Eestlane olla on uhke, aga sit taks raske, sest ei tea, kuhu radioaktiivsed jäätmed !
#61

(08-12-2023, 11:50 AM)honkomees Kirjutas:  
(08-12-2023, 11:22 AM)Peeter2 Kirjutas:  Tuumarelvaga pisikese Eesti harjutusväljakut, mis asub ründaja enda piiri lähedal? Lollimat mõtet ei ole siit vist tõepooolest ammu juba lugenud.
...
Nõus, kellegi äärmiselt loll mõte oli paigutada 2. brigaad (kasarmud, harjutusväljak ja kõik muu) otse vaenlase tavasuurtükiväe laskeulatusse, vaenlane ei pea kulutama kalleid rakette tuumarelvast rääkimata, et hävitada ootamatu tulelöögiga meie tohutud investeeringud infrasse ja meie kaitseväelased.
Ma ei usu eluilmaski et meie piirist suurtüki laskeulatuses saaks potentsiaalne vastane midagi teha meie kaitsjate jaoks "ootamatut". Luure silmad ulatuvad/peaks ulatuma oluliselt kaugemale.
Vasta
#62

(08-12-2023, 13:48 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ...
Ma ei usu eluilmaski et meie piirist suurtüki laskeulatuses saaks potentsiaalne vastane midagi teha meie kaitsjate jaoks "ootamatut". Luure silmad ulatuvad/peaks ulatuma oluliselt kaugemale.
Oh seda naiivsust!!!

Juudid ka ei uskunud, et Hamas suudab midagi ootamatut teha, kui neil on kõrgtehnoloogiline piiritara Gaza piiril ja maailma parim luure. Külaelanikelt korjati ära enesekaitserelvad, sõdurite relvad on relvahoidlas, mitte kasarmus padja all nagu oli eelmisel sajandil, puhkusel sõdurid on ilma relvata jne jne.
Aga 7.10 tulid paar tuhat Hamasi terroristi ja tuhanded "rahulikud Gaza elanikud" ning tapsid paljud relvastama sõdurid faktiliselt une pealt ning mõrvasid ilma vastupanu kohtamata poolteist tuhat tsivilisti külades ja väikelinnades.
Vasta
#63

oijah kolige oma militaarteemaliste targutustega vastavasse foorumisse st militaar.net. Või pigem lugege. Seal on need teemad ammu läbi hekseldatud.
Vasta
#64

(08-12-2023, 14:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  oijah kolige oma militaarteemaliste targutustega vastavasse foorumisse st militaar.net. Või pigem lugege. Seal on need teemad ammu läbi hekseldatud.
Paluks nimekirja vastavatest foorumitest,mis tuleks lisaks hankida,et Automoto sinu jaoks piisavalt puhtaks saaks.
Vasta
#65

(08-12-2023, 15:21 PM)vwt2 Kirjutas:  
(08-12-2023, 14:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  oijah kolige oma militaarteemaliste targutustega vastavasse foorumisse st militaar.net. Või pigem lugege. Seal on need teemad ammu läbi hekseldatud.
Paluks nimekirja vastavatest foorumitest,mis tuleks lisaks hankida,et Automoto sinu jaoks piisavalt puhtaks saaks.
Pigem ma ei pea vajalikuks siit midagi puhastada, aga sealt saate teid vaevavatele küsimustele pädevamad vastused. Pole ju mõtet siia ümber kirjutada.
Vasta
#66

täpsustan: jutt on kasutatud kütusest, mitte üldiselt "jäätmetest". Ning lõpp-ladustamisena, mida reguleerivad NPT ja IAEA.
praktikas on erandiks Venemaa, kes "üürib välja tuumakütust" ja võtab seega de facto jäätmed tagasi.
ka on arutlusel Euroopa tsentraliseeritum jäätmeladestuse võimalus.

ülalolevate väidete allikas: mu sõber, kes on meie kohaliku tuuma-ürituse asutajaliige ja ka jooksvalt sellega nii palju seotud, kui palju huvide konfliktide puudumine lubab. Tuumafüüsika doktor, pea 20a tuumaenergeetika tööpraktikat naaberriigis tuumaenergia tootmisega tegelevates ettevõtetes.

kuna ksf v6sa tunneb end oma väidete eluvõõraks tunnistamise tõttu ahistatuna, siis on jätkuvalt teretulnud tema täpsustused koos allika-viidetega: mille alusel ta teab, et meie hüpoteetilisi jäätmeid saab vastupidiselt praeguse praktikale teises riigis ladustada. Nagu juba viitasin, siis see info oleks uudne ja tarvilik ka meil tuumajaama-teema arendajatele, kuna nemad sellisest võimalusest teadlikud ei ole ja sellist plaani ei pea.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#67

Ma ei usu eluilmaski et meie piirist suurtüki laskeulatuses saaks potentsiaalne vastane midagi teha meie kaitsjate jaoks "ootamatut". Luure silmad ulatuvad/peaks ulatuma oluliselt kaugemale.

Kui nad piiri äärde laskma tulevad lendavad raketid ju üle  Toungue
Vasta
#68

Eile raadios lahati teemat.

https://vikerraadio.err.ee/1609174208/reporteritund
Vasta
#69

Selle reporteritunni ühe esineja väitel on tuumajäätmete ühest riigist teise vedamine võimalik kui selleks on sõlmitud riikide / valitsuste vaheline kokkulepe .
Vasta
#70

Soome ja verelaste ehitatud jaam streigib kogu aeg? Neljapäeval streigivad hoopis töölised. Ametühingute värk noh!
Vasta
#71

(08-12-2023, 18:35 PM)jaan mmc Kirjutas:  Kuna siin juba tuumateemaks läks siis ma küsiks kas vastab tõele, et meerika tuuma, peal ja allveelaevastik töötab venes toodetud kütusega ? Ja kui siis militaarspetsidelt ühtlasi sellele nähtusele mingit seletust.
Keegi tuumateadlane Ostretsov venest nii väidab.
Lisaks on temalt väide, et täna kütusena kasutatavat tuumakütust enam kauaks ei jätku. Jut oli vist mingist kindlast uraani vms. tüübist.
Alati võib muidugi ära ka kustutada kui küsimus ebameeldiv tundub. St. satub vastuollu mingi peavoolu dogmaga, vms.

Kõlab äärmiselt ebaloogiliselt, sest see laevastik sai alguse külma sõja ajal. Kindlasti venelased müüsid ameeriklastele sobivat uraani, et nad saaks tuumalaevastikku ehitada ja ameeriklased olid sedavõrd sinisilmsed, et ehitasid oma laevastiku kütuse osas täielikult sõltuma oma peamise vastase tarnetest ja suvast.

Aga eks venelastel oli (enda arvates) lademes igasugust analooge mitteomavat kraami, miks ei võiks neil olla siis ka analooge mitte omav tuumakütus?

Aga Jaan, sa seda ikka oled kuulnud, et tegelikult hiinlased teevad kõik oma mikroskeemid vene päritolu liivast, sest neil omal sobivat tüüpi liiva ei ole?
Vasta
#72

(08-12-2023, 15:46 PM)13piisab Kirjutas:  täpsustan:  12 on päris tubli ja kustutab kenasti, sry
Vasta
#73

Kogu jutt siin kirjas: https://world-nuclear.org/information-li...cepts.aspx
Mis siin ikka oletada. Lugeda ja tuhka pähe raputada ainult, et kes võtab, kes liisib ja kelle duuma otsustas importida jne jne
Tuumajäätme pärast ma nagu väga üldse ei muretseks, Hiiumaale tiblastani poolt jäetud pärandisse saab saja aasta jagu seda materjali pakkida, siin käitutakse kirjelduses nagu 50 tonni tuumakütust oleks Võrtsjärve jagu mahtu, no ei ole tegelikult ju, mahub taha aeda ilusti betoonikuubiku sisse rahunema. Põhikoolist võiks meeles olla, et piisab meetrisest betoonseinast, et levimise jama peata. Meetrise seinaga betoonikuubikut tagaõues aga ei kasutata seepärast, et tuumakütuse jäägi saaks rahulikult dünamiidipulgakesega õhuteel levima panna, seepärast ka vaja pakkida ligipääsetamatusse kohta.
Vasta
#74

Tuumajäätmete osas on õigus, et üks kategooria on kasutatud kütus (spent fuel) ja teine kategooria on jäätmed (nuclear waste). Ja õigus seegi et kasutatud kütust võidakse liigutada vastavalt kokkuleptele tiblastani vahel. Millalgi oli kuulda, et tshehhid plaanivad osa oma jaamu ümber ehitada et saaksid pakkuda sama tuumakütuse 'ümbertöötamise' teenust mis tiblad. Ei ole kursis mis nendest plaanidest saanud on. Jäätmed võivad tähendada kõike mis jaama opereerimisel vähegi radiatsiooniga kokku on puutunud: töötajate kaitsevarustust, igasuguseid tööriistu ja materjale jne. Mõni nädal tagasi oli ERR-is uudis selle kohta, et tuumajäätmete hoidlat Paldiskis skaneeriti mingi uudse tehnoloogiaga läbi. Kasutatud tuumakütust ei leitud, küll aga muid jäätmeid mis on suletud betoonkesta sisse. Eks saame kuulda mis nendega edasi tehakse.
Vasta
#75

(09-12-2023, 11:07 AM)jaan mmc Kirjutas:  Siin https://eestinen.fi/2023/12/kole-lugu-eu...id-hirmul/ on üks ohutu tagaaia ladustamiskoht.

Demoniseerida saab ikka, loomulikult ei pea meetrise seinaga betoonikuubik 50000 aastat vastu, seepärast on vanad kaevandused, eriti graniidi omad, väga head kohad, stabiilsed, ei hakka lekkima nagu inimtekkelised konstruktsioonid jne. Loodetavasti ei hakka, sest vesi, meie elu alus, on ennegi tõestanud, et suudab läbi kivi ennast süüa lõpuks ja 50 000 aastat on pikk aeg.
Nii nagu IPv6 mehed ütlevad arutu numbrite jagamise kohta, kui küsida, et kas ei juhtu nii nagu IPv4'ga kunagi juhtus, et näed, otsas on nüüd see 4 miljardit - See las olla tuleviku põlvede mure, me saame hakkama.
Vasta
#76

Indrek Neiveldi intervjuust kumab ka kerget pessimismi paduroheliseks saamisele...
Vasta
#77

Nu kerget tervemõistuslikkust kumab ka näiteks Ainar Ruussaare intervjuust Eesti teaduste akadeemia presidendiga. kenasti järelkuulatav siit:

https://kuku.pleier.ee/podcast/kahe-vahel/164156

üldse on viimaselajal marupalju ebaprogressiivseid inimesi oma nõmedalt teaduslikke ja loogilisi seisukohti ilmutamas igalpool.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#78

Poetan ka mõne diletantliku mõtte seoses tuumajaamaga. Ehkki mul ühtki tuumafüüsikust sõpra pole, targutan natuke ikka. Mõtted/refereeringud nt portaalist Geenius, ajakiri Tööstus, Wiki jms.

Neile, kes kardavad Eestisse plaanitud jaama n-ö kahuritorude laskeulatusse ehitamise mõttekuses siis, no ei ole isegi t!bla nii loll, et tuumajaama pommitama hakkaks. No ei ole. Isegi kui (hüpoteetiliselt) nii juhtuks, siis seda ei tehtaks sel juhul mitte artilleriga vaid ikka kaugelt, täppislöökidega. Paraku on nii, et jaama kahjustamisel saaks nad ise kogu rahe kaela, tänu valdavatele läänetuultele. Konflikti korral oleks selliste inimjätiste huvi pigem jaama hõivamine. Aga ega seda me ju käimasolevast sõjast ei ole näinud ju, ega?

Teiseks jääb ikkagi veidi saladuseks, mis asjaoludel täpsemalt prantslased sinna venesse oma uraani saadavad. Nad ju töötlevad oma jaamade kasutatud materjali teadupärast ise ka uuesti taaskasutatavaks. EL-is nad ongi ainsad, kel see võimekus on. Kas võimekus pole piisav või meile jäetakse midagi rääkimata. Ning kas kõik ülejäänud euro tuumariigid vaid ja ainult matavad?

Kasutatud tuumakütus. Meile plaanitavast jaamast peaks avalikel andmetel (eelduste kohaselt) järgi jääma ca 12 tonni jäätmeid aastas (projekteeritud 60 aastase kogukäitamise jooksul ca 720 tonni, mis peaks materjali erikaalu arvestades mahtuma kolme merekonteinerisse). Jama on aga see, et arvud on hinnangulised ja rajanevad ühele tinglikult aluseks võetud 300 mw jaamalt võetud andmetele.
 
Oktoobris Eestis viibinud IAEA töörühm soovitab justnimelt jäätmete n-ö ümbertöötlemisvarianti. Ning seda ka seadusloomes silmas pidada. Ühest küljest on selline kütuse kasutustsükkel küllaltki materjali säästev kuid teisest küljest on see pagana keerukas ja mis peamine - kallis ettevõtmine. Just transport. Ja kui seda eespool viidatud LeMonde kirjutist uskuda siis töömahukas ja ka efektiivsus küsitav.

Kui siiski varraste matmisele minna siis on meie geoloogiline eeldus selleks peaaegu sama hea, kui Soomes-Rootsis ainult selle vahega, et monoliitset aluskivi kihti katab ca 200-400 m paksune settekivimite kiht. Ehk et puurida tuleb lihtsalt sügavamale. Eespool mainitud kaevandused (kui neid nii mõeldi) ei ole ses mõttes korrektne väide, kuna peale kapslite matmist nende kinnitamponeerimine on ebamõistlikult kulukas. Seetõttu kaalutakse ilmselt pigem puurauke.
Vasta
#79

Aga Jaan, sa seda ikka oled kuulnud, et tegelikult hiinlased teevad kõik oma mikroskeemid vene päritolu liivast, sest neil omal sobivat tüüpi liiva ei ole?
Vale.
Üdjuhul tuleb liiv Ameerika Ühendriikidest Norra. Siin läbib see rikastamise. Norral on endal ka graniiti millest toota aga lihtsam on seda müüa aherainena Hiina.
Vasta
#80

(13-12-2023, 01:01 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Aga Jaan, sa seda ikka oled kuulnud, et tegelikult hiinlased teevad kõik oma mikroskeemid vene päritolu liivast, sest neil omal sobivat tüüpi liiva ei ole?
Vale.
Üdjuhul tuleb liiv Ameerika Ühendriikidest Norra. Siin läbib see rikastamise. Norral on endal ka graniiti millest toota aga lihtsam on seda müüa aherainena Hiina.
Nii ongi. Norra graniidiga on see jama, et pole nii puhas SiO2 nagu näiteks kõrbeliiv on halb, sest on rauda ja muid ühendeid täis ehk siis mitte "rikastamine" vaid puhastamine on see võlusõna ja Norra oma hüdrojaamadega on hea koht selleks kõrgetemperatuuriliseks puhastamiseks. Ning siit siis loogiline tuletamine, et mida mustem ehk mineraalirikkam on liiv või graniit või mis iganes räniallikas, seda rohkem energiat läheb selle puhastamiseks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne