Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Tsitaat:Jagaja ise määrab ka palju.


Keegi pole küll küsinud, aga ma vastan ikkagi, VJga on kaasas jagaja BLB BC20: https://blbhydraulic.com/products/sectio...s/?lang=en

Tegemist pole küll nn propo-jagajaga, aga tal on "Sections with pressure compensated flow control". Praktikas tähendab see oluliselt sujuvamat liikumist, kui on/off-tüüpi jagajal. Olen ise natuke proovinud ja tundub väikse tõstuki jaoks asjalik ning täpne.
Vasta

Sai nädalavahetusel üks kuivanud kuusk maha võetud "vales suunas". Murekohaks oli tõmbamismaa puudumine soovitud suunas ja kalduolek eriti soovimatusse suunda. Kuivõrd sellistest asjadest aeg-ajalt küsitakse, siis panen paar rida õnnestunud manöövrist.

Esmalt ettevalmistused, et asjade hapuksminemisel füüsika ei saaks nii hõlpsalt üle võtta. Selleks sai paari kõrvalseisva kuuse vahele tõmmatud viietonnine koormarihm kahes kihis:
   
Vahel kasvavad ikka õiges kohas kaSmile

Seejärel sai tross paika veetud, kasutades plokiks taastuvat loodusvara: harvendamisele minevat sarapuupõõsast. Kuivõrd tross oli meetrit seitse liiga pikk, siis sai avastatud teine UAZ hea omadus: ümber talasildade saab liigset pikkust mugavalt ja trossi rikkumata "maha kerida":
   

Tross jäi kenasti haagisekonksujala ja silla difrimunakupoolme taha kandma ega pääsenud kardaane ahistama.

Kuivõrd pikkust oli üksjagu ikka veel üle, sai seda postide vahele laotatud mõned korrad:
   

Edasine läks, nagu õpikus: langetussälk ette, langetuslõikesse labidas varakult vahele ja siis peale langetuslõiget tõmme autoga. Tuli üllatavalt kergelt alla, kuigi lahtiste difritega Krooksul võttis ikka diagonaalis jäistel jälgedel olevad rattad ringi. Õnneks tugirühm pidas ja autoga paar korda õõtsutades tuli kenasti alla täpselt plaanitud vahesse. Kahjudeks üks murtud lepaoks ja eelmainitud sarapuupõõsa ühe poole harud. Mis on, nagu mainitud, selles kasvukohas taastuv loodusvara.

See hetk, kui langetuslõike lõpuosas pidepuud klapitasid ja puu loomuliku kalde suunas langetuslabidale ja tugirühmale vajus, käis jõnks südame alt läbi küll. Sad Aga pidepuu pidas, tugirühm toetas ja UAZ neli ratast pidasid ka sedapalju, et kergest jõnksust enamat seekord ei tulnud. Isegi sae sain lõikest ilma tirimata kätte.
Vasta

Mullu kevadel kui lumi veel maas oli sai kah paar vahert maha võetud,suund tont teab kuhu...üks jämmum sellele sai ka tungrauale ka pesa tehtud ja 5T pudeltunga peale puu naeris näkku...Pideriba pidas kenasti ja päris mitu päeva õõtsus seal ja soovis aia poole tulla ja õunapuud põõsad ja kasvuhoonega 1-0 teha.Sõber tatika jaan tassis küünist pika ehitusredeli,ajas kaks osa max pikkuses pikaks ja puu najale toetuma oksa taha,õhtul tuli plika kah koolist ja koos lükkasime redelit ja puu läks sinna kuhu saemees soovis...Õigemini 2 puud mis tavameetmetele keeldusid allumast.Kuna hoov suht pime siis puud varjasid päiksevalgust ja seetõttu läks saag sisse.
Vasta

Selleks saigi ka oma jaoks eraldi Luual käidud ja Ohtlike Puude Langetamine ära õpitud Big Grin Me õppisime jaa harjutasime sedasorti läbitõmbevintsiga. Pisem on 6,5 kilo + tross + 1-2 vaheleaste plokki seeklite ja puukaitsevöödega + lisapikenduseks kindlasti miski merenduse/alpinismi mitteveniv tross 20-30 meetrit mille saab puu külge siduda. Suurem on 11,7 kg ja ega see liiga palju lisajõudu ei anna. Pigem osta 100 euro eest lisaplokk ja piken pehme nöörtross Big Grin Vintsisime üle miskise 30-kraadises kaldes meetrise kännuga haava Big Grin
Vasta

Vints on alati parem kui just linttraktoriga ei tõmba, isegi neil on vintsid sabas
Need odavad ei kõlba, lähevad kõveraks ära kui natuke jõudu rakendada. Kunagi ehitasin ise ühe, sest poest ei leidnud piisavalt head
Midagi sarnast aga ma pole ühtegi korralikku näinud kusagil
[Pilt: 49bc570a-0b09-11e8-a46b-0025b3248b5e.jpg]


Rullplokid aitaks ka tõmbamisel
Vasta

Vints on alati eelistatud! Mul lihtsalt läheb pikka tõmmet nii harva vaja, et pole selle pärast hakanud läbitõmmatavat hankima. Eelkirjutaja pildil oleva (EDIT: sarnase odava) mänguasjaga võib mingeid reiejämedusi kaikaid tõmmata pealekirjutatud 450 kiloga, mida valmistaja lubab. Mitmetonnised puud ja loll jõud kangi otsas lõhuvad lihtsalt ära. Või vähemalt mina lõhkusin ära koormaga Krooksu välja vintsides....
Trumli põsed laiali ja südamiku küljest lahti, kang ka kõwer.

Plokid mitte ehk aitaks, aga kindlasti aitavad.... KUI neile ankrupunkti leiab. Millega ei pruugi lagendikul (mis minu juhtumil oli soovitud langetussuunas)  üldse hästi olla.

Samuti aitab, kui tõmbav mass on tõmmatava massiga võrdses kaalus või raskem. Minu juhtumil oli puu kindlasti raskem, kui Krooks oma 1390 kiloga.
Vasta

(13-02-2024, 15:15 PM)v6sa Kirjutas:  Vints on alati eelistatud! Mul lihtsalt läheb pikka tõmmet nii harva vaja, et pole selle pärast hakanud läbitõmmatavat hankima.
Sama asi, ni iharva vaja ja siis saanud koormarihmadega hakkama.  Aga kui, siis pigem soetan mingi sedalaadi mootorvintsi millega saab ka palki kaugelt aga kiiremini välja tõmmata või ka kalapaati merest kaldale jne.  Ja ikka plokid, kohe palju! Reaalselt olen maal ühe päris pahasti hoone poole männi ka purjekalt võetud grootsoodiga ära vintsinud! Ta võib ju olla 8-millise otsaga aga ta on mul 6-kordselt plokkidel ehk me räägime tonnidest. Jälle asi mille saab merel selgeks: mitte loll jõud vaid füüsika ja kavalus toidab Big Grin Lisaks pole metsas ploki liikumisele pikka teekonda vaja, Luual leiti meile spetsiaalselt "erilisest erilisem" ja ka see ol ijutt et vajadusel reaalsle tOhtliku puu puhul tasub ka arboristikaga tegeleda ja alustada ülevalt. Me õppisime (peamiselt) liinide jaoks kus valesse suunda langetamine või ka fataalne olla, suure kahjuga kindlasti. Hüdrotung on kaa abisk aga see üle ei lükka, siis on lihtsamateks töödeks Stalpen jms pikad mehaanilised tungid.  

Aga siis lumistelt mägismaadelt pärit metsamasin Rootsis, itaallaste roomik-ATV. 4K€ pole just vähe aga jälle selline "soopeal hõljuja". Tsikli ja juudilabida sohipoeg Big Grin Pilt ka kuna blocket kustutab asjad ära. 

[Pilt: ABLVV85jouThIf3iWz88m5xumitm6m6urMr9WhTf...authuser=0]
Vasta

Kui omal oli vaja vanast karjaaiast 70-80 cm diameetriga leppasid harvendada siis kasutasin 2 tonnist kett-tali. Vähe ebamugav oli horisontaalis tegutseda aga present maha ja tehtav. Tross sai nii kõrgele kui redeliga ronida julgesin, jugestuseks said kahele poole koormarihmad et langetussektor õige jääks ja voilaa. Kõik hooned jäid terveks kuigi paari puuga oli küll selline tunne et need lähevad kättemaksuks valesse suunda.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

(13-02-2024, 14:26 PM)Mihkus Kirjutas:  Vints on alati parem kui just linttraktoriga ei tõmba, isegi neil on vintsid sabas
Need odavad ei kõlba, lähevad kõveraks ära kui natuke jõudu rakendada. Kunagi ehitasin ise ühe, sest poest ei leidnud piisavalt head
Midagi sarnast aga ma pole ühtegi korralikku näinud kusagil
[Pilt: 49bc570a-0b09-11e8-a46b-0025b3248b5e.jpg]


Rullplokid aitaks ka tõmbamisel

Mul suht sama nagu pildil - ostetud kunagi Baltic Boldist, 4 tonnise tõmbejõuga:
https://www.balticbolt.ee/Tools/Details/57729
Piisavalt raske ja tugev - sikutanud põhjani kinni autot põllult ära, kraavi langetud pajujurakat jms...
Vasta

No minu Uazikul on elektrivints ninas. Väga mugav on isegi üksi toimetada. Vintsi raadiopulti saab samal ajal saagimisega käes hoida ja pisitasa pinget lisada. Ka pole miskit muret liigse trossiga. Kerid sobivalt 0-30meetrit. Ise olen veel puu ja trossi vahele pannud kineetilise pleisitud otstega puksiirköie mis annab sellise mõnusa eelpinge. Ja plokirattaga saab ka nurki juurde anda.
Vasta

Et siis maal 40+a. pügamatta kuusehekk, ürask vahel harvendab, aga ei kukuta. Kuidas langetada, "hekk" tihe kukkuda ei ole kuhugi diam <30 cm. Kas rihmad / diogonaal saagimine, saag selline lurrim Stihl. Nädalavahetusel tahaks paar sellist nn  metsakuiva ahjukütteks ohverdada .Oskused saagimisel Saare juurepäss ja kopra langil olen ikka hakkama saanud, saelati kättesaanud ja hiljem keti KA. Et siis nõud vaja, ämbrid olemas! Siuke püstine tükeldamine?
Vasta

(14-02-2024, 21:32 PM)Kallistja Kirjutas:  Et siis maal 40+a. pügamatta kuusehekk, ürask vahel harvendab, aga ei kukuta. Kuidas langetada, "hekk" tihe kukkuda ei ole kuhugi diam <30 cm. Kas rihmad / diogonaal saagimine, saag selline lurrim Stihl. Nädalavahetusel tahaks paar sellist nn  metsakuiva ahjukütteks ohverdada .Oskused saagimisel Saare juurepäss ja kopra langil olen ikka hakkama saanud, saelati kättesaanud ja hiljem keti KA. Et siis nõud vaja, ämbrid olemas! Siuke püstine tükeldamine?
Kas Sul kuhugipoole ruumi on? Kui ON, siis kõige lihtsam on teha ise näiteks 5X10 prussist "stalpen" ja sellega toestada valet suunda. Pealae kõrgusele aga redeliga veel kõrgemale teed sälgu kuhu siis surud prussi. Maasse kuvaldaga pingesse ja lööd veel mingi pulga ette ka! Suunamissälk ja langetus, kusjuures hea on sel hetkel  teisel prussiga vajadusel  kaasa lükata. Metsakuiv allub päris hästi sellisele mõjutusele sest on kerge. Muidugi lihtsam oleks langetuslabida ja/või kiiludega aga siis peab oskama neid kasutada. Prussiga aga takistad kindlasti tagasivajumist ja on jõuõlga puu ümber lükata.  Alati on trikk ka langemise poole oksad alles jätta! Raskuskese aga pärast on mõnus maast lahti tüve klotsitada.
Vasta

Kui puu kukkuma ei mahu, siis on tõstukiring. Hakkad ülevalt tulema... Mahub või ei?

Puu ligikaudse kõrguse saad sarnastest kolmnurkadest: võtad pihku oksa/kaika/keermelati/..., mis on pikem ette välja sirutatud labakäest silmani (pane pea kõrvale, mitte otse silma, eks). Seejärel tõstad käe horisontaalselt enda ette ja keerad kaika/oksa/keermelati/... püsti. Mida täpsemalt tekib maapinnaga paralleelse käega risti olevast asjast täisnurkne kolmnurk, seda täpsema tulemuse saad. Nüüd otsid sellise kauguse puust, kus "asja" ülemine ots on tasa puu ladvaga ja "asja" pihkukadumise koht on planeeritava lõike kõrgusel. Sinnamaani ulatub kukkunud latv.

Kui mahub kukkuma, siis ülalkirjeldatu aitab ka. Aga kui hekk on läbipõimunud, nagu need enamasti kipuvad olema, siis 30-sentimeetrist 15+ m kõrget kuuske sealt käe jõul välja ei lükka. Ämmamoori juures on sama seis ja ma tirin kõik rümbad alt peale läbilõikamist traktoriga välja. Mul muidugi on ruumi selleks. Esimesega oma ülbuses võitlesin tunni ja suutnud mina oma saja kilo ja neljameetrise planguga seda alla loksutada naabrite sülest. Lisaks mahub alt tüvest väljatõmmatav kuusk õunapuude alla lohisema ilma neid kahjustamataSmile

Arvesta sellega, et kui müüri augud sisse teed, siis toeta jäänud puud võivad üllatavalt kergesti tuulest viidud saada.

Väga hea õppevideo, kuidas hea plaan läheb hooletu lõikega seitsme sekundiga pekki:
Vasta

(14-02-2024, 22:04 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Aga kui hekk on läbipõimunud, nagu need enamasti kipuvad olema, siis 30-sentimeetrist 15+ m kõrget kuuske sealt käe jõul välja ei lükka. Ämmamoori juures on sama seis ja ma tirin kõik rümbad alt peale läbilõikamist traktoriga välja. Mul muidugi on ruumi selleks. Esimesega oma ülbuses võitlesin tunni ja suutnud mina oma saja kilo ja neljameetrise planguga seda alla loksutada naabrite sülest. 
...
Arvesta sellega, et kui müüri augud sisse teed, siis toeta jäänud puud võivad üllatavalt kergesti tuulest viidud saada.
Ülekasvanud hekuil võib see häda küll olla! Kuusk kuuse otsast alla küll tulla ei taha Big Grin Aga siis on käsisaag ja lapsepõlv või ülipikk redel! Ronid otsa, saed enamuse jämedamaid oksi  kaugemalt läbi ja siis tuleb. Aga tõsi ta on et tõstuk rentida on alati kõige ohtum ja võib olla ka karjuvalt "kõige odavam" kui midagi peaks nihu minema! Lisaboonus on alati see et saad omal katused üle vaadata ja ka seal midagi teha. 

Ja ka see kipub olema tõsi et pigem tuleb siis kõik maha võtta. Kaob tugi ära, tuleb tuulega kohe alla. Selle "ülekasvanud hekiga" need hädad on.
Vasta

Tänan. " Hekk " silindrid rida 3 (mitte tava 2), 70 CM ruutpesitsi. Kukkuda (langeda)ei ole kuhugi VA alla. Et siis prussidega 3m oksadel toestan/pingestan meetrine jupp välja, lähima pärnani D 100+ cm 8m kauguselt proovin koormarihmaga sikutada. Pinge  maha ja järgmine jupp (32cm Nunnauunile ) välja .... Et veel seda tuleb teha ilma turvamatta , üksi! See et, pensioni ajani vast 6a kui seaduseid ei muudeta.
Vasta

(14-02-2024, 22:45 PM)Kallistja Kirjutas:  Tänan. " Hekk " silindrid rida 3 (mitte tava 2), 70 CM ruutpesitsi. Kukkuda (langeda)ei ole kuhugi VA alla. Et siis prussidega 3m oksadel toestan/pingestan meetrine jupp välja, lähima pärnani D 100+ cm 8m kauguselt proovin koormarihmaga sikutada. Pinge  maha ja järgmine jupp (32cm Nunnauunile ) välja .... Et veel seda tuleb teha ilma turvamatta , üksi! See et, pensioni ajani vast 6a kui seaduseid ei muudeta.

Ei kõla just sellise tööna, millega saekasutamist õppima hakata... Aga meil on vaba maa, hoia ennast!

Tõstukit ei kannata kuidagi rendist võtta? Ülevalt alla oleks ikka maru palju muretum ja lihtsam.

Sinu suurim oht on suvalises suunas ümber kukkuv puu püstitükeldamise ajal. Ning välimisi ridu ei kinnita mitte kuidagi. Sisemiste mentluse ajaks veel tõmbad koormarihmad välisridade vahele toetuma.
Vasta

Enda kogemusest võin öelda, et ülbeks ei tohi minna ja hoolas peab olema. Siis on lootust, et puu langeb sinna kuhu mõeldud on. Ärge küsige, miks ma tean.

Koormarihmaga muidugi võib tõmmata, aga peab kindel olema, et tõmbejõust jätkub. Üsna huvitavaks läheb, kui selgub, et tõmmata ikkagi ei jõua ja puu tahab ikkagi minna sinna, kuhu sina ei taha. Siis on kiilupaar abiks, saad kordamööda kiile sisse lüüa ja rihma pingutada. Tasakesi, aga inimese tahtmine jääb peale.

Kui tõstukit ei raatsi või ei saa tuua (pole sobivat vedurit, maa pehme jne), siis saab rendist tali ka võtta. Tõmme on hoopis midagi muud kui rihmaga. Võrreldes tõstukiga on päevarent ka odav.

Ja mõttetut riski pole mõtet võtta ja minna rihmaga tirima sealt, kuhu puu kukub. Muidugi on plaan see, et kui kukkuma hakkab on aega eest ära tulla küll. Aga kõrgemal pool naerdi, kui kuuldi, et inimesel plaan on. Parem pane mõned rihmad-tõstetropid vms juurde ja tõmba kaugemalt.
Vasta

Tsitaat:Et veel seda tuleb teha ilma turvamatta , üksi! See et, pensioni ajani vast 6a kui seaduseid ei muudeta.
Üksi loobu kohe! Võta kasvõi mõni laps telefoni kasutamise oskusega valvama, et häda korral 112 kõllata. Mõni aasta tagasi oli juhus mingi traktorikopaga sai inimene langenud puuoksa vahel vaagnaluu mõra. Hea, et inimene juures oli. Ise veel metsatööga lapsest saati sinasõber aga juhtub.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(14-02-2024, 21:32 PM)Kallistja Kirjutas:  Et siis maal 40+a. pügamatta kuusehekk, ürask vahel harvendab, aga ei kukuta. Kuidas langetada, "hekk" tihe kukkuda ei ole kuhugi diam <30 cm. Kas rihmad / diogonaal saagimine, saag selline lurrim Stihl. Nädalavahetusel tahaks paar sellist nn  metsakuiva ahjukütteks ohverdada .Oskused saagimisel Saare juurepäss ja kopra langil olen ikka hakkama saanud, saelati kättesaanud ja hiljem keti KA. Et siis nõud vaja, ämbrid olemas! Siuke püstine tükeldamine?
Asi lihtne,ronid puu otsa oksad saed ronides mingi poole meetri kauguselt ära ja siis algul latv maha ja hakkad ladvast alla tulema ja sae iga meetri tagant puu läbi ja lükkad paku alla...Ma olen niivivi vana hekipuud maha võtnud,oli hoovi poole kaldu ja mesipuud kohe kõrval ja kõik jäi terveks.Päris latva sidusin mina veel köie ja all tugipersonaal sikutas köiest latva kui selle läbi saagisin.
Vasta

Aga mis samasuguse pügamata hekiga peale hakata kui oleks soov nüüd "natuke pügada", aga mitte maha võtta? Ca 10-15 meetrit elujõulised kuused. Mis juhtub kui ca poole pealt tüvi pooleks saagida ja alt oksi ka lühemaks? Surevad ära?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 36 külali(st)ne