[kass]

Muidu ok töö ja arutelu huvitav lugeda, aga need Ukraina lipu värvid. Maitse asi. 

Hommik!
Kõik õige, aga minu arvates ei ole see sugugi "maitse asi"!   Maitse asi on siis, kui ma endal kodus keldris midagi värviga üle pläkerdan ja keegi peale minu ja mõne väga valitud isiku seda kunagi ei näe! Aga selle teema kontekstis, nö näidisgaraaži teemas, mille järgi edaspidi hakatakse omi autokuure valmistama, peaks sinine olema heledam, kollase asemel ikkagi valge ja triip nende vahel loomulikult must nagu mulgikuub! Vaat siis oleks kõik õige ja maitsekas! 

[Lauri_L]

Pärast kahe väiksema ruumi värvimist pidin tõdema, et nende ruumidega on nüüd peaaegu kõik. Ei olegi enam midagi teha. Hetkeks oli selline käetu-jalutu tunne - oled harjunud koguaeg midagi tegema ja nüüd äkki ei olegi enam midagi teha. Õnneks oli tegemist kõigest hetkelise "momendiga". Ilus ja kena on küll kui on neli sirget seina, valgus ja soe toas. Aga asju pole kuhugi panna ning tööd ei ole kuskil teha. Teises ruumis hunnikus vedelev tööriistade ja muu kraami hunnik oli juba aukartust äratav. Lisaks töötamine põrandal kükitades ei ole just minu teema. Ehitusest jäi üle üht-teist. Otsustasin, et kasutan olemasolevad jäägid ära ning panen kiirelt kokku ajutise töölaua. Kuna valikus oli hetkel vaid puit, siis töölaud tuleb nö sinisesse ruumi, sest sellest peaks tulema puutöö suunitlusega värkstuba.



Iga korralik asi saab alguse projektist. Minu projekt sai selline nagu üleval fotol. Sisuliselt nurgaga töölaud akna alla, millel pikem külg 3-3,5 meetrit, lühem külg 2-2,5 meetrit, kõrgust 89-90cm ning töötasapinna laius 85cm. Kokkuvõtvalt plaan selline, et hakkab otsast pihta ja vaatab, kuhu välja jõuab. Peamine eesmärk on kiirelt asjaga ühele poole saada.



Alustuseks vedasin kolikambrist välja ca 10 aastat tagasi riistamarketi näidiste müügist soodushinnaga saadud saepingi. Siiani polnud mul olnud võimalust ega kohta seda kasutada. See kord oli esimene, kui sellele üldse hääled sisse panin. Iseenesest üsna raske ja paksust terasest töötasapinnaga pink. Kaalu 300kg alla sellisel kujul nagu fotol. Samas kaal tähendab stabiilsust ja töötada on sellega päris hea. Töölauas on koht ka freesile. Kui selle ka kunagi osta raatsib, siis saab hakata juba tõsisemat tööd tegema.



Pink on mõeldud töötamiseks ühendatud puruimuriga. Seda mul loomulikult ei olnud. Seega pidi aparaati regulaarselt koguneva saepuru käsitsi eemaldama. Küljel on selleks ca 25x25cm luuk.



Materjalina läksid esmajärjekorras tera alla ehitusest üle jäänud 245x45 sarika prussid. Lasin neist peamiselt kahes mõõdus prussid - 90x45 ja 120x45. Pika materjali jaoks panin pingi taha toeks redeli. Selline kiirelt kodukootud kuid hästi toimiv setup.



Siin on esialgsed pikkused valmis lõigatud ning prooviks põrandale asetatud. Siis selgus kergelt raskendav asjaolu, et põrand on ju trapi poole kaldu ning paris jooksu pealt kõike kokku kruvida ei saa.



Siin peaksid nüüd enam-vähem kõik vajalikud skeleti tükid juba ühel fotol olema. Paremal esimene korrus, vasakul teine korrus ja kaugemal hunnikus laua plaadi alune materjal.




Esimese nurgaga korruse loodisin loodimisklotsidega põrandale ära ning seejärel lasin kruvid sisse. Ülemist detaili vaadates on aru saada, kuidas põranda kalle jookseb - sisemine külg on õhus. Kuna materjal on paks ja konstruktsioon on tugev, siis aja kokkuhoiu mõttes ei hakanud tappimisega tegelema. Ei ole muuseumi eksponaat ja ei ole mõtet mittevajalikule liigselt aega kulutada. Oma kesiste oskustega ja põlve otsas tehes ei saaks sellest head nahka ka.



Nüüd tõstsin esimese korruse oma tulevasele kohale paika ning loodisin taas ära. Kui alus paigas, siis on edasi juba lihtsam minna.



Seejärel sobitasin paika jalad. Nendega oli nüüd pisut tegemist, sest pikkused olid tulenevalt põranda kaldest natuke erinevad. Tahan kohe teha nii, et hiljem töötasapind sirge püsiks, konstruktsioon ennast propellerisse ei veaks ning et jalgade alla kõikumise vastu lisatükke ei peaks sättima.



Kulus päris mitu tundi, kuni jalgade pikkused paika sain ning need esimeste kruvidega ära fikseerisin. Sellega oli esimene päev õhtul.



Järgmisel päeval läks asi juba palju kiiremini, sest tugipunktid olid paigas ning nüüd piisas vaid nurkade ühendamisest ja kontrolliks loodimiseks.



Põhikuju on olemas ja konstruktsioon on sedavõrd jäik, et kannatab juba liigutada. Seina ja laua vahele ka vaja pääseda, et kruvid sisse sõita. Ega see liigutamine enam nii lihtne ka ei ole, sest massi juba üksjagu.







Laud ise tuleb siis pikemast küljest kahe riiuliga töötasapinna all ning lühemast küljest ühe tasapinnaga.



Järgmiseks lõikasin välja riiulite tasapinnad. Selleks kasutasin 10mm vineerplaadi jääke, mis jäid üle garaaži lae tegemisest. Käsitsi oleks neid terve igaviku mõõtu nüsinud. Pingi lastes oli vaid minutite töö. Vaid sisselõiked tugipostide ja laua jalgade jaoks tegin käsitsi.





Koos saepingi ülespaneku, materjali saagimise, tükkide paika sobitamise, loodimise ja kokku kruvimisega on praeguseks kulunud 12 töötundi. Meistrimehe silmale ei ole ilmselt ilus vaadata, kuid enda jaoks loen tulemi heaks. Vähemalt on tugev ja sirge

[hulgus]

Kas plaanis ka järkamis-nurga saag laua sisse uputada. tegin  endale  5m laua ja siiani ei saa aru, kuidas enne 1,5m tudiseva plekist jagadel puki otsas midagi peale kütte klotside lõigata sai.
Tööpinna servad soovitaks pikemalt üle tuua, jätsin 5cm aga osadele pitskruvidele ei piisa.

[Lauri_L]

Kas plaanis ka järkamis-nurga saag laua sisse uputada. tegin  endale  5m laua ja siiani ei saa aru, kuidas enne 1,5m tudiseva plekist jagadel puki otsas midagi peale kütte klotside lõigata sai.
Tööpinna servad soovitaks pikemalt üle tuua, jätsin 5cm aga osadele pitskruvidele ei piisa.

See laud jääb pelgalt töölauaks. Noh algselt oli plaanis ajutine laud, kuid praegu on protsess juba selline, et vist kipub jääma statsionaarseks. Tööpingid muretsen ja nendega ühilduvad alused teen kunagi teadmata tulevikus vastavalt vajadusele ja võimalustele. Puutöö on minu jaoks rohkem hädavajaliku meisterdamiseks ja koduste asjade remontimiseks. Hobiks või siis tööks ma seda enda jaoks ei pea. Põhiline hobi ja omandatud elukutse eeldab ikkagi näppude õliseks tegemist.

Järkamissae jaoks on mul 6m pikkustest prussidest raam tehtud, kuhu saan kruvidega sae aluse kinni lasta. Raam ise käib traktori käru peale. Sellega olen nõus, et pukkide ja rullidega head asja kodusesse majapidamisse ei saa. Kindlasti saab, kuid siis peavad väga korralikud komponendid ning sile põrand olema. See on aga kodustes tingimustes üsna võimatu ja harv kombinatisoon

Selle laua töötasapind tuleb 15cm üle, seega pitskruvid saab vajadusel kinni küll. Lisaks on mul olemas ka sõbra valmistatud tisleripink. See on peamine, kus puutööd nokitsen.

[Telc]

olles ka selliseid laudu mõned teinud siis tappideta karkassil soovitaks kruvidele lisaks jalgade liitekohtades PUR-liimi kasutada. Ainult kruvidega tehtud asi hakkab loksuma. Küsimus on "kui ruttu?", mitte "kas?"
Protsessi kiirendab käsihöövlite kasutamine.

[pannkook]

elu on näidanud, et kõige parem puiduliim ja üldse ehitusliim, on silikoon, need vuugihermetsid jms küll pigem

[honkomees]

... Ainult kruvidega tehtud asi hakkab loksuma. Küsimus on "kui ruttu?", mitte "kas?"
...

natuke lisab aega ehk jäikust ja tugevust nurga all kruvid, nii väidavad targemad inimesed ja olen ise seda viimastel aegadel järginud

[Peeter2]

Ma oleks selle alumise plate tõstnud veidi kõrgemale, selleks et laua ees seistes või laua ette astudes jalapöiad mugavalt laua alla mahuks. Aga eks sul ole see läbi mõeldud.

[Lauri_L]

Tänud asjalike kommentaaride eest!

olles ka selliseid laudu mõned teinud siis tappideta karkassil soovitaks kruvidele lisaks jalgade liitekohtades PUR-liimi kasutada. Ainult kruvidega tehtud asi hakkab loksuma. Küsimus on "kui ruttu?", mitte "kas?". Protsessi kiirendab käsihöövlite kasutamine.

Minu jaoks on see esimene sellise laua tegemine. Igati nõus, et tappide vastu ei saa. Liimi ei ole seni kasutanud. Suur unistus on liidesefrees (tapifrees) osta, kuid ei ole sinnani veel pürginud. Kiire küpsiste ja dominote paigaldamise võimalus muudab puutöö minusuguse amatööri jaoks oluliselt lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Kuna ajutise töötasapinna ehitamine läks sujuvalt üle püsivaks, siis tegin mis oskasin. Kogu plaat jääb kandma püstistele jalgadele. Ülemine raam toetab töötasapinda veel lisaks. Töötasapinna teen paksust vineerist ja kahes kihis. Kihid panen ülekattega ning seon nii omavahel kui lauaga. Nugakujuline ülesehitus annab jäikust juurde. Sama eesmärki kannavad ka kahest prussist kokku kruvitud jalad. Selge on see, et suurt ja rasket tööd laual tegema ei hakka. Riiulid tööriistakohvritele ning pealmine pind pigem asjade lahti võtmiseks ja kokku panemiseks. Nagu mainisin, siis raskema puutöö jaoks teine meistrimehe valmistatud pink. Tegin mõned fotod ka sellest, varsti panen üles.

natuke lisab aega ehk jäikust ja tugevust nurga all kruvid, nii väidavad targemad inimesed ja olen ise seda viimastel aegadel järginud

Nurga all kruvisid olen kasutanud laua otste üksteisega või konstruktsiooni külge kokku kruvimiseks. Nurga all kruvi ei löö lauda nii kergesti otsast laiali (pragu sisse) kui sirgelt 90 kraadise nurga all lauda sisse lastud kruvi. Kui palju see suuremate prusside juures aitab, seda peab täitsa katsetama.

Ma oleks selle alumise plate tõstnud veidi kõrgemale, selleks et laua ees seistes või laua ette astudes jalapöiad mugavalt laua alla mahuks. Aga eks sul ole see läbi mõeldud.

Täitsa õige ja käis peast läbi ka. Puutöö on minu puhul selline, mida teen enamjaolt püsti seistes. Kuna olen pigem pikem inimene, siis valisin ka laua kõrguse sellise, et endal mugavam oleks (töötasapind 90cm alla). Laua lühema külje alla tuleb täiskõrge tühimik. Sinna saan vajadusel ka põlved ära mahutada. Ongi hea kui saab pisut kõrgemal istuda ja jalad põrandast kõrgemale toetada. Nii on mugavam.

[tõnn]

Tapi asemel võid puurida suurema augu, veidi liimi sisse ja lööd sinna sobivas mõõdus puupulga sisse.
Neid auke-pulke saad sinna hiljem ka panna.

[Janka]

Palju sul siis pikkust on, et sellise kõrguse lauale teed?

Minul on ilma saabasteta 176cm.
Olen töötanud igasuguste standardsete töölaudade taga ja nende kõrgus käib juba mõne päeva möödudes seljale. 
Endale lauda valmistades sain aru, et loeb iga sentimeeter. Esimese ropsuna seepeale otsustasingi, et selleks, et ei peaks hakkama hiljem laua jalgu nüsima või pikendama, teen kohe sellise optimaalse - 1 meeter. Hiljem, kui laud uued, suuremad rattad sai, tuli ka uus mõõt - 103 cm.
Laua ette saab alati plate ehitada ja nii ka toimisin. Kaks kärbest ühe hoobiga - päev otsa puidul seista on ikkagi midagi muud, kui betoonil kivistuda 
 Nüüd on seisuplatest laua ülemise servani 930mm. Minu pikkuse jaoks ideaalne. Selg rõõmustas sellise tembu peale ja kannatab kaksteist tundi siinses toakeses jalgel olla küll.

[raul]

Igati nõus, et tappide vastu ei saa. Liimi ei ole seni kasutanud. Suur unistus on liidesefrees (tapifrees) osta, kuid ei ole sinnani veel pürginud. Kiire küpsiste ja dominote paigaldamise võimalus muudab puutöö minusuguse amatööri jaoks oluliselt lihtsamaks ja tulemuslikumaks.

Mul Espakist hädaostuna Einhelli odav liidesfrees, millega siiamaani saanud oma pisiprojektid tehtud. Liim + küpsis liides on tugev, viinerist garderoobikonstuktsiooni otsas võis julgelt ronida/istuda. Ja ilma liimita küpsiseid kasutanud näiteks selleks et otsapidi pikad riiulid samas tasapinnas oleksid. Festooli oma on hea aga enda lõbuks nats kallis... või ma ise liialt vaene
Aga kas jalgade alla sissekruvitav ja reguleeritav jalg mõistlikum ei oleks olnud? Kui miski konstruktsioon mängib või vaja liigutada siis saaks lihtsalt loodi panna.

[Lauri_L]

Tapi asemel võid puurida suurema augu, veidi liimi sisse ja lööd sinna sobivas mõõdus puupulga sisse.
Neid auke-pulke saad sinna hiljem ka panna.

Nii ta on. Hea lihtne ka hiljem panna. Olen seda siin-seal harjutamise mõttes praktiseerinud - küll kohe tehes, mitte hiljem ümber ehitades. Töötab hästi.

Palju sul siis pikkust on, et sellise kõrguse lauale teed?

Pikkust 186. Eks töölaua kõrgus ei sõltu vaid inimese oma pikkusest. Kellel lühemad käed-jalad, kellel pikemad. Minu jaoks on selline 85-95cm paras kõrgus. Kaasal pikkust 176 ja tema köögis alla 90cm kõrgust töötasapinda ei taha.

Mul Espakist hädaostuna Einhelli odav liidesfrees, millega siiamaani saanud oma pisiprojektid tehtud. Liim + küpsis liides on tugev, viinerist garderoobikonstuktsiooni otsas võis julgelt ronida/istuda. Ja ilma liimita küpsiseid kasutanud näiteks selleks et otsapidi pikad riiulid samas tasapinnas oleksid. Festooli oma on hea aga enda lõbuks nats kallis... või ma ise liialt vaene . Aga kas jalgade alla sissekruvitav ja reguleeritav jalg mõistlikum ei oleks olnud? Kui miski konstruktsioon mängib või vaja liigutada siis saaks lihtsalt loodi panna.

Kas Einhelli tööriist ei ole mitte freesi peadega vaid kettaga? Või saab neid seal vahetada? Kui on kettaga, siis dominoid sellega vist ei pane? Kui aparaat osta, siis võtaksin pigem sellise, mis täidab mõlemat otstarvet. Festtool ongi jäänud hinna tõttu ostmata. Sõbral on, tema kasutab seda aga elatise teenimiseks. Meeletult hea riistapuu. Võimalik, et endale vaatan ikkagi odavama alternatiivi. Muidu jääbki ostmata.
Nende reguleeritavate jalgadega on minul halvad kogemused (suure tõenäosusega enda ebapädevusest ja kaustatavast materjalist tingitud). Ebamugav paigaldada ja aja jooksul annavad puidu sees järgi. Eriti siis, kui suurt ja rasket töölauda lohistada, sest üles tõsta ei jaksa. Kui on tugev pruss maas püsti ja plaat kannab otse selle peal, siis enam midagi läbi ei tohiks painduda ega kõrguses järgi anda. Sellepärast kulutasingi lisa aega ja tegin kohe korralikust prussist õige pikkusega jalad valmis. Ega seda lauda enam mujale ei vii ka. Eks tulevik näitab, kas liigne kiirustamine on kurjast.

[Mart Laanelepp]

Läheb küll teemast välja aga minuteada kaks-ühes liidesefreesi ei ole, küpsiste oma on kettaga ja maksab kuni paarsada, festooli domino on patenteeritud ja keegi analooge ei tee, võimalus on ise otsfreesile rakis leiutada või aliexpressist tellida. Mõned tootjad teevad dominolaadseid tüüblimasinaid ka, aga need on väga vähelevinud ja ma ei tea kust isegi osta saaks. Minul on Makita akuliidesfrees, mugav ümber laua käia ilma jutmeta.

 Riiulid tööriistakohvritele 

Kohvritele tee siinidel sahtlid, tõmbad välja, haarad kohvrist riista, lükkad jalust ära. Vajaminev tööriist on alati kõige alumises kohvris ja vaja läheb teda alati kiiresti sel hetkel kui laud on täis ja kohvrit kuhugi panna ei ole    Umbes nii:

[Lauri_L]

Läheb küll teemast välja aga minuteada kaks-ühes liidesefreesi ei ole, küpsiste oma on kettaga ja maksab kuni paarsada, festooli domino on patenteeritud ja keegi analooge ei tee, võimalus on ise otsfreesile rakis leiutada või aliexpressist tellida. Mõned tootjad teevad dominolaadseid tüüblimasinaid ka, aga need on väga vähelevinud ja ma ei tea kust isegi osta saaks. Minul on Makita akuliidesfrees, mugav ümber laua käia ilma jutmeta.

Ei ole teemast välja ja on hea teada, et suure tõenäosusega on erinevad tööriistad. Olen näinud, kui mõlemaga tööd tehakse, olen hoidnud mõlemat masinat käes kuid kunagi ei ole uurinud, kas element ka vahetatav on. Festoolil on seal tõesti otsfreesid, mida saab vahetada. Ega muud teha ei ole kui kauplusesse minna ja täpselt järgi uurida. Tänud!

Mul on kombeks tööriistad koos kastidega kappi silma alt ära panna. Iga asi omal riiulil ja kohal ning uksed kinni. Meeldib kui töökoda on puhas ja võtan kapist parasjagu selle, mida vaja. Siinidega on kindlasti hea lahendus siis, kui oled pidev tööriistade kasutaja. Ma pääsen aga garaaži võrdlemisi harva. Kuid igati hea on näha, kuidas keegi omad asjad lahendanud on.

[raul]

Einhelli oma kettaga ja ainult küpsiste jaoks (nagu Makita omagi). Festtool on nutikalt tehtud, mugav kasutada ja aegajalt liigub neid järelturul ka. Domino/tüübli augufreeside analoogtooteid on veel aga võrdluses jäävad nad kõik Festtoolile alla.
Jalgatest mõtlesin umbes taolisi (neid erinevas suuruses ja kvaliteediga):

[muska71]

Kui mi na veel tisleriks õppisin ja sarkopis mööblit sai tehtud siis oli selle viguri nimi lamellifrees ja "küpsist" kutsuti lamelliks.Isegi koogelmoogel saab aru sellest...

[Mart Laanelepp]

Korrektne eestikeelne väljend on lamelltüübel mis iseenesest vist tuleneb selle leiutanud tootja Lamello nimest, sellepärast ilmselt ongi ingliskeelses maailmas võetud kasutusele nende seadmete kohta biscuit joiner.

[Marko]

Korrektne eestikeelne väljend on lamelltüübel 

Ah see põhimõte...
Olen neid vigureid teinud puidukettaga rellaka ja vineeritükkide abil juba aastakümneid. Päris ise mõtlesin välja, patent jäi kahjuks võtmata 
Annab ühendustele kindlust juurde küll, meelerahu ka muidugi. Siin natuke erinevaid kasutusvõimalusi nähe veel:

https://www.youtube.com/watch?v=HEHXuoU-CLM

[Lauri_L]

Laua töötlemiseks keemiaga panin eelnevalt maha koormakatte, et betoonpõrandat eos mitte ära rikkuda. Kui ettevaatusabinõusid mitte rakendada, siis võib kindel olla, et värvi nõu läheb ümber või juhtub mõni muu paha asi.



Riiulite tasapinnad peitsisin lahustipõhise peitsiga. Ei käinud spetsiaalselt poest toomas, vaid kasutasin kunagised jäägid ära. Peale läks rulliga ning kuivamine oli sisuliselt momentaalne. Tulemus fotol ja nähtavaid triipe väga palju peale ei jäänud.







Laua skeleti võõpasin üle Caparoli puidulasuuriga. Tegemist on taas kunagi valesti läinud ostuga. Õnneks toon on enam-vähem sama mis ruumi ustel. Seega väga silma ei karju. Üllatavalt hästi ja ühtlaselt kattis küll. Pind jäi kergelt läikivaks.









Seejärel nügisin laua seina äärde oma kohale. Siinkohal tuli mõtlemispaus, et kuidas ja kui suur plaat peale ehitada.





Ülemisel fotol on nüüd paremini näha see, et vasakule poole täiskõrge riiuli taha panin lisaks vineerist tagaseina. Seda selleks, et suuremate esemetega sinist värvi seinalt maha ei kraabiks. Mõelma madalama riiuli taha lõikasin ja kinnitasin sama otstarvet kandva peenema laua. Nüüd on ka see sein kaitstud, kui midagi liiga usinalt riiulisse peaks lükkama.



Laua plaadina läks käiku 18mm paksune kasevineer, mida oli mul varasemast ajast paar suurt tahvlit järgi jäänud. Milleks need ostetud sai ja miks kasutusse ei läinud, seda enam ei mäleta. Igatahes oli nüüd hea võtta küll. Pinna lihvisin liivapaberiga kergelt üle, et suurem mustus maha saada.



18mm vineer läks peale kahes kihis, ehk kogu plaadi paksus sai 36mm. Kihid panin omavahel laua nurga osas ülekattega. Fotol vasakpoolse vertikaalse osa alumine kiht jookseb taha seinani välja, ülemise kihi puhul jookseb horisontaalne osa seinani.



Fotol on plaadid veel lahtiselt peal. Ei hakanud enne kinni kruvima, kuni olin veendunud, et ülemine ja alumine kiht jooksevad täpselt üksteise peal ning et kahe plaadi liitumiskoht hea saab. Laua eest ja otstest kuni tugijalani on plaadi ülekate 150mm (+/-), tagaseinas vähem. Töötasapinna laiuseks tegin 85cm.



Alumise kihi vineeri panin pikkade kruvidega läbi plaadi otse laua konstruktsiooni külge. Pealmise plaadi lasin kruvidega kinni läbi alumise plaadi alt üles. Need kruvid käisin ja tõin küll poest ja kohe õige pikkusega, et võimalikult sügavale ulatuksid ning pealmisest plaadist läbi ei tuleks. Kasutasin osakeermega kruvisid, et kihid korralikult omavahel kokku tõmbaks. Kui plaadid lauale peale said, siis laua otsa enam väga põrandast lahti ei jõudnudki tõsta. Konstruktsioon sai mõnusalt jäik ning kõik kümme jalga toetavad kenasti põrandale. Õhus midagi ei ole ning töötasapind on sirge ja loodis.



Töötasapinna peitsisin sama peitsiga, mis riiulidki. Lahustipõhise peitsi suur pluss on see, et imendub hästi ja sügavale puidu sisse. Ei pea muretsema, et iga kulumise või vigastuse puhul hele toon alt välja tuleb. Peitsi läks peale kaks kihti ning tulin oma vanade varudega nibin-nabin välja.





Ning viimase asjana panin töötasapinnale peale laki. Tegemist on poolmati põrandalakiga, mis on sel korral saadud ülejäägina naabrimehe käest. Fotol on lakk võrdlemisi värske. Kuivades võiks pind ikkagi matt jääda. Pärast esimese kihi kuivamist vaatab kuidas tundub ning seejärel otsustab, et kas teine kiht on vajalik või mitte.



See ajutisena planeeritud ja lõpptulemusena üsnagi toekas töölaud sai seega pea täielikult ülejääkidest ehitatud. Ainult pakk kruvisid sai poest toodud. Aega kulus fotol oleva produkti valmimiseks natuke üle nelja päeva, mis tegelikult oli ka eesmärk - kiiresti ja võimalikult odavalt kasutuskõlbulik asi. Ja veelkord rõhutan, et tegemist ei ole lauaga, mis on ehitatud hea välja nägema. Tähtis on funktsionaalsus esimese universaalse töötasapinnana selles garaažis ja et ei peaks põrandal kükitades tööd tegema. Kui ära laguneb, siis teen uue ja parema. Samas kaldun arvama, et niipea ei lagune ikka küll