Pärast kahe väiksema ruumi värvimist pidin tõdema, et nende ruumidega on nüüd peaaegu kõik. Ei olegi enam midagi teha. Hetkeks oli selline käetu-jalutu tunne - oled harjunud koguaeg midagi tegema ja nüüd äkki ei olegi enam midagi teha. Õnneks oli tegemist kõigest hetkelise "momendiga". Ilus ja kena on küll kui on neli sirget seina, valgus ja soe toas. Aga asju pole kuhugi panna ning tööd ei ole kuskil teha. Teises ruumis hunnikus vedelev tööriistade ja muu kraami hunnik oli juba aukartust äratav. Lisaks töötamine põrandal kükitades ei ole just minu teema. Ehitusest jäi üle üht-teist. Otsustasin, et kasutan olemasolevad jäägid ära ning panen kiirelt kokku ajutise töölaua. Kuna valikus oli hetkel vaid puit, siis töölaud tuleb nö sinisesse ruumi, sest sellest peaks tulema puutöö suunitlusega värkstuba.
Iga korralik asi saab alguse projektist. Minu projekt sai selline nagu üleval fotol. Sisuliselt nurgaga töölaud akna alla, millel pikem külg 3-3,5 meetrit, lühem külg 2-2,5 meetrit, kõrgust 89-90cm ning töötasapinna laius 85cm. Kokkuvõtvalt plaan selline, et hakkab otsast pihta ja vaatab, kuhu välja jõuab. Peamine eesmärk on kiirelt asjaga ühele poole saada.
Alustuseks vedasin kolikambrist välja ca 10 aastat tagasi riistamarketi näidiste müügist soodushinnaga saadud saepingi. Siiani polnud mul olnud võimalust ega kohta seda kasutada. See kord oli esimene, kui sellele üldse hääled sisse panin. Iseenesest üsna raske ja paksust terasest töötasapinnaga pink. Kaalu 300kg alla sellisel kujul nagu fotol. Samas kaal tähendab stabiilsust ja töötada on sellega päris hea. Töölauas on koht ka freesile. Kui selle ka kunagi osta raatsib, siis saab hakata juba tõsisemat tööd tegema.
Pink on mõeldud töötamiseks ühendatud puruimuriga. Seda mul loomulikult ei olnud. Seega pidi aparaati regulaarselt koguneva saepuru käsitsi eemaldama. Küljel on selleks ca 25x25cm luuk.
Materjalina läksid esmajärjekorras tera alla ehitusest üle jäänud 245x45 sarika prussid. Lasin neist peamiselt kahes mõõdus prussid - 90x45 ja 120x45. Pika materjali jaoks panin pingi taha toeks redeli. Selline kiirelt kodukootud kuid hästi toimiv setup.
Siin on esialgsed pikkused valmis lõigatud ning prooviks põrandale asetatud. Siis selgus kergelt raskendav asjaolu, et põrand on ju trapi poole kaldu ning paris jooksu pealt kõike kokku kruvida ei saa.
Siin peaksid nüüd enam-vähem kõik vajalikud skeleti tükid juba ühel fotol olema. Paremal esimene korrus, vasakul teine korrus ja kaugemal hunnikus laua plaadi alune materjal.
Esimese nurgaga korruse loodisin loodimisklotsidega põrandale ära ning seejärel lasin kruvid sisse. Ülemist detaili vaadates on aru saada, kuidas põranda kalle jookseb - sisemine külg on õhus. Kuna materjal on paks ja konstruktsioon on tugev, siis aja kokkuhoiu mõttes ei hakanud tappimisega tegelema. Ei ole muuseumi eksponaat ja ei ole mõtet mittevajalikule liigselt aega kulutada. Oma kesiste oskustega ja põlve otsas tehes ei saaks sellest head nahka ka.
Nüüd tõstsin esimese korruse oma tulevasele kohale paika ning loodisin taas ära. Kui alus paigas, siis on edasi juba lihtsam minna.
Seejärel sobitasin paika jalad. Nendega oli nüüd pisut tegemist, sest pikkused olid tulenevalt põranda kaldest natuke erinevad. Tahan kohe teha nii, et hiljem töötasapind sirge püsiks, konstruktsioon ennast propellerisse ei veaks ning et jalgade alla kõikumise vastu lisatükke ei peaks sättima.
Kulus päris mitu tundi, kuni jalgade pikkused paika sain ning need esimeste kruvidega ära fikseerisin. Sellega oli esimene päev õhtul.
Järgmisel päeval läks asi juba palju kiiremini, sest tugipunktid olid paigas ning nüüd piisas vaid nurkade ühendamisest ja kontrolliks loodimiseks.
Põhikuju on olemas ja konstruktsioon on sedavõrd jäik, et kannatab juba liigutada. Seina ja laua vahele ka vaja pääseda, et kruvid sisse sõita. Ega see liigutamine enam nii lihtne ka ei ole, sest massi juba üksjagu.
Laud ise tuleb siis pikemast küljest kahe riiuliga töötasapinna all ning lühemast küljest ühe tasapinnaga.
Järgmiseks lõikasin välja riiulite tasapinnad. Selleks kasutasin 10mm vineerplaadi jääke, mis jäid üle garaaži lae tegemisest. Käsitsi oleks neid terve igaviku mõõtu nüsinud. Pingi lastes oli vaid minutite töö. Vaid sisselõiked tugipostide ja laua jalgade jaoks tegin käsitsi.
Koos saepingi ülespaneku, materjali saagimise, tükkide paika sobitamise, loodimise ja kokku kruvimisega on praeguseks kulunud 12 töötundi. Meistrimehe silmale ei ole ilmselt ilus vaadata, kuid enda jaoks loen tulemi heaks. Vähemalt on tugev ja sirge