Ukrainas on ikka võrk kogu aeg maas sõjapiirkonnas. Ja Ukrainal on mahtu nagu ka Leedul. Talvel on ka paar päeva elektrita tõsine probleem, suvel on kõigil poohui... Ega meil on ka energiasaared Ruhnu, Kesselaid, Naissaar jne. Ei kuku ka kokku Aga riiki tervikuna Ruhnuga ikka ei võrdleks.
Kuna mainiti Ukrainat siis küsiks teemakohase küsimuse.
Mida teevad ukrainlased katkiste või õigemini avariiliste elektriautodega?
Juba pikemat aega on näha saksas, hollandis ja belgias ukraina treilasid kus ainult või siis enamus koormast elektriautod.
Kukalt paneb kratsima, et neid pauguga elektrikaid nii palju on.
Või on siin mingi konks?
(25-04-2023, 10:59 AM)raulex Kirjutas: Majanduslik loogika on ju sama, (auto-)akust võrku suruda tasub ainult siis, kui elektrit võrgus puudu=hind kõrge.
...
Majanduslik loogika EI ARVESTA mitte kuidagi sellega, et vahelduvpingeline elektrisüsteem on oma olemuselt habras Goldbergi masin, mida piisav hulk "majandusliku loogika järgi juhitavaid" pikotootmisi suudavad uppi lükata. Õnneks on neid täna nii vähe, et klotsid püsivad veel püsti.
See on põhjus, miks insenerid tahavad majandusinimstele ja juristidele aeg-ajalt kallale minna...
Akupangaks?
Võimalus muidugi, et taotakse "kuvaldastiilis" üles ja kasutatakse ka liikumisvahendina. Elektrit ikka liigub, aga vedelkütusega on eraisikutel kohati väga tuuga.
Mingid rindeprojektid atv/bagilaadsetena (vaikus ja suitsu ning soojusjälje puudumine) on ka võimalikud. Kindlasti kasutavad nad rindel elektrijalgrattaid ja -motikaid.
Ukrainas kaotati mõni aasta tagasi ära tollimaks elektrilistele sõidukitele. See lükkas autonduse elektrifitseerimise käima. Katkised autod lähevad varuosadeks ja kobedamad taastamisele. Eks ole sellest ka mitu huvitavat videot jutuubi ülesse laetud, kus põhimõtteliselt värvilise traadi ja näritud nätsuga parandatud auto on uuele omanikule rõõmu asemel pettumust valmistanud. Nii et ikkagi taaskasutus.
Mina künnan homme elektrimobiiliga Tallinn-Klaipeda. Peatusteks planeeritud kohvi/kabanoss Pärnus, kusel käin Riias ja pikem söök Siauliais, kus vastavad molekulid riigi poolt. Klaipedas lubas herr hotelli omanik aku täis panna. Vaatame, mis saab.
Üks elektriautode laialdase kasutuselevõtu tahk, mis vähemasti minu tähelepanu polnud senini pälvinud - avariiliste elektromobiilide käitlemine. Kes inbreederite keeles lugeda ei viitsi, siis suht olematu kõksu puhul peavad paljud uueväärsed elektriautod suunduma lammutuskotta. Ja sealt siis enneaegne vajadus neid ümbertöödelda ja muu selline hästi roheline ja täiesti emissioonivaba värgindus:
(Seda postitust muudeti viimati: 26-04-2023, 21:19 PM ja muutjaks oli Etsike.)
See artikkel väänab reaalsust. Elektriauto aku on põhja all auto keskel kõige kaitstumas kohas, mingid väiksed kõksud sellele haiget ei tee. Maakera nurkade eest ka päris kaitsetu pole, mõnel mudelil on päris mitu mm paks alumiiniumist põhjaplaat suisa kaitseks.
Meie teedel on juba 10+ aastat vuranud ports Leafe taksodena, nende liikluskahjude register on muljetavaldav, pole kõiki kohe maha kirjutatud ega avariis või hiljem leekidesse lahvatanud. Mõni kindlasti on kabelimatsu ka saanud ja maha kantud. Avariiliste masinate ja muidu vanad väsinud akud on kuum kaup järelturul. Va. Tesla Model Y omad, nendega pole tõesti midagi teha kui sihtotstarbe kohaselt enam kasutada ei saa.
http://pajalle.com/ on palju põnevat lugemist selle kohta, kuidas soomlased avariilisi elektriautosid remondivad. Lühikokkuvõttena probleeme on, aga samas mõned asjad jälle laabuvad kergemini. Ainuke veidrus on Tesla tehase poolne kius.
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Sealsamas artiklis on graafik, milles on näha, et Audi E-Tron ju laeb 120-140 kilovatiga, lausa 80% akutäituvuseni. Ehk laadimiskiirus on ikkagi autos ja akus kinni.
Kõik on tore, eriti tore oleks veel kui seda paganama energia jäävuse seadust jalus poleks. Selliste laadimiskiiruste jaoks on vaja juba megavattdesse ulatuvat võimsust.
Praktikas tähendab see seda, et laadimispunkti jaoks tuleks ka eraldi kespinge liitumine ja alajaam tekitada. Excelis numbrite kokku saamine läheb väga raskeks, arvestades et täna juba Ionity kuni 300 kW laadijates laadimine on iga kohaliku elektriauto omaniku õudusunenägu.
6 minutiga 1000 km laadida oleks võibolla aku jaoks pisut harjumatu meie kogemusest lähtudes. Aga pole mitte võimatu kondensaatori puhul. Kas neil seal on tegu akuga või kondensaatoriga selgub hiljem kui tõlkevead on parandatud.
Kui laadimisjaama kondekat laetakse ka sel ajal kui klient alles sõidab laadija suunas, astub autost välja, otsib taskust maksekaardi, sisestab kliendinumbri ja pin koodi, küsib veel naiselt ununenud pin-i, jõuab lõpuks pistiku autoga ühendada. Siis laadimisjaama kondekast auto kondekasse läheb kasutatavate ülijuhtidega (oli kirjas) tõesti ainult 6 min 1000 km.
Järelikult võib laadimisjaama sisenev toide olla tunduvalt väiksema võimsusega kui meie siin mõtleme.
Olen kunagi kuulnud eestis aretatud superkondensaatoritest. Ehk on hiinlased need kasutusele võtnud.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-06-2023, 06:37 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(09-06-2023, 18:35 PM)mopple Kirjutas: Kõik on tore, eriti tore oleks veel kui seda paganama energia jäävuse seadust jalus poleks. ...arvestades et täna juba Ionity kuni 300 kW laadijates laadimine on iga kohaliku elektriauto omaniku õudusunenägu.
Üldiselt nõus, et tasuta lõunaid ei ole, aga miks 300 kW võimsusega laadimine kohalike jaoks on õudusunenägu? Oled kindel, et need võimsad laadijad pannakse sama karva otsa, kus kogu ülejäänud vald taga?
Selle üle, et väga suure võimsusega laadijatele ei piisa ainult võrguotsast, vaid need vajavad ka kohalikku kiirsalvestust, on juba aastaid räägitud ja ka toimetatud, selles on ksf! aavul õigus.