Belarus traktorid.

Tere. 

Küsiks targematelt nõu Russi hüdropumpade kohta. Oleks vaja 200bar-ine pump panna, et saaks võsagiljotiini metsatõstuki küljes tarvitada aga ei tea millist valida. Perikos 3 valikut, alumiinium korpusega, malm korpusega ja mingi bulgaaria toode.

https://www.periko.ee/et/a/hudropump-nz-...-hydrosila
https://www.periko.ee/et/a/hudropump-nz-...-hydrosila
https://www.periko.ee/et/a/hudropump-par...technic-sc

Maksavad nad kõik ühepalju aga mäletan hiljuti keegi kirjutas, et "Hydrosila" pumbad on halva kvaliteediga. Äkki oskab keegi öelda kas need Bulgaaria pumbad on kasutuskõlblikud/parema kvaliteediga?
Vasta

Enda russile sai selline bulgaarlane peale. Pole sama firma oma vist, mis Perikos müügil.
Liialt vähe olnud, et vastupidavusest rääkida. 
Siin neid erinevaid saada:
https://www.hydro-pack.com/search/mtz%2082
         
Vasta

Hüdropumpadest väike testi tulemus, ehk huvitab kedagi.

Testida siis NŠ 50 pumbad, testi õli HVLP 32 ning testitud vene drosseliga mis vähepeetud aga mitte uus ja õli temperatuur köetud drosseliga umbes 50 kraadini.
Testitud treipingis 600 pöördega.
Esiteks Hiinas järgitehtud Hydrosilale väga sarnane toode.
Esimene tähelepanek kohe et võll viskab päris korralikult kui nuutidest kinni võtta ja selle vastu sai kinni võetud nuutide pealt.
Rõhud mõõdetud ühikutes MPa ja rõhul 2 õlihulk 29.
Rõhul 12 õlihulk 15 l/min.
Rõhul 20 õlihulk 12 ja pump kuumenes kiirelt.
Hydrosila pump hangitud originaalpakendis ja väidetavalt tõi tuttav Ukrainast poest letikaubana.
Võll üsna sirge kui nuutidest kinni võtta.
Rõhul 2 tootlikkus 30.
Rõhul 12 tootlikkus 28
Rõhul 20 tootlikkus 25-26
Kuumeneb drossel mitte pump.
Bulgaarias tehtud pump.
Nuutide viskumine pole tuvastatav.
Rõhul 2 tootlikkus 30,5-31
Rõhul 12 tootlikkus 29,5-30
Rõhul 20 tootlikkus 28

Üldistest tähelepanekutest siis metallipuru eritas kõige rohkem esimene ja õli värvimuutus oli märgata peale 4-5 minutit koormamist ja et teisi pumpasid ja drosselit säästa sai uus õli võetud.
Teine eraldas ka midagi aga mitte niipalju et oleks olnud vaja õli vahetada ja viimane ei muutnud ka õli värvust.
Testitulemusi ei pea võtma kui teaduskatseid sest mõõteriist on kalibreerimata ja katsed on tehtud kodugaraazis.
Lihtsalt juhtusid need asjad kõik ühtekokku ja sõbral oli huvi mässata.
Slaide ei teinud õliste kätega.
Vasta

Tore. Selle põhjal võiks arvata, et Bulgaaria pumpade tootmise kvaliteet võiks olla isegi natuke parem kui Ukrainas. 

Kuskilt kuulsin, et mõned aastad tagasi sai Bel-Esti kaudu soetada Tšehhi tootja "Jihostroj" pumpa(Q2-51R-B01D20-SS09S08-V) NŠ pumba asenduseks mis kannatab vist 270 bari rõhku aga küsisin ja enam ei pakuta(pakutakse malmkorpusega Hydrosila pumpa), google kaudu leidsin ainult paar Vene ja Ukraina saiti seda Tšehhi pumpa pakkuvat...

Ilmselt proovib siis selle Bulgaaria pumba ära.
Vasta

Kas sidurivõlli SK-tihendid on võimalik vahetada keskelt pooleks võttes? See tihend lekib, koguaeg sidurikoja luuk õline. Pooleks oleks vaja võtta niikuinii, sest hooratta tagune SK-tihend ka lekib kuigipalju. Kas vahekastis hammasrattad suudavad tõesti nii palju õli üles loopida?
Vasta

Teistmoodi ei oskagi nagu vahetada, kui pooleks võttes.
Kas kasti pool hoopis mingi vildi laadne polnud?  Või ajan mingi muu kastiga sassi.
Vasta

Sidurivõlli sk tihend oli nö kahepoolne, kahe suuga. Ei teagi kuidas seda nimetada.

Aga küttevoolikute teema tõesti õudus kuubis. Eelmine aasta ostsin uue komplekti paagist kuni jämepuhastusfiltrini. Nüüd kui panin elektrilise etteandepumba siis oli vaja voolik puruks lõigata. Metallrüü all kõik ilus ja hea, aga nüüd mingi kuu ajaga see osa mis rüü alt paljastatud on läinud parguliseks nagu šveitsi juust. Ehk siis mina jõudsin ka järeldusele, et poes müüakse tõesti kraanikausi voolikuid.
Ega muud varianti ei olegi kui tuleb voolikukomplekt näppu võtta ja hüdropoodi minna, et nad seal vanadele otstele uue vooliku pressiksid. Muidugi see kõik kajastub arvel, aga tuleb soodsam kui iga natu aja tagant vahetada.
Vasta

(31-08-2023, 17:16 PM)deeremees Kirjutas:  Kas sidurivõlli SK-tihendid on võimalik vahetada keskelt pooleks võttes? See tihend lekib, koguaeg sidurikoja luuk õline. Pooleks oleks vaja võtta niikuinii, sest hooratta tagune SK-tihend ka lekib kuigipalju. Kas vahekastis hammasrattad suudavad tõesti nii palju õli üles loopida?
Lekib vast ikka hüdropumba ajami hammasratta telg mis on lahti ja pesa ära söönud mitte sidurivõlli tihend.
Sidurivõlli tihendamiseks on kummirõngas mis on paras ikaldus sest kui uue rõnga paned on ta nii tihe et veab kaasa ja käiku sisse saada ei jäägi võll seisma.
Tegin ise tihendi peale ja hoopis teine asi sai.
[attachment=99257]
Kuidas kummirõnga soon tsentreeritud on peaks ilmekalt paistma...
Vasta

Võtsin traka pooleks.Kuna asi pidi piirduma ainult hooratta taguse SK vahetusega, siis paraku see nii ei läinud. Sidurikorvil ja kettal südamikud lahti, siduri toruvõlli 210 laager läbi. Läksin siis kohaliku poodi tõin uue korvi ja ketta ja laagrid.  Panin siis kokku uuesti ja enam ringi ajada ei jõua mootorist. Võtsin uuesti pooleks käib ringi. Korv mingi uuemat tüüpi, käpa reguleering 21 võtmega keerad, pärast stopperplekiga fikseerid ära. Järsku ei saanud ketas täpselt keskele kuna mul mingid vanat sidurivõlli pole millega saaks paika täpselt.
Vasta

(04-09-2023, 21:27 PM)deeremees Kirjutas:  Võtsin traka pooleks.Kuna asi pidi piirduma ainult hooratta taguse SK vahetusega, siis paraku see nii ei läinud. Sidurikorvil ja kettal südamikud lahti, siduri toruvõlli 210 laager läbi. Läksin siis kohaliku poodi tõin uue korvi ja ketta ja laagrid.  Panin siis kokku uuesti ja enam ringi ajada ei jõua mootorist. Võtsin uuesti pooleks käib ringi. Korv mingi uuemat tüüpi, käpa reguleering 21 võtmega keerad, pärast stopperplekiga fikseerid ära. Järsku ei saanud ketas täpselt keskele kuna mul mingid vanat sidurivõlli pole millega saaks paika täpselt.

Kui ta sul kokku läks, siis kus ta mujal kui keskel olla saab. Kui keskel pole, siis ei läheks ju võll nuuti. Kui mingigi pinge sinna jäigi, siis see läheb esimese lahutamisega maha, kui ketas vabaks lastakse.
Vasta

(04-09-2023, 23:12 PM)Mahno Kirjutas:  
(04-09-2023, 21:27 PM)deeremees Kirjutas:  Võtsin traka pooleks.Kuna asi pidi piirduma ainult hooratta taguse SK vahetusega, siis paraku see nii ei läinud. Sidurikorvil ja kettal südamikud lahti, siduri toruvõlli 210 laager läbi. Läksin siis kohaliku poodi tõin uue korvi ja ketta ja laagrid.  Panin siis kokku uuesti ja enam ringi ajada ei jõua mootorist. Võtsin uuesti pooleks käib ringi. Korv mingi uuemat tüüpi, käpa reguleering 21 võtmega keerad, pärast stopperplekiga fikseerid ära. Järsku ei saanud ketas täpselt keskele kuna mul mingid vanat sidurivõlli pole millega saaks paika täpselt.

Kui ta sul kokku läks, siis kus ta mujal kui keskel olla saab. Kui keskel pole, siis ei läheks ju võll nuuti. Kui mingigi pinge sinna jäigi, siis see läheb esimese lahutamisega maha, kui ketas vabaks lastakse.
Kardan,et uus sidurikorv käib vanas vahekastis(sidurikojas) vastu korpust. Endal oli aastaid tagasi selline kogemus. Peaks piisama kui relakaga veidi maha lihvida.
Vasta

Jah õigus. Käpa reguleerpoldid käivad vastu sidurikoja seina. Täna proovisin starteriga ringi ajada, et laastu lendas. Kahel stopperplekil murdis poldid ka sisse. Eriti ei anna seal maha käiata aga võin ju proovida. Eriti ei viitsi enam pooleks kakkuda. Kolm korda niigi juba võetud.
Vasta

Nagu arvata oli, saab ka jõuga. Big Grin
Nüüd need retsitud poldipead jätsid jälje sinna kojale, sealt vaja mõned mm maha käiata või freesida. Õnneks on hiina poldid pehmed, ilmselt päris poltidega poleks seal mingit laastu lennanud, kaks kärbest ühe hoobiga, saad korralikud poldid ka panna.
Vasta

Lappan ühte mootorit kokku mis jäi seisma puuduliku õlirõhu tõttu. Peale "kapitaali" kus montaažil oli ohtralt kasutatud silikooni tekkis mõned tunnid peale käivitamist õlirõhu defitsiit. Rõhk oli natuke üle nulli. Kuum õli oli liitekohtadelt väljaripneva silikooni maha pesenud ja ümber õlivõtturi sõela mässinud. 
 
Ja nüüd küsimus saalede kohta. Varemalt olid saaled markeeritud kenasti D-240 ja mõõt. Nüüd aga pakutakse kas D-50 või D-245.
 Kas 245 saaled on samas mõõdus mis varemalt 240 omad? On võimalik sisse pista?

Aquila captas non muscas.
Vasta

Tere!

Kas on kuskilt võimalik soetada MTZ-50 pirkasid? 
Kas keegi valmistab ja müüb neid veel?
Vasta

(28-09-2023, 11:03 AM)MarkoM Kirjutas:  Tere!

Kas on kuskilt võimalik soetada MTZ-50 pirkasid? 
Kas keegi valmistab ja müüb neid veel?
Moluraamatus keegi just pakkus igasuguseid.
Vasta

(21-09-2023, 11:15 AM)Daff Kirjutas:   
...Ja nüüd küsimus saalede kohta. Varemalt olid saaled markeeritud kenasti D-240 ja mõõt. Nüüd aga pakutakse kas D-50 või D-245.
 Kas 245 saaled on samas mõõdus mis varemalt 240 omad? On võimalik sisse pista?
Ma hetkel pead ei anna aga 50 saaledel pole raamidel kahel kaelal õliavasid sest sinna on mõeldud õli jõudma kas vända otstest või keskelt.
240-245 pole küll mingit vahet täheldanud ja oma 245 panin ka 240 saaled sest teisi polnud saada ja senini pole märganud mingit olulist erinevust.
Kui osta siis ikka punase karbiga Daido ja kindlasti peab karp hologrammiga kinni olema!
Vasta

(29-09-2023, 18:54 PM)2715 Kirjutas:  
(21-09-2023, 11:15 AM)Daff Kirjutas:   
...Ja nüüd küsimus saalede kohta. Varemalt olid saaled markeeritud kenasti D-240 ja mõõt. Nüüd aga pakutakse kas D-50 või D-245.
 Kas 245 saaled on samas mõõdus mis varemalt 240 omad? On võimalik sisse pista?
Ma hetkel pead ei anna aga 50 saaledel pole raamidel kahel kaelal õliavasid sest sinna on mõeldud õli jõudma kas vända otstest või keskelt.
240-245 pole küll mingit vahet täheldanud ja oma 245 panin ka 240 saaled sest teisi polnud saada ja senini pole märganud mingit olulist erinevust.
Kui osta siis ikka punase karbiga Daido ja kindlasti peab karp hologrammiga kinni olema!


Siis on selge.  Võtan 245 saaled ligi.  Vene lehe pealt lugesin, et 245 saaled on lihtsalt paremast materjalist. Väidetakse vähemalt nii.

 Pole varem 243 vänta välja võtnud  ja nüüd tuli üks huvitav asi välja. Esimesel ja viimasel raamil on alumine saale laiem. Ja alumine saale on ülemise suhtes nihkes. Servad ei lähe kokku luku poolt. Oma paar milli on servad üksteisest möödas. Ülejäänud vändakaelad on kõik ühelaiuste saaledega.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mida kõike välja ei mõelda.
Vasta

Järgmine küsimus. Ehk saab laialt ringilt vastuse lihtsamalt kätte kui kirjandust sobrades. 

Kas D-50 ja D-240/243 väntvõlli otsas olevad hammasrattad on ühesugused?

Ülejäänud hammasrattad on neil erinevad aga just väntvõlli oma pakub hetkel huvi.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 24 külali(st)ne