Mõistusevastased manöövrid liikluses

Selliste teedega peaks ka bussidel, veokitel olema naelrehvid kohustuslikud.

Kui vaadata millised pastlad masinatel all on siis pole ime et masinad kraavis ja inimesed surnud.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(24-01-2024, 13:06 PM)Jesper Kirjutas:  No neid maju, kus on korrektne laadimisala ning neid kullereid, kes seda kasutada mõistavad, ei peaks ka kellaajaga kiusama. Probleem on ikka nendega, kes on laadimisala arvelt kokku hoidnud ning loodavad ühisvara peal liugu lastes kuidagi hakkama saada või siis keda lihtsalt ei huvita, sest ta on ju äss.

Kui sedvõrd hea tähelepanek on kätte juhatatud, siis oleks patt siia veel mitte juurde kribada.

Ikka ja jätkuvalt imestan Pääsküla Selverist mööda sõites ja vahel sinna ka ülevaltpoolt sisse astudes väiksema kauba veo ja korralduse üle. Nimelt keeravad osad itellad ja igast sarnased aparaadid otse Pärnu maantee liiklusvoost vanasti Statikasse viinud teele telliskivi alt rahulikult sisse, vahel liikluse täielikult peatades, kui näiteks mõni jalaäija juhtub ette jääma vms. Siis sõidetakse arusaadavalt mööda kitsast kõnniteed peaukse ette, kust oma kraami poe kaubatänavale tirivad või vastupidi. Kuigi umbes viis meetrit eemal on täiesti korralik parkla ja poe taga estakaadiga laadimisala. Kas on siin tegu vedajate mugavusega või poe korraldamatusega, igal juhul kummaline juhtum ja endiselt aktuaalne. Hästi ka, et mõni koolijüts pole veel seal ülekäigurajal või kõnniteel auto alla jäänud, aga nagu öeldakse lennunduses - statistiliselt tekib iga 60 intsidendi kohta ka üks äksident. Eks tagantjärele on siis kõik targad ja näitavad näpuga järgmiste peale, selle asemel et sihuke jaburdus kuidagi mõistetavalt ümber korraldada.
   

Ärasõit viib sealt loomulikult mööda kallakut alla ja siis tekib huvitav situatsioon, kus alumisest parklast väljasõitja kohtub küllaltki ootamatult nurga tagant kõnniteed mööda sõitva ja ülekäigurajalt sõiduteele keerava või seda üritava kaubikuga. Ootamatult ilmselt seetõttu, et tegu on eelkõige kõnniteega.
   

Seal juhtub alatasa ka seda, kui linnast väljasõites keegi järsku avastab, et just üks kohvega papptops või banaanimaitseline kantoss oleks hädasti vaja veel perifeeriapoole kulgedes kaasa osta ja siis keeratakse sealtamast keelumärgi alt endisesse Statikasse. Loomulikult tean, et vanasti, kui bussipeatust veel polnud, sai sinna Pärnu maanteelt legaalselt keerata küll, aga sellest on nüüd juba aastaid.

Huvitaval kombel olen näinud umbes kümmet sellist mahapööret ja kui järsust mahapidurdamisest tekkinud segadus kõrvale jätta, on kõigil kuidagi jopanud, et pole seal joonetaga rohelist ootavatele vastutulijatele sisse sõitnud või isegi nendega kohtunud. See asjaolu võiks isenesest kaheksanda maailmaime all kirja minna ja näitab, et Neitsi Maarja hoiab oma kaitsvat kätt, kui mitte Eestimaa, siis vähemalt Vana-Pääsküla kohal.
Vasta

(24-01-2024, 21:12 PM)edvard Kirjutas:  Ma vaatasin meediat ja siin küll buss kraavis , seal küll veoauto , rääkimata sõiduautodest , teede hooldajad väidavad et : teede seisund vastab kehtestaud normidele . Miilised need normid teekatetele võiks olla , kas sellest piisab kui transpordiamet palub sõita väiksema kiirusega ja ongi kõik korras ning kes libedaga kraavi satub on ise süüdi .
Täpselt selline mulje jääbki- kui asfaldis on löökauk, pannakse selle ette hoiatusmärk, kui on libedad teed, kellatakse sellest raadios hommikust õhtuni. Paraku sellega tundub asi piirduvat- me oleme ju hoiatanud.
Vasta

(24-01-2024, 22:51 PM)tõnn Kirjutas:  Selliste teedega peaks ka bussidel, veokitel olema naelrehvid kohustuslikud.

Kui vaadata millised pastlad masinatel all on siis pole ime et masinad kraavis ja inimesed surnud.
Kui ksf tõnn pidas silmas seda "kütuserallit", siis ma ütleks, et tegemist oli üsna hea talveteega- vesijääga poleks sellist kiirust isegi saavutada õnnestunud.  Seal videos oli pesueht kamikadze Eesti kastmes.
Vasta

Pigem mõtlesin seda grossi veokat mis Iisaku ligidal külje ette tõmbas ning vastutulevast autost kabrioleti tegi.
Mees, kes vastutulevas autos surma sai oli mu tuttav.

Jäävihm, mis maha sadas oli väga libe.
Kõik liiv, sool või graniidi kild oli hetkega jäätunud.

Vaid naastrehviga oli võimalik liikuda sel hetkel.

Raadiost ja telest hoiatas ette, milline ilmastiku olu tuleb.

Kuid siiski leidub kamikadzesid kes ei oska arvestada hetke olukorraga.
"Palju õnne" og veoka juhile, 4 last ilma isata, nendest 1 hetkel raskes seisus.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(24-01-2024, 22:57 PM)alfredo Kirjutas:  
(24-01-2024, 13:06 PM)Jesper Kirjutas:  No neid maju, kus on korrektne laadimisala ning neid kullereid, kes seda kasutada mõistavad, ei peaks ka kellaajaga kiusama. Probleem on ikka nendega, kes on laadimisala arvelt kokku hoidnud ning loodavad ühisvara peal liugu lastes kuidagi hakkama saada või siis keda lihtsalt ei huvita, sest ta on ju äss.

Kui sedvõrd hea tähelepanek on kätte juhatatud, siis oleks patt siia veel mitte juurde kribada.

Ikka ja jätkuvalt imestan Pääsküla Selverist mööda sõites ja vahel sinna ka ülevaltpoolt sisse astudes väiksema kauba veo ja korralduse üle. Nimelt keeravad osad itellad ja igast sarnased aparaadid otse Pärnu maantee liiklusvoost vanasti Statikasse viinud teele telliskivi alt rahulikult sisse, vahel liikluse täielikult peatades, kui näiteks mõni jalaäija juhtub ette jääma vms. Siis sõidetakse arusaadavalt mööda kitsast kõnniteed peaukse ette...
Noh, Itella kapp on teisel pool ust, ca 5m. Kui Selverit huvitaks, saaks turvakaamerate salvestustega politsei neid kõnniteel sõitvaid-parkivaid kullereid korrale kutsuda. Aga ilmselt on Selveril suht ükskõik kuniks seal midagi juhtub.
Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata, kui siis nõuka ajal. Isetegevus see alati olnud. Sama nendega, kes samas kohas maa poolt linna tulles kohe sõidusuundi lahutava mururiba lõppedes vasakust linnasuunduvast sõidureast tagasipööret asusid tegema. Tagasipööret lubavat märki pole seal kunagi olnud.
Vasta

Grossi autojuhid on parajad keeniused mujalgi.
Olen kohanud nende haagiseid seismas nt. Maantee kiirendusraja peal. Või bussitaskus. Kusjuures parkla pole olnud kaugel aga natuke ebamugavas kohas.
Olen isegi neile helistanud ja kaevanud kui see käru kiirendusrajal jalus seisis.
Vasta

Pole need grossi haagised ainukesed , sama on ka rimi haagistega . Kindlustusseltside kahjukäsitlejad võiks nende kraavi sõitnud / vajunud busside või veokate rehvide mustrijääki mõõta , kui ei vasta nõuetele siis kahju ei korvata .
 Naastrehvid bussidele ja veokatele , milline ulgumine siis hakkab - ühelt poolt kulu veoettevõttele , teiselt poolt käib juba aastaid võitlus naastrehvide vastu teekatete kulumise pärast , odavam oleks teehooldus viia vastavusse ilmaoludega , selleks pole vahendeid ja järjest vähemaks jääb , seadus / norm/ määrus või mis iganes dokument see on millega tee hooldus regullitud on ei võimalda tee hooldajat vastutusele võtta , vist .
 Hukkunuga LÕ puhul tee hooldaja maksaks 2 miljonit hukkunu perele pluss muu kahju , hukkunut tagasi ei too , aga paneks mõtlema , sama vigastatute tervisekahjude korvamisega .
Vasta

Tsitaat:Vaid naastrehviga oli võimalik liikuda sel hetkel.
Polnud 2101 vene ajal sellist luksust ja samades oludes sai kasutatud teepeenra abi. Seal vajus kiirusel 20-30 lumekoorik läbi ja ratas sai pidamist, vasakud rattad muidugi uisutasid vesijääl.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(25-01-2024, 02:43 AM)ak75 Kirjutas:  Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata, kui siis nõuka ajal. Isetegevus see alati olnud. Sama nendega, kes samas kohas maa poolt linna tulles kohe sõidusuundi lahutava mururiba lõppedes vasakust linnasuunduvast sõidureast tagasipööret asusid tegema. Tagasipööret lubavat märki pole seal kunagi olnud.

Kõik pole küll nii üheselt meeles, aga kui bussipeatuse asemel burksiputka veel oli(201_?), siis käis see liiklus seal teeotsas ikka mõlemapidiselt. Pigem võis asi nii olla, et linna poole ei tohtinud tagasi keerata, kui sa just bussiroolis polnud. Foore ju polnud, Selverit polnud, Ülevaatuspunkti polnud, põhimõtteliselt algas tankla tagant täisprügistatud võsastik, kus parmud soojemal perioodil mörisesid. Tanklagi tekkis sinna vast üheksakümnendate keskpaigus. Enne seda polnud sinna rohkem kellelgi asja, sest tegu oli busside lõpp-peatusega.

Pärnu poolt tulles tagasipööret või Satikasse keelavat märki otseselt ei mäleta. Isegi sai seal pidevalt keeratud. Kui see otseselt keelatud oleks olnud, siis ilmselt nii labaselt eeskirja rikkuda poleks julgenud. Selline hall ala, polnud keelatud ega lubatud, aga sõita sai. Järgmine võimalus oli sinu kirjeldatud koht, aga seal ei keeratud tanklasse või tagasi vasakust sõidureast, vaid kahe sõidusuuna vahelisest veidi umbmäärasest alast enne Vana-pässa bussipeatust. Teistpidi ka, kui linna poolt tulid, siis kõik Saagi ja Lõikuse tänavale keerajad tegid oma pöörde otse üle linna tuleva sõidurea. Liiklustihedus oli tollal ka midagi muud, kui nüüd, kus iga viimane kui võsavahe uhkeid ridakaid täis on lapatud.
 

Üritasin oma mälestuste kinnituseks vanu pilte otsida, aga jään oskustelt maa-ameti digirakendusele selgelt alla, seda peab tunnistama. Seega, kui keegi oskab, võiks mõned vanemad pildid(90-00-10-) antud nurgakesest välja võluda ja vaatamiseks välja panna.
Vasta

Tsitaat:Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata
GPS või mis see on, juhatab küll. Kõnniteest meeter-paar eemal peaks sõidetav tee olema rajatud muru peale. Juuni 12 pole veel selverit.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(25-01-2024, 12:40 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata
GPS või mis see on, juhatab küll. Kõnniteest meeter-paar eemal peaks sõidetav tee olema rajatud muru peale. Juuni 12 pole veel selverit.
Selverit pole aga telliskivi on küll üleval
Vasta

Vot mapsist vaatamise peale ise ei tulnudki, tänud aavu. Foorid on siin juba püsti pandud jah. Leiaks mõne pildi kuskilt nullindate algusest või keskpaigast, oleks lugu vähe selgem, kuidas ja mis seal oli.

Foorima hakati mäletamist mööda pärast seda, kui mõned inimesed sebradel keskmisest kompaktsemaks oli sõidetud. Üsna eluohtlik oli seal siis.
Vasta

(25-01-2024, 12:23 PM)alfredo Kirjutas:  
(25-01-2024, 02:43 AM)ak75 Kirjutas:  Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata, kui siis nõuka ajal. Isetegevus see alati olnud. Sama nendega, kes samas kohas maa poolt linna tulles kohe sõidusuundi lahutava mururiba lõppedes vasakust linnasuunduvast sõidureast tagasipööret asusid tegema. Tagasipööret lubavat märki pole seal kunagi olnud.

Kõik pole küll nii üheselt meeles, aga kui bussipeatuse asemel burksiputka veel oli(201_?), siis käis see liiklus seal teeotsas ikka mõlemapidiselt. Pigem võis asi nii olla, et linna poole ei tohtinud tagasi keerata, kui sa just bussiroolis polnud. Foore ju polnud, Selverit polnud, Ülevaatuspunkti polnud, põhimõtteliselt algas tankla tagant täisprügistatud võsastik, kus parmud soojemal perioodil mörisesid. Tanklagi tekkis sinna vast üheksakümnendate keskpaigus. Enne seda polnud sinna rohkem kellelgi asja, sest tegu oli busside lõpp-peatusega.

Pärnu poolt tulles tagasipööret või Satikasse keelavat märki otseselt ei mäleta. Isegi sai seal pidevalt keeratud. Kui see otseselt keelatud oleks olnud, siis ilmselt nii labaselt eeskirja rikkuda poleks julgenud. Selline hall ala, polnud keelatud ega lubatud, aga sõita sai. Järgmine võimalus oli sinu kirjeldatud koht, aga seal ei keeratud tanklasse või tagasi vasakust sõidureast, vaid kahe sõidusuuna vahelisest veidi umbmäärasest alast enne Vana-pässa bussipeatust. Teistpidi ka, kui linna poolt tulid, siis kõik Saagi ja Lõikuse tänavale keerajad tegid oma pöörde otse üle linna tuleva sõidurea. Liiklustihedus oli tollal ka midagi muud, kui nüüd, kus iga viimane kui võsavahe uhkeid ridakaid täis on lapatud.
 

Üritasin oma mälestuste kinnituseks vanu pilte otsida, aga jään oskustelt maa-ameti digirakendusele selgelt alla, seda peab tunnistama. Seega, kui keegi oskab, võiks mõned vanemad pildid(90-00-10-) antud nurgakesest välja võluda ja vaatamiseks välja panna.
Mitte, et see oluline oleks, aga kuna kant on tuttav, siis kommenteerin-korrigeerin. Ajalootund OT-na algab:
-burksiputka kadus viimase Pärnu mnt remondi ajal. Kui tehti jõest vahetult maa poole jääva ristmiku alla tunnelid, väikese hilinemisega jõe jaoks tee alla uus torusild jne. Sama soojaga tehti ka bussipeatus burksiputka asemele. Aasta oli 2018 kui see kõik valmis. Võin veidi eksida.
-Foorid olid, enne Selverit, Selver valmis 2017, jõuluks äkki. Ülevaatuspunkt oli vist juba 2010 olemas. Aeg läheb ruttu!
-Tankla tekkis sinna nõukogude ajal. Vanemate jutust meelde jäänud, et oli vangide kätetöö. Edasi Eesti Kütus, EK, Shell, Statoil, CirkleKey, äkki midagi oli veel. Tore meenutada.
-alati on nii olnud, et tanklasse sissesõit on olnud linna pool olevast teeotsast ja väljasõit maa poolsest teeotsast. Foorid pandi liiklustiheduse kasvades kui 10 buss, mille lõpp-peatus seal on, enam tagasipööret väga tehtud ei saanud.
-maa poolt tulles tee keskel oleva mururiba lõpust tagasipööre pole kunagi lubatud olnud. alati oli seal mingit sorti "nool üles"  või "kaks paralleelset noolt üles" märk. Vasakule noolekest polnud, ehk otsesõit. Nõuka ajal polnudki märki, aga teekattemärgistus, nii harva kui seda oli, oli joonitud selliselt, et poleks tohtinud jääda ruumi arvamusele, et tegemist on tagasipöördekohaga. Õige tagasipöördekoht oli ikka kunagise burksiputka juures. Seal oli tõepoolest selline ebamäärane laiem ala kahe sõidusuuna keskel, mis hiljem joonitigi tagasipöördereaks. Mingil hetkel lisandus ka tagasipöörde foor.
OT lõpp.
Vasta

(25-01-2024, 12:40 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Statoili väljasõidust sisse pole minu teada kunagi tohtinud keerata
GPS või mis see on, juhatab küll. Kõnniteest meeter-paar eemal peaks sõidetav tee olema rajatud muru peale.
Ei ole, ega ole kunagi olnud seal asukohas kaardil sinisega kujutatud sõiduteed lõigul bensuka väljapöörde nurk-Selveri hoone nurk.Võimalik, et sellest kriipsust kaardil tulenebki osade kullerite sõidutrajektoor.
Kes aktiivsem ja oskajam ehk annab googlele veast kaardil teada.

Edit: Samal pildil on üks viga veel - sirgel lõigul selveri hoone-bensuka hoone pole autoteed vaid jalgsi liikumiseks sillutisekividest ca 1,5m lai tee. (See kriips, mille keskel on Enefit laadija märk ja kiri.)
Ilmselt google kaardipildistaja on sõitnud läbi ka kõik jalgteed seal.
Vasta

No näed siis kuidas mälu võib eksitada, tänud ak75.

Tegelikult mulle meenus äsja, et see nn.uus tehnoülevaatus pidi olema püsti juba 2006-7-max8?, kuna ükskord keerasin sinna mingil ajel otse sõidusooja autoga sisse ja sain mõne minuti pärast korduva ei mäletagi mille eest. Ja sellest ajast saati pole ka rohkem käinud seal. Tollast masinat mäletan seevastu hästi.

Tankla kohta pean veel üle küsima. Üks 8o algusest piirkonnas elav inimene väidab, et busside lõpp-peatuses tanklat ei olnud, vähemalt avalikus kasutuses ja teine lähim oli seal trefi taga, veidi linna poole tagasi sõites. Vähe noorema inimese käest, kes neid asju paremini võiks mäletada, pean hiljem üle küsima.

Lõpp-peatuses ei keeranud ümber vaid 10. Ka 14 ja 18 käisid ju alguses vaid linna piirini.
Mina hakkasin piirkonda regulaarsemalt külastama 1997 aastal, siis oleks mäletamist mööda nagu Vanapässast kand ja varvas olnud, et Laagrisse saada. Päris keskusesse sai tollal linnast ainult marsa või taksoga. Jälle võib kõik valesti meeles olla muidugi.
Seda jälle võin faktidega tõestada, et 1996 alguses sai ühe Saagi tänava elaniku käest ostetud oma esimene ja ka viimane Fiat ning kohtumispaigaks oli tankla, enne kui Sauele dokumente vormistama sõitsime. Võis isegi nii olla, et sai ka pool paaki benssu sealt võetud. Oli ta siis veel EK või juba midagi muud. Hiljem olen ka enam-vähem kõiki oma autosid seal parklas näitamas käinud ja osad ka maha müünud.

Ja nüüd on jälle koht, millest ma endiselt aru ei saa. Miks on mul kindlalt meeles tollase(üheksakümnendad-nullindad) Statika väljasõidul kahepoolne liiklus, sest et ka Pärnu poolt tulles keerati sealt teeotsast tanklasse sisse või vajadusel maa ja Laagri poole tagasi.
Kas ma olin siis tõesti tollal nii nagla, et tegin seda kõike ilma suuremate südametunnistuse piinadeta? Kõlab vähe kahtlaselt ja on raske uskuda seda.
Vasta

Seda et... mõistusevastasus hakkab viimastes postitustes kuidagi hägustuma.
Vasta

olevtoom...eks ole siin ennegi lehekülgede kaupa mõttetut möla produtseeritud, millest kõrvalvaataja võib lihtsalt üle scrollida. Asi siis see pisike nostalgiamaiguline jutulõim ära lugeda või tast üle vaadata?
Teema hakkas siiski kruttima mõistusevastastest manööverdustest Selveri ees ja lõppes arvamuste paljususega.

Sisetunne ütleb, et peagi tuleb keegi ja postitab antud piirkonnast viisakad aerofotod 1990-2010...või kustutab eelneva segaduse. Ma olen mõlema variandiga rahul.
Vasta
Photo 

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

(25-01-2024, 16:15 PM)alfredo Kirjutas:  No näed siis kuidas mälu võib eksitada, tänud ak75.
Lootes moderaatori suuremeelsusele OT suhtes!

Alfredo, kui soov mälu värskendada, ava https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Suumid ennast huvitavale kohale, teed vasakul menüüs linnukese kasti katastrikaart, klikid siinsel juhul bensujaama kinnistule, avanenud aknas valid kõige all peatüki "metainfo", klikid, avaneb uus aken, mida alla kerides on ajalises järjestuses klikitavad kõik ortofotod selllest asukohast.
Huvitav võib olla ka selline koht nagu "Maa-ameti fotoladu", mis sisaldab hoopis rohkem pilte kui nn suur kaart.
...
Mul on meeles, et nn kinnine tankla oli TREV2 tankla, mis asus nende territooriumil. See avati kõigile 90-ndatel millalgi. Suur tankla, millest siin jutt oli, oleks nagu alati olnud avatud kõigile. Kindlalt oli suur tankla avatud kõigile kui meil see talongibens oli. Mäletan sabasid seal.
Busside lõpp-peatus oli/on seal nr 10, nr 14 sõitis mingi ajani vaid kesklinast Jannseni poeni, 18 oleks nagu alati sõitnud selle kohani, kus vanasti Saku peale pööre oli Pärnu mnt-lt. Suur elurajoon koos kortermajadega nõukaajast seal taga Kuuse tänaval ju.
Statoili väljasõit äkki oligi siis mingi ajani kahesuunaline. Tagasipööre samas kohas Pärnu maanteelt oli seevastu alati omalooming. Vaata 2000a aerofotot, 1995 oma on liiga kehva veel.
Tollest ülevaatuspunktist - Center Services, nimi siiani sama veel. Seal saigi hästi lihtsalt korduva, kui sa aru ei saanud, mida sa tegema pead. Lõppes see asi neil politseihaaranguga. Kunagi oli tollest mahajooksmise episoodist lühike video netis, täna enam ei leidnud.

Vabandan veelkord kõrvalepõike eest!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: marek1970, 6 külali(st)ne