[TeeTL]

Alles nüüd istme järgi jõuab kohale, et see asi on päris suur  
Esimestelt piltidelt mosse mootori proportsiooni järgi oleks muidugi ka juba võinud arvata, aga ju siis oli muud arvamist.

[v6sa]

Ilus asi näikse tulevat

Nüüd ainult kannatust, et enda järgi säetud mõistlik asi töövalmis ka saaks.

Palju tagatiivas seespool ruumi on? 20-tollisele veljele saad normaalse põllumajandusrehvi peale tõmmata ja siis saab Ferdinand maakerast korralikult kinni ka. Kui on soovi teha parema nihutusega veljed või topeltrattad, siis mul on kaasikulise velgi vanarauakoorma ootel õige mitu.

Edasine on jälle mõne meelest targutamine, aga PALUN, ära kasuta nõukahüdraulikat. Leia see raha (või aeg vanade kombainide-tõstukite rappimiseks) ja koosta hüdraulika lääne tükkidest. Saad päriselt ka toimiva asja, mitte mingil moel kuidagi liikuva arusaamatuse.

[metsakohin]

Eelkirjutajaga nõus - vene päritolu hüdraulikast hoia nii kaugele kui vähegi võimalik. Kui ei jaksa kogu ülesannet teha, tee siis ainult pool. Pea seda ka meeles, et jagaja sektsioone jääb alati väheks ehk vali natuke rohkema sektsioonide arvuga jaga, kui algul plaanis. Ka hüdrorool on hea asi, igas asendis ja igal maastikul käib jõud lahedalt üle.

[PlyVal64]

Maakerast kinnihoidmiseks ja üldse sinna sisse MITTE vajumiseks mõtleks ma ikkagi pool-roomikutele. Miks Maailmas üha enam minnakse tagasi (kummi)roomikutele, kus see vähegi võimalik! Kombainuid, traktorid, dumperid, isegi ATV/UTVd, väike- ja murutraktoritelegi pakutakse linte jne. See Maa sisse kaevuv kitsas ja paha põllumajandusrehv on pigem saatanast kui abiks vs roomik. Füüsikaseaduste vastu ei saa. Variant 2 on ju topeltrattad ja isegi 3-kordsed, mis on veel suurem lollus aga teatud puhkudel paratamatus. 
Ferdinand ei hakka ju avalikel teedel kümneid kilomeetreid läbima? Või on plaan see teelegaliseerida? Erisurve minimaalseks (lai ja pikk kandepind) ja elu on lill. No ja teine asi on ALATI vints, mis ei maksa ka kõige kallimas kohas täna suurt mittemidagi! Mingite Loodust hävitavate hammasrataste asemel puukaitsevöö, paar vaheleastumisplokki ja vints ning elu läheb edasi.

[puravik]

Eelkirjutajaga nõus - vene päritolu hüdraulikast hoia nii kaugele kui vähegi võimalik. Kui ei jaksa kogu ülesannet teha, tee siis ainult pool. Pea seda ka meeles, et jagaja sektsioone jääb alati väheks ehk vali natuke rohkema sektsioonide arvuga jaga, kui algul plaanis. Ka hüdrorool on hea asi, igas asendis ja igal maastikul käib jõud lahedalt üle.

See vene hüdraulika kasutamise plaan oli lihtsalt sel hetkel vajalik, et projekt surnud seisust edasi saada. Et isegi kui üldse raha pole, siis oli mul endal olemas piisavalt vene träni, et näiteks saha tõstmine tööle saada. See oli aeg, kui Ukraina sõda oli selline väga ebakindel ja kippus suuremaks jamaks kiskuma. Muidugi kui ikkagi jääda selle plaani juurde, siis "kõik vene tehnikast" tähendab hüdrojagajat, sest hüdrosilindrid ja voolikud tuleb nagunii uued panna. Aga see on veel hetkelgi tulevikumuusika.

[meli666]

Eks neid lääne jagajaid ole ka seinast seina olemusega.
Ma jõudsin mingi aeg ka siin teemas ostetud jagaja kopalisel ära proovida.
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid496805
Mis siis selgus. Ei ole selle jagajaga suurt miskit peale hakata ja läksin vana jagaja peale tagasi. Esines väga vastik probleem. Kui tahta masti hästi aeglaselt üles tõsta, siis kangi puutudes kukub see esialgu mõnevõrra hoopiski alla ja siis tõstab.
Küll sai mõeldud, et õhk kuidagi tekib õlisse jne. Tegelikult lihtsa siibrite avamise, sulgemise süsteemiga ei saagi head nahka. 
Kuigi Belarusi, T-25 nõukaaegsete jagajatega saab küll rahulikult ka miskit asja üles meelitada, ilma et see korraks hoopiski alla kukuks.
Kopalise originaal Atlas Copco jagal olla veel sees miskid lisaklapid, mis asja sujuvaks teevad, nii et tõsta masti kas või nii aeglaselt, et silmaga vaevu aru saada ja allapoole ei vaju tõstmise alustamise ajal grammigi. Mis klapid need seal lisaks on, seda targema mehe jutust päris välja ei raalinudki.
Muidugi, see 7 sektsiooniline bulgaarlane maksab ka sellist hinda, et mis imet sealt ikka tahta.
https://www.periko.ee/et/a/jagaja-40l-mi...-8-p-t-1-2
Läks nüüd vist veits teemast välja, sest Ferdinand ilmselt kallutab haagist, liigutab sellliseid silindreid, mis väga tundlikud ei pea olema. Aga siiski, jagajal ja jagajal on vahed sees ja ei saa öelda, et lääne värk kõik hopsti hea on.

[huvi5]

alla kukub selle pärast, et sul pumba tootlikkus selle jagaja jaoks liiga väike, tegelikult on ka võimalus, et peasurve klapp reguleerimata, kas mõõtsid survet? Surve P pordis peab olema pidevalt suurem kui silindrite vastusurve, siis ei toimu kangi päästmisel mingit vajumist. alla laskmiselt toimub hüplemine siis, kui vooluhulk väike ja oma raskusega vajub kiiremini kui õli peale tuleb. aga see juhul kui on kraanaklapid vahel, sul neid pole vist.

[puravik]

Paar postitust veel ning jõuangi hetkeseisule järele. Niisiis-

Kuna traktor pidi saama ikkagi rohkem-vähem ilmastikukindel, siis järgmisena sai ette võetud plekitööd. Akule sai tehtud uus kast, istmealune ruum plekiga kaetud. Kuna seal all on ka kaitsmed jne siis tuli teha vastavad luugid ja ligipääsukohad- ja nii et ise pääseks ligi, kuid vihm mitte. Nikerdamist oli, kuid suures plaanis ei midagi hullu.

 Kuigi mul oli plaan, et laaduriosa ma ei puutu esialgu, siis selgus et vähemalt selle osa, mille külge laadur läheb, tuleb siiski vähemalt osaliselt valmis teha. Kuna need püstpostid on põiktalaga omavahel ühendatud, siis ei saanud ma enne kapoti ning küljeplekkide ehitamist alustada, kui vähemalt see põiktala paigas on. Niiet pidin laaduri aluse- või kuidas iganes seda osa nimetatakse- osaliselt valmis tegema. Kuigi ma isegi ei tea, milline laadur sinna tuleb.

Kapott oli juba keerulisem. Algselt oli plaan teha klassikaline põka kapott- suht kandiline, püstine iluvõre, küljed lahtised niiet mootor osaliselt paistab. Kohe peale esimesi proove sai selgeks et kõrge püstine iluvõre varjab liiga palju vaadet ette- ning kuna põhiline tööriist tuleb ka ette, siis sinna vaade peab olema võimalikult hea. Sai kapott ringi lõigatud ning tehtud rohkem laugja esiotsaga. Nii laugja, kui vähegi õnnestus seal all asju kokku pakkida- radikas, vent koos tuulekojaga jne. Vaade sai palju parem, kapott tundub esimese hooga küll väga veider. Esituled pidid tulema iluvõre sisse (külgedele ei saa panna – laadur), kuid kuna võre jäi nüüd nii väikeseks siis loobusin esituledest üldse, varjavad õhuvoolu radikasse ning jääksid niivõrd madalale, et valgustaksid vaid kopa tagakülge. Nagunii on plaanis mingi turvakaar teha niiet tuled tulevad sinna külge. Kui osaliselt kapott juba olemas oli, sain aru et külgesid ei saa lahti jätta- vihm ja lumi tuiskab sisse ning see mootor pole õues olemiseks mõeldud. Küljed said kinni pandud, mis tegi kapoti kuju veel veidramaks. Lisaks oli paras peavalu kogu mudru kapotialla ära mahutamisega- üheltpoolt on genekas, teiselt lõdvikud, roolivõimu torud jne. Paremalpool ei saanudki teisiti, kui pidin tegma väljaulatuva pauna, et kõik asjad ära mahuks. Et jauramist ikka piisavalt oleks, otsustasin kapoti pealse teha mingist eriti õnnetust auklikust plekist. Aukude kinnilappimisel tõmbas kogu kapoti kõveraks. Lõikasin lahti ning keevitasin uuesti, võimalikult ettevaatlikult. Ja ikka tõmbas pealt lainesse. Hulga kolkimist ja osaliselt lahtilõikamist. Lõpptulemusel ikkagi pinged sees ja lokkis. Lõin käega ja otsustasin, et panen enne värvimist purgi pahtlit.

2023 aasta suvi hakkas läbi saama. Nüüd hakkas uus mäng- kui kaugele ma julgen sel hooajal ehitada? Mida rohkem saab tehtud, seda parem, kuid ma pean veel jõudma masina lahtivõtta, lõpuni keevitada-käiata, liivapritsida ja värvida. Kõike seda õues. Kas ilma jätkub? Ringi said tehtud astmelauad ning veel siit-sealt ja siis sai käed üles tõstetud. Kõik! Nüüd kõik jälle laiali võtta. Enne sõitsin veel üle kaalu- 1,3 tonni.

jätkub..

[v6sa]

Oled mõelnud kapoti kaitseks mingid sarved/raami ka? Et esilaaduriga toimetades mootorikatet/radikaid segi ei sõidaks kuhugi vastu?

Mootorikattel pole häda midagi, igati vonks iseehitatud asja kohta! Külje peal tundub õhuavasid ka piisavalt olema, et katlamajas liiga kuumaks ei läheks.

[Lauri_L]

Kiiduväärt projekt ning seda veel enam, et oma kätega tehtud. Võimas!

Ksf v6sa võttis sõnad suust - kui frontaal ees, siis on kaitseraud hädavajalik. Oi kui palju on selline mind oma lollustest ning suuremate kandamite eest päästnud.

Siinsel isendil on radiaator sisuliselt vastu nina (saan aru, mootor on võrdlemisi pikk) ning seega väga ohtlikus paigas. Enamasti on väiketraktoritel radiaator mootorikatte esiosast veel 30-50cm tagapool. Minu tehasemasinal käib nn iluvõre ja radiaatori vahele aku ning vaba ruumi on veelgi. Väljast jääb iluvõre ja kaitseraua vahele täiendavalt tublid 20cm.

Silma hakkab ka see, et raami ots eest on esisilla suhtes kuidagi lühikese võitu ning teljevahe tundub võrdlemisi pikk. Kas oled välja vaadanud võimalikud frontaalid, mis sinna ette sobiksid ilma, et esirattasse kinni ei hakkaks käima ning traktorit liigselt üle ei kaaluks? Tagaosa sellel masinal ju meeletult kerge võrreldes esimesega ning vajab tõsist lisaraskust. Selle suuruse ja kaaluga traktor võiks idee poolest eest frontaali raamiga pea tonni tõsta ning 600-700 kiloga liikuda? Või on hoopis endal plaanis sobiv mehhanism frontaali jaoks valmis meisterdada? Raami esimesele otsale tuleb ilmselt veel mingi (vahe)tükk pikendusena ette? Sinna oleks mõnus ka jutuks tulnud kaitse tekitada.

Kuna on pooleliolev projekt, siis pole mõtet teemast ette tormata, vaid soovida jõudu ja tugevat närvi. Ning veelkord - väga muhe ettevõtmine.

[puravik]

Kiiduväärt projekt ning seda veel enam, et oma kätega tehtud. Võimas!

Ksf v6sa võttis sõnad suust - kui frontaal ees, siis on kaitseraud hädavajalik. Oi kui palju on selline mind oma lollustest ning suuremate kandamite eest päästnud.

Siinsel isendil on radiaator sisuliselt vastu nina (saan aru, mootor on võrdlemisi pikk) ning seega väga ohtlikus paigas. Enamasti on väiketraktoritel radiaator mootorikatte esiosast veel 30-50cm tagapool. Minu tehasemasinal käib nn iluvõre ja radiaatori vahele aku ning vaba ruumi on veelgi. Väljast jääb iluvõre ja kaitseraua vahele täiendavalt tublid 20cm.

Silma hakkab ka see, et raami ots eest on esisilla suhtes kuidagi lühikese võitu ning teljevahe tundub võrdlemisi pikk. Kas oled välja vaadanud võimalikud frontaalid, mis sinna ette sobiksid ilma, et esirattasse kinni ei hakkaks käima ning traktorit liigselt üle ei kaaluks? Tagaosa sellel masinal ju meeletult kerge võrreldes esimesega ning vajab tõsist lisaraskust. Selle suuruse ja kaaluga traktor võiks idee poolest eest frontaali raamiga pea tonni tõsta ning 600-700 kiloga liikuda? Või on hoopis endal plaanis sobiv mehhanism frontaali jaoks valmis meisterdada? Raami esimesele otsale tuleb ilmselt veel mingi (vahe)tükk pikendusena ette? Sinna oleks mõnus ka jutuks tulnud kaitse tekitada.

Kuna on pooleliolev projekt, siis pole mõtet teemast ette tormata, vaid soovida jõudu ja tugevat närvi. Ning veelkord - väga muhe ettevõtmine.

Algselt sai vaadatud olemasolevaid laadureid, kuid ega üks-ühele ettesobivat nagunii pole. Ning pole mõtet osta täishinnaga asja ning see siis tükkideks lõigata. Niiet hetkel ikkagi plaan laadur ise teha. Radika ette kaitsesarvede jne jaoks sai jäetud eest raamiotsad maha lõikamata, eks näeb mis ja kuidas sinna ette midagi tuleb. Üritan kere ehitus postitustega saada hetkeseisu ning siis on mul juba rida küsimusi siia foorumisse nii hüdraulika kui ka laaduri ehitamise osas.

[puravik]

Kõik sai laiali võetud. Ratastel raamile jäi vaid mootor. Siis tuli kõik osaliselt valmistehtud detailid päris valmis teha. Keevitada ja käiata, keevitada ja käiata. Kapott oli siiski pealt nii lootusetu, et keevitasin sisse ajutised ristitalad ning lõikasin pealse pleki üldse maha. Asemele läks korralikum tahvel plekki. Kapotiga oli veel üks jändamine. Külgede ehitamiseks kasutasin vene autotõstuki mootorikatte tuulutusribidega plekki. Sellel on algselt sile pind väljapoole ning nn lõpused sissepoole- panin need kapotikülge samamoodi. Mis selgus aga- need sissepoole pressitud ribid võtavad arvestatava ruumi kapotiall ning oma suht teravate servadega takerduvad lõdvikute ning juhtmete taha, kui kapotti avada. Osaliselt sain kapotialust mudru veelgi kokku tõmmata, kuid oli kohtasid, kus ei jäänud muud üle kui pidin osad tuulutusribid kinni panema ja pleki siledaks tegema.

Siis tuli värvimine. Kui alustasin, ütles ilmateade, et mul on üks suveilmaga nädalavahetus ning siis on edasi sügis ja vihmad. Niiet arvestasin vaid kahe päevaga. Eesmärk oli saada niipalju tehtud, et saaks kere raamipeale tagasi pandud ja saaks masina omaljõul liikma- ehk siis värvitud raam, kere ning hädavajalik mudru nagu pedaalid ja roolivärk. Hommikul vajutad liivapritsil päästiku alla ja õhtul hämaras jooksed ja tassid värvitud asju tuppa kuivama. Ja kogu vahepealse aja paned nagu orav rattas ja loodad et mingeid probleeme ei teki sest pooleli jätta ei saa midagi.

Raam oli küll eelnevalt juba värvitud, kuid kuna sinna oli niivõrd palju uut kraami juurde keevitatud, siis tuli raam uuesti värvida.

Kui see kiire nädalavahetus läbi sai, selgus et sügis ikkagi veel ei tule. Ilmateade lükkas halvad ilmad paari päeva jagu edasi. Ja siis veel nädala jagu. See tähendas, et rabelemine jätkus, et õhtuid ära kasutada. Üha rohkem peenemat mudru sai liivapritsitud ja värvitud. Jõudsin ettevalmistada ka kaks kanistrit, millest tulevad kütuse- ja õlipaagid. Kas 20 liitrist õlist piisab hüdrosüsteemile- ei tea. Kui ei jagu, eks siis mõtleb midagi muud välja. Kanistrid said vastavad lisatorud ja stutsid, said liivapritsitud ja värvitud. Ei olnud aega paakidele mingit õhutussüsteemi välja mõelda, niiet puurisin mõlemale ülemisse nurka augu ja keevitasin augule mutri peale. Eks hiljem näeb, mis lahendus sinna tuleb. Mingi tuulutusseen või torustik mingisugune.

Ning lõpuks oligi kõik värvitud. Või õigemini kõik, mis selle hetkeni olin valmis ehitanud. Kuigi lõpuks sain tubli töö tehtud ja jõudsin kaugemalegi kui loota julgesin, siis tegelikult oli teinekord salaja lootus, et ilm läheks kehvaks ning saaks ühe nädalavahetusegi niisama kodus magada.

Värvimisega oli kõik ning ka suvega oli kõik. Edasi tulid vihmad.

Jätkub..

[PlyVal64]

Ma ikkagi ei saa aru kabiinist loobumisest. Kui tahta teha töövanedit, millega iga ilmaga tööd saaks teha, on nagu kabiin esimene asi üldse. Üüratu töö üüratu ajakuluga on juba tehtud. Kusjuures just kabiin ja selle arhitektuur, mitte disain  , olid algse masina kõige tugevam külg üldse. Lõpuks on masin, mida pool aastast kasutad vastikustundega, sest sajab ja on külm ning vastik. Praegu on see koht, kus tasuks lasta mõnel andekal asja visualiseerida! Mingi foto peale lasta joonistada vana kabiini arhitektuuriga sarnanev moodsamas keeles asi. Vana pilt on ju olemas. 

OT: Ma lasin 24 aastat tagasi töökaaslasel, kes oli juhtumisi Rasmus Tali ehk Talide kunstipere üks osadest, foto ja jutu põhjal visualiseeringu teha. Ma andsin plekk-tooriku edasi samma kuhu läks Valiant ehk CSG "Berg"ile ja teoorias võib sellest ka sarnane tulla. Seal on koos praegu kõik kõige kõvemad Eesti hotrodderid Joonega alates. See pilt on täpsetes õigetes proportsioonides. Samast autost Rasmuse ideest o ntqhq.s tehtud ka teine ideepilt. Ma lihtsalt panin nad kokku üheks et oleks näha kahe erineva tüübi mõtteid. 

Ma ise olen oma väikeses kunstiandes iseomale visualiseerinud lisaks majadele veesõidukeid, et samamoodi proportsioone ja mahtusid paika saada. OK, see läks ka tegemisse ja sai ka selline ja tegi oma soolopurjetamsie töö Kariibidele ära. See visualiseering haardkoor ookeanikruiseri kokpitist reaalse meie endi siia toodud jahi põhjal ei tea, kas saab reaalsuseks aga midagi keskid Saaremaal ehitavad.  See on siis täpne mõõtkavas projekt. OT out.

Ferdinandi puhul oleks jube kahju, kui lõpptulemus kuidagi kööbakas tuleks...

[muska71]

Kui on vajadus ka metsas sõita siis on kabiin saatanast...Ma oma kabiinita põksiga panen igalt poolt läbi,kohati tigukäik ja täie jõuga surun võsa oksi eemale,et läbi mahuks...Kabiiniga jääksid pooled tööd ja sõidud tegemata...Vihmaga nagunii end leotama ei lähe.

[v6sa]

Mina ka ei näe põhjust halada kabiini puudumise üle. Väike vihm on köömes akende pideva puhtakskaapimise ja kojamehe tööalast piilumise kõrval.

Päikese/vihmakatus turvakaare/laternakanduri küljes võiks olla, et vähe mugavam oleks

Sääraste asjadega ei tehta 24/7 tööd, vaid endale sobival ajal.

[Mart Laanelepp]

Mina olen ka selle poolt et kodumajapidamise traktoril kabiin rohkem segab vaatevälja ja jääb aias ja metsas puuokste taha kinni, halva ilmaga metsa- ega aiatööd niikuinii ei tee. Talvel lund lükates võib-olla oleks parem aga palju seda tööd ikka on.

[honkomees]

Mina olen ka selle poolt et kodumajapidamise traktoril kabiin rohkem segab vaatevälja ja jääb aias ja metsas puuokste taha kinni, halva ilmaga metsa- ega aiatööd niikuinii ei tee. Talvel lund lükates võib-olla oleks parem aga palju seda tööd ikka on.

samad sõnad, ilma kabiinita saab seal toimetada, kus kabiiniga kinni jääd. Ja mida see ilm ikka teeb, tänagi õhtul vedasin lehehunnikuid põlluväetiseks, niikuinii kühvli juures askeldades saad märjaks, roolis istumise aeg on lühemgi.

[puravik]

Ma ikkagi ei saa aru kabiinist loobumisest. Kui tahta teha töövanedit, millega iga ilmaga tööd saaks teha, on nagu kabiin esimene asi üldse. Üüratu töö üüratu ajakuluga on juba tehtud. Kusjuures just kabiin ja selle arhitektuur, mitte disain  , olid algse masina kõige tugevam külg üldse. Lõpuks on masin, mida pool aastast kasutad vastikustundega, sest sajab ja on külm ning vastik. Praegu on see koht, kus tasuks lasta mõnel andekal asja visualiseerida! Mingi foto peale lasta joonistada vana kabiini arhitektuuriga sarnanev moodsamas keeles asi. Vana pilt on ju olemas. 
 

Algselt olnud plaan kabiin säilitada, oli mitte selleks et halva ilmaga saaks tööd teha, vaid et halva ilmaga õues seisval traktoril iste, juhtseadmed jne lund ja muud jama täis ei läheks. Et ma ei peaks istet, lüliteid jne veekindlaks tegema. Ootan tuisu möödumise ära ning masin on kasutamisvalmis, lükka vaid aknad puhtaks.   Kabiinist (ja veel mitmest ideest) pidin loobuma kuna kadus usk, et suudan projekti valmis teha. Suures plaanis töömaht ja maksumus ei vähenenud- lisaks traktorile pean nüüd ka sellele katusealuse-garaazhi tegema. Kuid "1 lihtne traktor + 1 lihtne katusealune" tundub käegakatsutavam eesmärk, kui "1 keeruline traktor". Ja kabiini saab alati hiljem juurde teha.

[v6sa]

 

Algselt olnud plaan kabiin säilitada, oli mitte selleks et halva ilmaga saaks tööd teha, vaid et halva ilmaga õues seisval traktoril iste, juhtseadmed jne lund ja muud jama täis ei läheks. ... Suures plaanis töömaht ja maksumus ei vähenenud- lisaks traktorile pean nüüd ka sellele katusealuse-garaazhi tegema. Kuid "1 lihtne traktor + 1 lihtne katusealune" tundub käegakatsutavam eesmärk, kui "1 keeruline traktor". Ja kabiini saab alati hiljem juurde teha.

Nii on. Eriti rõve (ja lõhkuv) on niiskusest tekkiv jää.

On üks ütlemine: maal elajal pole kunagi liiga palju varjualuseid ja liiga palju kärusid

[PlyVal64]

 

Algselt olnud plaan kabiin säilitada, oli mitte selleks et halva ilmaga saaks tööd teha, vaid et halva ilmaga õues seisval traktoril iste, juhtseadmed jne lund ja muud jama täis ei läheks. ... Suures plaanis töömaht ja maksumus ei vähenenud- lisaks traktorile pean nüüd ka sellele katusealuse-garaazhi tegema. Kuid "1 lihtne traktor + 1 lihtne katusealune" tundub käegakatsutavam eesmärk, kui "1 keeruline traktor". Ja kabiini saab alati hiljem juurde teha.

Nii on. Eriti rõve (ja lõhkuv) on niiskusest tekkiv jää.

On üks ütlemine: maal elajal pole kunagi liiga palju varjualuseid ja liiga palju kärusid

Varjualustega on täna ülilihtne: käid poest läbi ja soetad täitsa adekvaatse telk-varjualuse. Positiivne pool on see et KOV ei saa vinguda. 

Mis aga Ferdinandi puudutab, siis see oli ju ehedaim Hot-Rod traktor! Aga võlusõna on pigem HOT, mitte rod  See oli kunstiliselt täiuslik pill ja sarnane varasemate Ford model T rodinduse ilmingutega. Nõukogude Inimese Hot-Rod sest ainult traktorina said seda omale lubada.  Tõesti elus palju selliseid asju näinuna, siis kui mu oma Toolik oli üks kõige korralikumalt ehitatuid, siis Ferdinand on kohe kindlasti kõige ILUSAM omasugsute seast! I'le täpi panevad aga originaali Lada tuhatoos ja vanakooli autoraadioola  Poolik HEMI jne - see OLI šedööver parimas mõttes! Päästa saaks seda veel just ja ainult imelise kabiini arhitektuuriga!
See Sinu pilt lahtivõtmisest on nii puhas Hot-Rod kui olla saab! Kui mõelda kärniliste rataste asemele Hot-Rodidele omased taha suured slickilaadsed ja ette pitsalõikurilaadsed, ongi asi olemas. Viimistlemata kujul Rat-Rod. Suitsiidsed vaguniuksed on asi, mida pole isegi KKK osakonnas näinud, aastakümnete pikkusest USA-raua fännlusest ja rodide ajakirjadest rääkimata. Mul on isegi Hot-Rod Magazine 90'tel kodus käinud, sommide V8'st rääkimata! See featuur on suisa ainulaadne!

TÄIUSLIK ILU:
 


Sellised olid varased choppamata rodid: