks Geisterfahrer(in), Saksamaal paneb iga mõne nädala tagant mõni selline matsu, tavaliselt on tagajärjeks hukkunud. Eks muidugi sõitjaid ja kiirteid on ka rohkem, aga nagu iga moodsa asjaga, ega meilgi need tulemata ei jää.

Peamisteks ühisnimetajateks on joobes juhtimine ja/või vanus üle 70. Enda naha päästmiseks soovitatakse vasaku rea kasutamist minimeerida, ainult möödasõitudeks, kuna segaduses tont sõidab enda paremas servas.