Mõistusevastased manöövrid liikluses

(02-02-2024, 13:10 PM)edvard Kirjutas:  Mismoodi , et sisemiselt sõidurajalt Akadeemia teele on normaalne ?
See on ju rea vahetus ringis 2 väljasõidu vahel - igati lubatav manööver ju? Ja nagu öeldi - kui läheb kiireks või ohtlikuks võib alati teisele ringile minna.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

See manööver seal tipi ringil sisemiselt sõidurajalt parempööret sooritada , see sunnib välimisel sõidurajal sõitvat sohvrit hoogu / sõidukiirust vähendama või lausa pidurdama , ehk tegemist on siserajalt sõitva parempööret tegeva juhi mölaklusega .
Vasta

Kas ringil ei kehti LS et seda kes on eespool ja suund sees ei tohi reavahetusel takistada?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Esiteks, enne liikluseeskirjadesse süvenemist võiks tervet mõistust kasutada, pea iga ümberreastumine sunnib kedagi natuke hoogu maha võtma, see ei ole normaalne ootus, et ma pean teises linna otsas juba õige rea valima ning sellest kümne küünega kinni hoidma, et Jumala eest mitte kedagi segada. Samamoodi ju lased ise vahele, see ongi mõistlik ja sujuv liiklus.

Teiseks, kui siserajalt ei "tohi" isegi kolmanda väljasõiduni sõita, siis mille pagana pärast see sisering seal üldse on? Pole nagu väga nutikas kilomeetrises järjekorras seista, samal ajal kui kõrvalrada on koormamata. Mõistlikult talitades jõuavad kõik kiiremini kohale. Ma saan aru, et teise väljasõidu osas on asi kahtlane, kui seal kahte väljuvat rida pole, siis siserealt on asi natuke trügimise maiguga, aga kolmas?

Riputage oma suur ego kuuri seinale naela otsa ning leppige faktiga, et vahel sõidab keegi mööda ja vahel reastub keegi ette.
Vasta

Seal on märk "suunad sõiduradadelt" , kui selle järgi sõita siis on parempööre vaid parempoolselt sõidurajalt , aga võib ju propageerida ka tiblastani sõidumaneeri : mida sa mölised , sõida kui ruumi on , nahh need teekattemärgised ja liiklusmärgid , kultuuri küsimus .
Vasta

Sellele küsimusele lahenduse otsimiseks soovitan minna näiteks Pariisi triumfikaare otsa ja ringi vaadata  Big Grin
Vasta

(02-02-2024, 15:08 PM)Walter Kirjutas:  Kas ringil ei kehti LS et seda kes on eespool ja suund sees ei tohi reavahetusel takistada?
Näita selline seadus. Rea vahetusel pole sul eesõigust.
Vasta

Kohati on raske aru saada, mis põhjusel ronitakse järjekindlalt mingitele teatud transpordisõlmedele, mis nii palju närvirakke hävitavad.
Näiteks konkreetselt Tipi ringi vältimiseks on päris mitu alternatiivset marsruuti.
Vasta

Ringliiklusega ristmikul sõiduraja vahetamine on lubatud ja täiesti normaalne tegevus.
 
Loomulikult tuleb järgida teekattemärgistust ning pidevjoont ületada ei tohi. Samuti tuleb järgida liiklusmärki sõidurajad ja -suunad, mis kehtib kuni järgmise lõikumisalani. Kui märgil on kujutatud mitu lõikumisala, siis ei tähenda see seda, et kahe lõikumisala vahel ei tohiks sõidurada vahetada.
 
Sõiduraja vahetamine ehk ümberreastumine on manööver, mille sooritamisel tuleb veenduda selle ohutuses ning eesõigust ei ole ka siis, kui ollakse naaberrajal liikuvast sõidukist eespool. Aastakümneid kehtis küll norm, et tagapool liikuv juht peab andma teed, kui eespool olev naaberraja juht on sisse lülitanud suunatule, kuid see ei kehti alates 01.07.2011. Tegemist oli üldnormiga, mis ei olnud seotud mingi konkreetse liiklusolukorraga, ka mitte ringliiklusega ristmikuga.
 
Kui liikluse korraldaja soovib mingis kohas ringliiklusega ristmikul keelata sõiduraja vahetamise, siis on selleks pidevjoon. Katkendjoone olemasolul on ümberreastumine lubatud. See on täiesti tavaline manööver ning tehes seda mõistlikult ei teki kellelgi vajadust oma kiirusrežiimi muuta või vähemalt mitte oluliselt muuta. Näiteks soovides väljuda klassikalisel ringliiklusega ristmikul kolmandast väljasõidust on mõistlikum esimesel sõidurajal kolonnis sõitmise asemel sõita ringile teisel sõidurajal ning loota sellele, et esimesel sõidurajal ringile sõitnud juht väljub ringilt esimese või teie mahasõidu kaudu. Kui aga sujuvalt sõita ei oska ning reavahetusega kedagi takistad, siis tuleb loomulikult valida ohutum viis, mis võib mõnikord tähendada ka seda, et alalhoidlikum juht mõnda liiklussõlme üldse väldib. Ja kui manöövrit ei saa või ei julge teha, siis jätkad liikumist oma sõidurajal ja leiad koha, kus teisi ei takista.
 
Sujuv liiklus on kompromisside kunst, kus ei aeta taga mitte jäigalt eesõigust, vaid kohandatakse oma kiirus ja manöövrid sujuvaks teistega arvestavalt. Olukord, kus üks sõidurada on tühi ning teises on pikk järjekord, on tegelikult liiklusruumi raiskamine. Rõhuv enamus inimesi on mõistlikud ja annavad võimaluse ka ümberreastumiseks.
Vasta

Tuli ära. Õnnetuse tüüp mis on tulles hüüdnud.
Olen varem mõelnud kuidas on võimalik et 100...110 alas saab vabalt kuljetada 30...40 km/h traktoriga.
Nähes millised seasilmad kui üldse põlevad on need mudakihi all olevad tagatuled jne.

Kahju kaubiku meestest kohe.

https://www.postimees.ee/7952319/fotod-a...al-suletud
Vasta

(02-02-2024, 16:01 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Sellele küsimusele lahenduse otsimiseks soovitan minna näiteks Pariisi triumfikaare otsa ja ringi vaadata  Big Grin
Ma olen seal ning üldse Pariisis turisti kohta üsna rohkelt sõitnud ja tegelt pole asi nii hull kui kaugelt tundub. Pariislased on selline huvitav tõug, et kõiki manöövreid tehakse hästi kiiresti, aga samas keegi ei lähe eales millegi peale närvi, lihtsalt täna on selline päev, et mingi loll eestlane tolgendab jalus ja mis seal ikka, homme on parem. Eestis on vastupidi, foori tagant startides teise käiguni jõudmine võtab tavaoludes geoloogilisi ajajärke, aga kupli all on rõhk kohe punases, kui kõrvalrajalt keegi kiiremini minema saab ja ette reastub.
Vasta

Ehk sobib siia teemasse - äsja saime teada, et kilulinnas on päris mitmel uulitsal kiirust piiratud - Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks (universaalselt tervemõistuslikult) mingi tore leping, et aastaks huiteabmis vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Kiusliku meessuguliikmena tuhnisin interneeduses ja sain esimese hooga tulemid, et viimase 33 aasta vaaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla - müürime aknad kinni), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteele olla millalgi pandud 3400 või 3700 küünalt, tähistamaks neid inimesi, kes terve kehtiva iseseisvuse ajal oma elu liiklusõnnetustes kaotanud.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(03-02-2024, 01:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Ehk sobib siia teemasse - äsja saime teada, et kilulinnas on päris mitmel uulitsal kiirust piiratud - Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks (universaalselt tervemõistuslikult) mingi tore leping, et aastaks huiteabmis vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Kiusliku meessuguliikmena tuhnisin interneeduses ja sain esimese hooga tulemid, et viimase 33 aasta vaaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla - müürime aknad kinni), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteele olla millalgi pandud 3400 või 3700 küünalt, tähistamaks neid inimesi, kes terve kehtiva iseseisvuse ajal oma elu liiklusõnnetustes kaotanud.

Alles täna kuulutati näoraamatus, et juba on sellest avantüürist kasu tõusnud - hoomamatu hulk liiklejaid sai mobiilse kaamera kaudu äratrahvitud. Rohkem trahve - rohkem säästetud elusid.
Vasta

(03-02-2024, 01:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Ehk sobib siia teemasse - äsja saime teada, et kilulinnas on päris mitmel uulitsal kiirust piiratud - Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks (universaalselt tervemõistuslikult) mingi tore leping, et aastaks huiteabmis vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Kiusliku meessuguliikmena tuhnisin interneeduses ja sain esimese hooga tulemid, et viimase 33 aasta vaaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla - müürime aknad kinni), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteele olla millalgi pandud 3400 või 3700 küünalt, tähistamaks neid inimesi, kes terve kehtiva iseseisvuse ajal oma elu liiklusõnnetustes kaotanud.
Mainitud tänavate väisamine autoga on endiselt vabatahtlik, või mis selle humoreski mõte nüüd täpsemalt oligi?
Vasta

(03-02-2024, 01:47 AM)stretch Kirjutas:  
(03-02-2024, 01:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Ehk sobib siia teemasse - äsja saime teada, et kilulinnas on päris mitmel uulitsal kiirust piiratud - Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks (universaalselt tervemõistuslikult) mingi tore leping, et aastaks huiteabmis vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Kiusliku meessuguliikmena tuhnisin interneeduses ja sain esimese hooga tulemid, et viimase 33 aasta vaaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla - müürime aknad kinni), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteele olla millalgi pandud 3400 või 3700 küünalt, tähistamaks neid inimesi, kes terve kehtiva iseseisvuse ajal oma elu liiklusõnnetustes kaotanud.
Mainitud tänavate väisamine autoga on endiselt vabatahtlik, või mis selle humoreski mõte nüüd täpsemalt oligi?

Ei tea ega taipa. Kaarli puiesteel on aastate jooksul kaks sõpra saanud ülekäigurajal pihta kui esimese rea masin peatub ja teises tuleb madallendur.
Võibolla, ainult võibolla, poleks neist teine püsivaid kahjustusi saanud kui kiirus paarkümmend kilomeetrit väiksem olnuks.
Vasta

(03-02-2024, 02:15 AM)Telc Kirjutas:  
(03-02-2024, 01:47 AM)stretch Kirjutas:  
(03-02-2024, 01:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Ehk sobib siia teemasse - äsja saime teada, et kilulinnas on päris mitmel uulitsal kiirust piiratud - Liivalaia, Gonsiori, Toompuiestee 40 kmh ja Kaarli puiestee suisa 30 kmh. Põhjenduseks (universaalselt tervemõistuslikult) mingi tore leping, et aastaks huiteabmis vähendatakse hukkunutega liiklusõnnetuste arvu 50%. Kiusliku meessuguliikmena tuhnisin interneeduses ja sain esimese hooga tulemid, et viimase 33 aasta vaaates Liivalaias oli üks hukkunu (pensionär kukkus korrusmaja aknast alla - müürime aknad kinni), Gonsioris liiklusõnnetuses kaks hukkunut (pöördel äestas ekskavaator pool linnaliinibussi külge maha oma kopaga - loomulikult oli probleemiks kiirus, mis suurem, kui 0 kmh) ja Kaarli puiesteele olla millalgi pandud 3400 või 3700 küünalt, tähistamaks neid inimesi, kes terve kehtiva iseseisvuse ajal oma elu liiklusõnnetustes kaotanud.
Mainitud tänavate väisamine autoga on endiselt vabatahtlik, või mis selle humoreski mõte nüüd täpsemalt oligi?

Ei tea ega taipa. Kaarli puiesteel on aastate jooksul kaks sõpra saanud ülekäigurajal pihta kui esimese rea masin peatub ja teises tuleb madallendur.
Võibolla, ainult võibolla, poleks neist teine püsivaid kahjustusi saanud kui kiirus paarkümmend kilomeetrit väiksem olnuks.

Millal Kaarli Puiesteel viimati reguleerimata ülekäigurada oli? Või oli tegu öise aja ja vilkuvate fooridega Kaarli kiriku juures?
Vasta

(03-02-2024, 02:15 AM)Telc Kirjutas:  
(03-02-2024, 01:47 AM)stretch Kirjutas:  Mainitud tänavate väisamine autoga on endiselt vabatahtlik, ...
Ei tea ega taipa. Kaarli puiesteel on aastate jooksul kaks sõpra saanud ülekäigurajal pihta kui esimese rea masin peatub ja teises tuleb madallendur.
...

Ega jah, saab ka Tallinna ringtee ja Peterburi tee kaudu Balti jaama sõita. Te ikka vaatasite piiranguala piire: https://www.tallinn.ee/et/uudis/linn-lan...idukiirust .

Ning ega seda ongi palju tahta, et jalakäijatel tekiks enesealalhoiunstinkt ja nad ei tormaks arutult teele. Kuigi ma väga sügavalt kahtlen, et sääraseid ignorante see 30 päästab - ikkagi pea 10 m/s. Sekundiga jõuab silmaklapistatud jooksev inimene läbida vähemalt autolaiuse... Ainus töötav lahendus on igale autole kaks punase lipuga saatjat (üks ette ja teine taha) ja kiiruseks MAKSIMAALSELT 6 miili tunnis. Siis vast suudetakse takistada ajudeta tõuksureid ja Inimkonna Parimat Osa ™ autode alla viskumast takistada. Mida küll teha autodele otsa jooksvate inimeste kaitseks, seda peab veel mõtlema. Äkki peaks nõudma vendreid linnapiirist seespool?

Sellega olen küll päri, et väheneb veeremisest tekkiv müra.  Sedagi saaks 6 miilise tunnikiirusega oluliselt vähendada. Saatepersoonide sussid peaks siis ka vaiksed olema, mitte rautatud kontsadega.

Veel üks põhjus vältida linnakeskkonda.

Mis puudutab kahjurõõmsat kraaksatust teemal "kuradi traktorid töllavad teel", siis ma ootan huviga, millisele traktorile seekordne ülijuht end sisse parkis. Kui tõesti oli seal miski pime kärutaja II reas, siis on pahameel põhjendet. Kui aga suudeti sisse sõita valgustatud masinale, siis millest me räägime?
Vasta

Pole enam linna asja , ei mäleta , kas Kaarli puiestee Estonia poole viiv suund polnud siiani 40 kmh , see kiiruse piiramine , meil oli kunagi ja ilmselt on ka praegu inseneribüroo Stratum , nemad uurivad liiklusvoogusi ja loendavad sõidukeid ning koolitavad linna transpordispetsialiste seminaride vormis , kui seal on jõutud arusaamisele et kiirust on vaja piirata , siis teadmisi täis pead seda ka teevad , seal on ka teine mõju , väiksem kiirus peaks vähendama ummikuid , kui laulupidude ajal tõmmati Tallinnas kiirus 40 kmh peale , siis oli ummikuid vähem . Mul pole selle 40 kmh vastu midagi , kui ma näiteks saan peatumata sellise kiirusega sõita Haaberstist Viimsisse .
Vasta

(03-02-2024, 09:33 AM)v6sa Kirjutas:  ...
... Ning ega seda ongi palju tahta, et jalakäijatel tekiks enesealalhoiunstinkt ja nad ei tormaks arutult teele. Kuigi ma väga sügavalt kahtlen, et sääraseid ignorante see 30 päästab - ikkagi pea 10 m/s. ...
Veel üks põhjus vältida linnakeskkonda.

Mis puudutab kahjurõõmsat kraaksatust teemal "kuradi traktorid töllavad teel", siis ma ootan huviga, millisele traktorile seekordne ülijuht end sisse parkis. Kui tõesti oli seal miski pime kärutaja II reas, siis on pahameel põhjendet. Kui aga suudeti sisse sõita valgustatud  masinale, siis millest me räägime?
Kodanik v6sa arvamustele kiirusepiirangute ja jalakäijate enesealalhoiuinstinkti kohta kirjutan kahe käega alla - ehk nagu ma korduvalt olen öelnud, et jalakäijatega õnnestustest saame pea täielikult lahti kui kuulutada välja autojuhtidele preemia LS rikkunud jalakäijate allaajamise eest.

Aga see traktori teema on natu kahtlane. Teelt keerutab igasugu sodi üles niipalju, et kehvemate tuledega autode ja traktorite tuled saavad nähtavaks 10-20 m enne vastavat masinat. Tänapäevasemad ja tagumiste udutuledega (sic!) sõitjad on teine tera. Ka mulle jääb üsna regulaarselt Tallinn-Luhamaa trassil ette üks metsaveokäruga russ (mitte enam 50-80 põlvkond), mille tulesid näed siis kui on juba hilja, enne näed ära mingi ähmase suure kogu.
Vasta

Küsiks traktorivastaste käest, et kus need liikurid siis sõitma peavad, kas kraavis? Olen pidanud sellel hooajal ühe kommunaaltraktoriga päris mitu korda neljarealist väisama, sest baasi ja esinduse vahel on kõige otstarbekam just säärane ühendus. Olen teinud seda töötavate tulede ja pestud masinaga ja tõtt-õelda ei saa päris hästi aru antud jutuvada traagikast. Kui traktorist möödumine on neljarealisel probleem, siis pole vast mõtet auto rooli ronida? Sama käib ka tagant otsa sõitjate kohta, ma saaksin aru veel et libe ja seisev valgustamata masin, aga liikuv traktor, mis pahatihti kaebajatest vaid poole aeglasem?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne